KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2166 Haldusasi High Tech Recycling

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist Edasikaebamise kord 1 kohtuistungil, võidakse see lahendada menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

kirjalikus ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK või ka maksuhaldur või vastustaja) kontrollis 20.01.2010 korralduse nr 12.2-3/726-1 alusel OÜ High Tech Recycling (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) maksustamisperioodi november 2009 käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Korraldusega kohustati OÜ-t High Tech Recycling ilmuma PMTK-sse seletuste andmiseks ning esitama 27.01.2010 kontrollitava perioodi kohta korralduses nõutud dokumendid, kuid korraldus jäeti tähtpäevaks täitmata /tl 51/. 01.02.2010 andis maksuhaldur muutva tingimusega maksuotsuse nr 12.2-3/726-2, millega määras OÜ-le High Tech Recycling tasumisele käibemaksu summas 2 139 389 kr, määrates muutva tingimuse kehtivusajaks 30 päeva maksuotsuse päevale järgnevast päevast arvates /tl 52-54/. Muutva tingimuse kehtivuse ajal, 04.02.2010 esitas äriühing maksuhaldurile nõutud dokumendid.
2. PMTK koostas 06.04.2010 kontrollakti nr 12.2-3/726-8 (edaspidi Kontrollakt), milles tõi ära kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kaebaja esitas 20.04.2010 vastuväited Kontrollaktile /tl 55-62/.
3. PMTK andis OÜ-le High Tech Recycling 03.05.2010 uue maksuotsuse nr 12.2-3/726-9 (edaspidi Maksuotsus), millega tunnistas kehtetuks 01.02.2010 muutva tingimusega maksuotsuse nr 12.2-3/726-2 ja määras kaebajale tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2 137 775 kr /tl 44-
5. Kaebaja vaidlustas Maksuotsuse Maksu- ja Tolliametis (edaspidi MTA), kelle 16.07.2010 vaideotsusega nr 6-1/333-3 (edaspidi Vaideotsus) jäeti vaide rahuldamata /tl 109112/.
6. 19.08.2010 esitas OÜ High Tech Recycling Tallinna halduskohtusse kaebuse Maksuotsuse täies ulatuses tühistamiseks /tl 1-11/, mille halduskohus 22.10.2010 kohtumäärusega võttis menetlusse /tl 34/.
7. 01.12.2010 esitas vastustaja kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 38-43/. 22.08.2011 esitas kaebaja kohtule seoses PMTK seletusega oma täiendavad seisukohad /tl 130133/.
8. Tallinna halduskohtu 17.01.2012 käskkirja nr 11-1/02 alusel jagati haldusasi nr 3-102166 menetlemiseks ümber kohtunik Hurma Kiviloole, kes võttis kaebuse oma menetlusse 24.01.2012 määrusega /tl 141/. Kohus arutas kaebust 03.05.2012 kohtuistungil /tl 197-202/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja High Tech Recycling OÜ leiab, et Maksuotsus on tervikuna õigusvastane ning rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna maksuhaldur piirab ebaseaduslikult 2009 novembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaksu mahaarvamist summas 2 080 000 kr. Maksuotsusega riivatakse kaebaja omandiõigust ning käibemaksu mahaarvamise õigust. 2 Maksuotsuses on käibemaksu määramise põhjendatud sellega, et tegelikku tehingut OÜ Hollenbeck poolt väljastatud arve alusel toimunud ei ole (tehing on näilik), siis selle arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamine kaebaja poolt ei ole käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg 1 ja 3 sätestatud nõuete ja tingimuste mittetäitmise tõttu lubatud. Maksuhaldur leidis, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudub OÜ-lt Hollenbeck soetatud 8 kõrge rõhumise mahuti osas summas 2 080 000 krooni, kuna 1) OÜ Hollenbeck ja OÜ High Tech Recycling on seotud äriühingud ning Gennadiy Tørresen ja Arthur Puhkov on seotud isikud; 2) Arthur Puhkov on müüdud mahutid odavamalt, kui need on OÜ-le High Tech Recycling võõrandanud OÜ Hollenbeck; 3) ostutehingu eest ei ole tasumist toimunud; 4) OÜ Hollenbeck maksustatava käibe deklareerinud, kuid ei ole käibemaksu riigile tasunud; 5) OÜ Hollenbeck kustutati pärast tehingut käibemaksukohustuslaste registrist; 6) mahutite asukoht ei ole tehingute tegemisel muutnud. Kaebaja leiab, et eeltoodud põhjendustel sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine ei ole õigustatud ning nimetatud põhjendused ei ole asjakohased. Käesolevas olukorras on kõik sisendkäibemaksu mahaarvamise nõuded täidetud. Vaidlust ei ole asjaolus, et kaup oli olemas ning kaup oli võõrandatav. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla mahutite ostmist OÜ Hollenbeck poolt. Seega oli OÜ Hollenbeck oli mahutite omanik, kelle oli õigus mahuteid vallata, kasutada ja käsutada. OÜ Hollenbeck võõrandas mahutid OÜ-le High Tech Recycling. Viitega KMS § 2 lg-le 5 märgib kaebaja, et Euroopa Kohus on oma
9. jaanuari
10. a otsuses liidetud kohtuasjades C-354/03, C-355/03 ja C-484/03: Optigen jt selgitanud, et kuuenda direktiivis sisalduvat „kaubatarnete” mõistet käsitletakse kui materiaalse vara omanikuna käsutamise õiguse üleminekut. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et see mõiste hõlmab materiaalse vara ülemineku mistahes tehingut, millega üks pool loovutab teisele poolele õiguse seda asja omanikuna käsutada (vt ka
11. veebruari 1990 otsus kohtuasjas C-320/88: Shipping and Forwarding Enterprise Safe, EKL 1990, p 7 ja
12. aprilli 2005 otsus kohtuasjas C-25/03: HE, p 64). OÜ-le High Tech Recycling on omandanud 8 mahutit ning ta on nende omanik. Järelikult saab OÜ-le High Tech Recycling kasutada mahuteid vallata, kasutada ja käsutada. Neid mahuteid kasutatakse kaebaja ettevõtluses, millele kaebaja viitas 18.03.2010 toimunud tegevuskoha vaatluse käigus (vt 18.03.2010 vaatluse protokoll). Maksuhalduril oli võimalus selles ka veenduda. Asjas puudub vaidlus, et lepingupooled oli käibemaksukohustuslased. Seega oli OÜl Hollenbeck kohustus käibemaksu maksustavale väärtusele lisada ning kaebajal oli õigus käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Nõustuda ei saa maksuhalduri väitega, et tehingu eest ei ole tasumist toimunud. Maksuhaldur ise osundab kaebaja poolt esitatud 31.12.2009 tasaarvelduse kokkuleppele, mille kohaselt tasaarvetati 55 165,60 kr ulatuses OÜ High Tech Recycling nõudeõigus OÜ Hollenbeck vastu mahutite soetamisel tekkinud võlgnevusega. Kohustuste täitmine võib peale tasumise toimuda tasaarvestamisega. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur nõuete tasaarvestamist vaidlustanud ning ettevõtlustega mitteseotuks pidanud. Seega maksuhaldur väidab, et tehing oli näilik, kuid aktsepteerib tehingu rahaliste kohustuste täitmist. Peale selle on kaebaja esitanud ka OÜ-ga Hollenbeck sõlmitud maksegraafiku ostuhinna osamaksetena tasumise kohta. Selline järelmaksuga tasumine on lubatav ja majanduskäibes tavapärane. Maksuhaldur on tehingu eest kohest mittetasumist põhjendamatult ja vastuolus käibemaksu põhimõtetega tõlgendanud sisendkäibemaksu mahaarvamist piirava asjaoluna. Käibemaksu neutraalsuse põhimõttest tuleneb kohese mahaarvamise põhimõte. Riigikohtu halduskolleegium (edaspidi RKHKo) asjas nr 3-3-13-09 selgitanud, et „[k]ohese mahaarvamise põhimõtte kohaselt ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamisel oluline, kas ostja on tasunud kauba või teenuse eest osaliselt või täies ulatuses“. Euroopa Kohus on
13. detsembri 2007 otsuses asjas C-368/06: Cedilac SA sedastanud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub kuuenda direktiivi artiklites 17 jj sätestatud mahaarvamisõigus käibemaksusüsteemi tervikuna ning põhimõtteliselt ei või seda piirata. Iseäranis rakendub see kohe kõikide maksude osas, millega koormati varem teostatud tehinguid 3 (vt ka
14. märtsi 2000 otsus liidetud kohtuasjades C-110/98–C-147/98: Gabalfrisa jt, EKL 2000, lk I-1577, punkt 43). Lisaks Euroopa kohus täpsustas, et kuna käibemaksu mahaarvamise õiguse igasugune piiramine mõjutab maksukoormuse taset ning seda tuleb kohaldada kõikides liikmesriikides ühtemoodi, võib erandeid teha üksnes kuuendas direktiivis sõnaselgelt sätestatud juhtudel (vt ka
15. septembri 2000 otsus liidetud kohtuasjades C-177/99–C-181/99: Ampafrance ja Sanofi, EKL 2000, lk I-7013, punkt 34). Eeltoodust tuleneb, et maksuhaldur tugineb sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramisel asjaolule, mis on vastuolus kohese mahaarvamise põhimõtte ja Riigikohtu praktikaga. Seepärast ei saa nimetatud asjaolu olla asjakohane. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on antud juhtumil lubatud. Kaup on saadud ning seda kasutatakse maksustatava käibe tarbeks. Kaebajale jääb ebaselgeks, millist õiguslikku tähendust ja sisendkäibemaksu mahaarvamiseks piiravat toimet näeb maksuhaldur asjaolus, et OÜ Hollenbeck ja OÜ High Tech Recycling on seotud äriühingud. Esmalt tuleb märkida, et maksuhaldur ei ole osundanud siseõiguse sättele, millele maksuhalduri seotud isikute väide põhineb. KMS-s puudub seotud isikute mõiste määratlus. Peale selle sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust reguleerivad sätted ei kehtesta käibemaksu mahaarvamisele täiendavaid nõudeid või tingimusi, kui kaup või teenus soetati endaga seotud isikult. Vaid alates
16. jaanuarist 2009 kehtiva KMS § 12 lg-s 14 osundatakse seotud isikute mõistele, mille määratlemisel tuginetakse tulumaksuseaduse regulatsioonile. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, et lepingupooled oleksid seotud isikud TuMS § 8 tähenduses. Asjaolu, et kaks iseseisvat äriühingut teevad tehingu, millede osanikud ja juhatuse liikmed on otsejoones sugulased, ei tähenda, et äriühingute tegevus ei ole ettevõtlus (KMS § 2 p 2) või tegemist ei ole kauba võõrandamisega (KMS § 2 p 5 ja § 4 lg 1 p 1) (vt analoogia korras RKHKo asjas nr 3-31-20-05, p 22). Maksuotsuses maksuhaldur leiab, et mahutid oli müüdud kallima hinnaga, kui Arthur Pukhov oli need kunagi ise füüsilise isikuna Strategic Endeavors LCC-lt ostnud. Vaatamata sellele ei ole maksuhalduri tehingu hinda kahtluse alla seadnud ega seda kontrollinud. Käesolevas asjas ei ole mahutite müügihind asjakohane, sest hind on kahe lepingupoole kokkuleppe küsimus ja see võib Riigikohtu seisukoha järgi olla turuhinnast nii suurem kui väiksem (vt RKHKo asjas nr 3-3-1-6908). Maksuhaldur ei saa keelduda sisendkäibemaksu mahaarvamisest põhjusel, et kauba hind on ebamõistlik või majanduslikult põhjendamatu. Seejuures tuleb märkida, et maksuhaldur ei ole käesolevas asjas mahutite turuhinnale tähelepanu pööranud. Tehingu väärtuse vastavus turuhinnale võib omanda tähendust vaid KMS § 12 lg 4 kohaldamisel, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) mõistes, ning TuMS § 50 lg 2 kohaldamisel. Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur käibemaksu määramisel KMS § 12 lg-le 4 tuginenud ega leidnud, et nimetatud tehingute eest väljamaksete tegemisel tuleb lähtuda korrigeeritud hinnast, mida ületavalt summalt peab tasuma tulumaksu. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur arvestaks lepingupoolte kinnitusega tehingute toimumise kohta. MKS § 59 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase ja kolmanda isiku seletus tõendiks. Maksuhaldur peab kõik tõendeid analüüsima ja tulenevalt MKS § 95 lg-st 2 põhjendama, et miks ta ühe või teise tõendiga järelduste tegemisel ei arvesta ja selle kõrvale jätab. Sellised põhjendused Maksuotsuses puuduvad. Seega ei ole maksuotsus nõuetekohaselt motiveeritud. Maksuotsuses ei ole järelduste tegemisel arvestatud asjakohase Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-3-09 selgitanud järgmist: „Ehkki ettevõtjate vaheline käive maksustatakse, ei teki sellest ettevõtluskulude puhul ettevõtja jaoks tegelikku maksukoormust, sest kahe ettevõtja vaheline selline tehing jääb kokkuvõttes maksuvabaks. Sõltumata asjaolust, kas tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga, tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus. Nimetatud kohustusele korrespondeerib ostja õigus sisendkäibemaks maha arvata.”. Samuti RKHKo asjas 3-3-1-22-07 on Riigikohus selgitanud, et „Kuigi ettevõtjate vaheline käive maksustatakse, ei teki sellest ettevõtja jaoks tegelikku maksukoormust, st et kahe ettevõtja vaheline tehing jääb kokkuvõttes maksuvabaks. Kui ettevõtja kasutab sisseostetud 4 kaupu või teenuseid otseselt või kaudselt uute maksustatavate kaupade tootmiseks, tagatakse talle sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise õigus. Isegi olukorras, kus tehingute näilikkus oleks tõendamist leidnud, poleks eeldusel, et äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, saanud kahe tehingu tulemusena äriühingud kokkuvõttes kasu ning riigil poleks sellisel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol“. Käesolevas asjas on pooled tehingult makstavat ja mahaarvatavat käibemaksu korrektselt maksudeklaratsioonis kajastanud. Kumbki äriühing ei ole tehingu tulemusena saanud käibemaksu arvel kasu ning riigil ei ole tekkinud kahju. OÜ Hollenbeck tunnistab maksuvõlga ning on isegi taotlenud maksuhaldurilt maksuvõla ajatamist, kuid maksuhaldur on sellest keeldunud. Samuti on maksuhalduril õigus maksuvõlga jätkuvalt sisse nõuda OÜ-lt Hollenbeck. Asjaolu, et OÜ-l Hollenbeck esineb maksukohustuse täitmises viivitus, ei saa tuleneda piirangut kaebaja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusele või anda õiguse mahaarvamist edasi lükata kuni käibemaksu tasumiseni. Maksuotsusest ei tulene maksuhalduri loobumine OÜ-lt Hollenbeck kõnealuselt tehingult arvestatud käibemaksu sissenõudmisest. Samuti ei ole maksuhaldur vähendanud OÜ-lt Hollenbeck maksukohustust kaebajale määratud käibemaksu võrra. Seega maksuhaldur keelab kaebajal käibemaksu maha arvata, kuid omab samas summas sissenõutavaks muutnud käibemaksunõuet OÜ Hollenbeck vastu. Müügi- ja ostukäive on ühe ja sama käibe kaks poolt, mida ei ole võimalik teineteisest lahutada. Järelikult maksuhaldur käitub ühe ja sama käibe maksustamisel ja sissenõudmisel vastuoluliselt. Eeltoodud põhjendustel on käibemaksu määramine alusetu ja eesmärgitu ning Maksuotsus tuleb tühistada. Maksuotsuses maksuhaldur leiab, et vaidlusalune tehing on näilik. Maksuhaldur on ebaõigesti kohaldanud maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 83 lg-t 4 ja KMS sätteid. KMS-s puudub säte, mis välistab näilike tehingute maksustamist olukorras, kus on toimunud teisele isikule rahaliselt hinnatava hüve üleandmine või kättesaadavaks tegemine. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks tuvastanud MKS § 83 lg 4 kohaldamise eeldusi. Samuti on maksuhaldur ebaõigest leidnud, et näilike tehingute puhul tuleb kohaldada MKS § 83 lg-t
17. Maksuotsuse toodud põhjendustel näilike tehingute mittearvestamise MKS § 83 lg 4 järgi viib tegelikult maksustamisest loobumiseni, mis oleks aga ilmselgelt vastuolus Euroopa Liidus kehtivate käibemaksu aluspõhimõtetega ja Euroopa Kohtu praktikaga. Euroopa Kohus on sedastanud, et kuues direktiiv kehtestab ühise käibemaksusüsteemi, mis põhineb maksustatavate tehingute ühetaolisel määratlusel (
18. juuni
19. aasta otsus kohtuasjas C305/01: MGK-Kraftfahrzeuge-Factoring, EKL 2003, lk I-6729, punkt 38, ja
20. jaanuari
21. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-354/03, C-355/03 ja C-484/03: Optigen jt, EKL 2006, lk I483, punkt 36). Maksukohustuslase, kes sellena tegutseb, kaubatarnete ja majandustegevuse mõistete analüüs näitab, et neil mõistetel, mis määratlevad kuuenda direktiivi alusel maksustatavad tehingud, on kõigil objektiivne olemus ning neid kohaldatakse sõltumata asjaomaste tehingute eesmärkidest või tulemitest (vt kohtuotsus Optigen jt, punktid 43 ja 44). Euroopa Kohus sedastas
22. aprilli 1995.a otsuses kohtuasjas C-4/94: BLP Group (EKL 1995, lk I983, punkt 24), et maksuhalduri kohustus teostada uurimine maksukohustuslase kavatsuse kindlaksmääramiseks oleks vastuolus ühise käibemaksusüsteemi eesmärkidega, milleks on õiguskindluse tagamine ja käibemaksu kohaldamisega lahutamatult seotud toimingute lihtsustamine, võttes arvesse, v.a erandjuhtudel, asjaomase tehingu objektiivset olemust (vt ka Euroopa Kohtu
23. juuli 2006 otsus liidetud kohtuasjades C-439/04 ja C-440/04; Kittel ja Recolta Recycling SPRL, punkt 42). Mahuti müügitehing kuulus käibemaksuga maksustamisele. Tegemist ei olnud mittekäibega KMS § 4 lg 2 tähenduses ega maksuvaba käibega tulenevalt KMS §-st
24. Käesoleval juhul toimus kaubatarne kehtiva Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 14 lg 1 tähenduses. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, et millisel õiguslikult alusel jäetakse kaubatarneks olevad tehingud käibemaksuga maksustamata. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ka MKS § 83 lg 4 kohaldamise eeldusi. Riigikohus on selgitanud MKS § 83 lg 4 kohaldamise eeldusi. Riigikohus on asjas nr 3-2- 5 1-80-05 märkinud, et erinevalt näilikust tehingust tuleb kohtul teeseldud tehingu puhul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 70 lg 3 järgi hinnata ka varjatud tehingu sisu ja kehtivust. Nimetatud juhisest tuleb juhinduda ka praegust kehtiva MKS § 83 lg 4 kohaldamisel. Maksuotsuses ei ole tuvastatud varjatud tehingut ega hinnatud varjatud tehingu sisu ja kehtivust. Seepärast on MKS § 83 lg 4 kohaldamine alusetu. Samuti ei ole maksuhaldur tuvastanud mahutite soetamisel kaebaja poolt maksueelise saamist. Riigikohus on asjas 3-3-1-67-09 selgitanud, et MKS § 83 lg 4 või MKS § 84 puhul on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Kui maksukohustuslane on sõlminud teeseldud tehingu, aga maksueelist ei saanud, siis puudub õiguslik alus maksu määramiseks. Maksuotsuses puuduvad põhjendused maksueeliste saamise kohta. OÜ-l Hollenbeck oleks käibemaksukohustus tekkinud mis tahes isikule mahutite müügi korral ning kaebajal oleks tekkinud käibemaksu mahaarvamise õigus samade mahutite soetamisel mis tahes teiselt registreeritud maksukohustuslaselt. Peale eelneva kaebaja juhib ka kohtu tähelepanu asjaolule, et maksuhaldur ei ole tehingute näilikkuse tuvastamisel arvestanud tsiviilõiguse põhimõtetega. Käesolevas asjas maksuhaldur ei vaidlusta, et OÜ-l Hollenbeck oli võimalus mahuteid võõrandada ning tehingu tulemusel sai mahutite omanikuks kaebaja. Seega ei ole toimunud tehing tagajärjetu, vaid toimus mahutite käsutusõiguse üleminek. Kaebajal tekkis õigus mahuteid käsutada, kasutada ning vallata. Näiliku tehingu puhul ei ole oluline tehingute majandusliku sisu küsimus, vaid näiliku tehingu korral on selle tunnuseks eeskätt vigane õiguslik vorm. Tehingu näilikus tuleb lahendada tsiviilõiguse alusel. Maksuhaldur saab tehingu näilikkuse tuvastada ainult siis, kui üks tehingupooltest saaks ise näilikku tõttu tehingu tühisuse saavutada. Sellisel juhul saaks tehingu kehtivuse tsiviilõiguse alusel kahtluse alla seada. Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur tehingute näilikkust tsiviilõiguse alusel hinnanud. Tehingute hindamisel tsiviilõiguse alusel tuleb arvestada tsiviilõiguses tehingutele laiendavate põhimõtetega. Nii kehtib võlaõiguses lahutamis- ja abstraktsiooniprintsiip. TsÜS § 6 lg 3 sätestab, et õigused ja kohustused kantakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Seega tuleb varalise tehingu puhul üksteisest eristada võlaõiguslikku kohustustehingut ja käsutustehingut eseme ülekandmiseks. Seega koosneb iga võlaõiguslik tehing müügilepingust (kohustustehing) ja omandi ülekandmisele suunatud asjaõiguslepingust (käsutustehing). Asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist (TsÜS § 6 lg 4) lähtudes hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kohustustehingust. Käsutustehinguna on asjaõigusleping õiguslikult neutraalne, mis tähendab, et kui müügilepingu on kehtetu, siis ei pea sellest tulenevalt olema kehtetu omandi ülekandmiseks sõlmitud asjaõiguslik kokkulepe (vt TsÜS § 6 lg 4). Maksuotsuses ei ole põhjendatud, kas maksuhaldur peab näilikuks kohustamistehingut või käsutustehingut (asjaõiguslepingut). Kaebaja on seisukohal, et asjaõiguslik leping 8 mahuti üleandmiseks ei saa maksumenetluses tuvastatud asjaolude järgi olla näilik ja seetõttu tühine. OÜ-l Hollenbeck oli tahe anda 8 mahutit üle kaebajale ja kaebajal oli tahe nende mahutite omand endale ülekanda. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et poolte tahteavaldused, mis tehtud teisele lepingupoolele, on tehtud poolte nõusolekul ainult näiliselt. Tehingute näilikkust peab tõendama maksuhaldur. Seega pidi maksuhaldur tõendama, et OÜ Hollenbeck ei soovinud 8 mahutit müüa ja kaebaja ei soovinud neid osta. Selliseid tõendeid ei ole Maksuotsuses esitatud. Kaebaja peab oluliseks selgitada, et kui pooltevaheline võlaõiguslik müügileping (kohustustehing) oleks näilik või teeseldud, ei muudaks see võlaõigusliku lepingu täitmiseks sõlmitud asjaõiguslepingut näilikuks ega teeselduks (vt RKTKo asjas nr 3-2-1-80-05). Riigikohus on selgitanud 04.05.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05, et tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Maksumenetluses ei ole tuvastatud, et OÜ Hollenbeck ei oleks soovinud 8 mahuti omandi üleminekut kaebajale või lepingupooled 6 oleksid selle asemel soovinud midagi muud. Maksuotsuses esitatud asjaolud tehingu näilikkust ei kinnita. Osundades KMS § 2 lg 2 ja 5 ning § 4 p 1 ja § 11 lg 1 p 1 sätetele märgib kaebaja, et käesolevas asjas on pooled sõlminud kehtivad lepingud ja 8 mahuti omand on üle antud. Tehingu tagajärjel on kaebaja saanud 8 mahuti omanikuks. Mahutite omanikuks saadakse asjaõiguslepingu, mitte võlaõiguslepingu alusel. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses tuvastanud, et 8 mahuti võõrandamist ja soetamist ei ole toiminud ning mahutite võõrandajal ei ole tekkinud käivet KMS § 11 lg 1 tähenduses. Kokkuvõtvalt kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole asjaolude hindamisel arvestatud objektiivsete ja tõendatud asjaoludega selle kohta, et poolte vahel oli kehtivad lepingud ning mahutite omandiõigus on ülekantud. Seoses tehingutega on toimunud osaline nõuete tasaarvestamine. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et toimunud tehingud ja tasaarvestamine oleks tühised TsÜS § 89 alusel ning nende tehingute tühisus oleks saavutatud ka ükskõik kumma lepingupoole pöördumisel tsiviilkohtusse. Vastustaja PMTK leiab, et kaebus on põhjendamatu ja selles esitatud väited ei anna alust Maksuotsuse tühistamiseks, ning palub jätta kaebus rahuldamata. High Tech Recycling OÜ-le tingis Maksuotsuse alusel täiendava käibemaksu määramise kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolu, et kaebuse esitaja on maksustamisperioodi november
25. a kohta esitatud käibedeklaratsioonis deklareerinud sisendkäibemaksu seoses tehinguga, mis maksuhalduri hinnangul on näiline MKS § 83 lg 4 tähenduses ja mida maksustamisel arvesse ei võeta. Kuivõrd MKS näiliku tehingu legaaldefinitsiooni ei anna, tuleb näiliku tehingu mõiste sisustamisel lähtuda TsÜS vastavatest sätetest. Näiliku tehingu legaaldefinitsioon on sätestatud TsÜS § 89 lg-s 1, mille kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on tehing näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Näiliku tehingu olemusse kuulub tehingu teinud isikute eesmärk jätta kolmandatele isikutele tehingu sisust ekslik mulje. PMTK peab vajalikuks rõhutada, et maksuhaldur ei anna hinnangut vaidlusalusele tehingule tsiviilõiguslikust aspektist, vaid hindab seda, kas vaidlusalune tehing kuulub oma olemuselt MKS § 83 lg 4 rakendusalasse ja kas tingimused selle sätte rakendamiseks on käesoleval juhul täidetud. Seega ei mõjuta maksuhalduri hinnang tehingu kehtivust tsiviilõiguslikult. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas tehing, mille tulemusena kaebuse esitaja soetas 19.11.
26. a väljastatud arve nr 01/11.09 alusel OÜ-lt Hollenbeck 8 kõrge rõhumise mahutit summas 10 400 000 krooni, millele lisandus käibemaks summas 2 080 000 krooni, on näilik MKS § 83 lg 4 tähenduses. Seega tuleb TsÜS-is toodud näilikule tehingule antud legaaldefinitsioonist lähtuvalt hinnata, kas tehingu pooled on soovinud selliseid õiguslikke tagajärgi, nagu lepingus on kokku lepitud või soovisid nad üksnes jätta muljet tehingu olemasolust või oli poolte sooviks varjata mingit teist tehingut. Juhul, kui maksuhaldur tuvastab, et vaidlusaluste mahutite võõrandamise eest väljastati arve üksnes eesmärgil, et jätta muljet tehingu olemasolust ilma soovita luua avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, on tegemist tühise tehinguga, mida maksustamisel arvesse ei võeta. Maksuõiguslikult tähendab see seda, et käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses ei ole toimunud ja kaebuse esitajal puudub ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. High Tech Recycling OÜ ja OÜ Hollenbeck vahelise tehingu näilikkuse kohta hinnangu andmisel on PMTK arvesse võtnud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis. 7 PMTK on seisukohal, et antud juhul tahavad pooled jätta muljet tehingu olemasolust. Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse ja seega ei teki vastavast tehingust ka käivet. Müüjal puudub käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus ning ostjal ei saa tekkida sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Mahutite näilikust müügitehingust käivet ei tekkinud, mistõttu puudub High Tech Recycling OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Asjaolu, et mahutid on asjaõiguslikult üle läinud, ei välista, et tegemist on näiliku tehinguga. Käive saab tekkida vaid tegeliku tehingu tulemusena, tehingu ainsaks eesmärgiks ei saa olla sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse loomine. PMTK soovib järgnevalt veelkord välja tuua need Maksuotsuses tuvastatud asjaolud, mis näitavad, et High Tech Recycling OÜ ning OÜ Hollenbeck vaheline tehing on tegelikkuses näilik: - High Tech Recycling OÜ ja OÜ Hollenbeck ning nende juhatuse liikmed on omavahel seotud isikud. Äriregistri andmetest nähtuvalt on High Tech Recycling OÜ juhatuse liikmeks äriühingu registreerimisest 04.10.
27. a Gennadiy Tørressen. Ettevõtte asukoht asub Harjumaal Jaanika külas Nissi vallas. Äriregistri andmetest nähtuvalt oli OÜ Hollenbeck juhatuse liikmeks perioodil 28.11.
28. a kuni 07.12.
29. a Gennadiy Tørressen. Vaidlusalune tehing sõlmiti 19.11.
30. a – seega ajal, kui mõlema äriühingu juhatuse liikmeks oli G. Tørressen. Alates 07.12.
31. a on OÜ Hollenbeck juhatuse liikmeks A. Pukhov. Ettevõtte asukoht asub samuti Harjumaal Jaanika külas Nissi vallas. Maksumenetluses esindas High Tech Recycling OÜ-d volikirja alusel A. Pukhov. Maksuhalduri kasutuses olevates andmebaasidest nähtub, et nii A. Pukhovi kui ka G. Tørresseni koduseks aadressiks on xxxxxxxx ning G. Tørresseni endiseks perekonnanimeks oli Pukhov. PMTK-s 05.04.
32. a suuliste seletuste käigus Gennadiy Tørressen tunnistas, et A. Pukhov on tema isa. Lisaks juhatuse liikmete omavahelisele seotusele viitab äriühingute omavahelisele seotusele ka asjaolu, et kõik High Tech Recycling OÜ pangaülekanded ja –arveldused on teostatud OÜ-le Hollenbeck kuuluvalt Swedbank arvelduskontolt. Nimetatut selgitas A. Pukhov 16.03.
33. a PMTK-s antud seletuste käigus, et kuivõrd High Tech Recycling OÜ arvelduskonto on maksuhalduri poolt arestitud, teostatakse pangatehinguid OÜ Hollenbeck arvelduskonto kaudu. Äriühingute ning nende juhatuse liikmete omavaheline seotus on PMTK seisukohal oluline aspekt tehingu näilikkuse hindamisel. Käesolevas asjas muude asjas kogutud tõendite kogumis hindamisel ja analüüsimisel, mida PMTK on lisaks Maksuotsusele teinud ka käesoleva vastuse järgnevates punktides, tuleb isikute seotuse olulisus tehingu näilikkuse hindamisel ilmekalt välja ning kinnitab PMTK hinnangul, et High Tech Recycling OÜ ja OÜ Hollenbeck vahel sõlmitud tehing on näilik. - High Tech Recycling OÜ ei ole OÜ-le Hollenbeck mahutite eest reaalselt tasunud. A. Pukhovi 04.02.
34. a ning 16.03.
35. a PMTK-le antud seletustest nähtub, et reaalselt kogu summat High Tech Recycling OÜ OÜ-le Hollenbeck mahutite eest tasunud ei ole. Tasumise tähtaeg on lepingus kokku lepitud 3 aastat. Selgituste andmise hetkel oli tasaarveldatud 55 165 krooni ja 50 senti, mille kohta esitati PMTK-le ka vastav dokument. Ülejäänud summade osas toimub maksmine väidetavalt 01.01.
36. a sõlmitud maksegraafiku alusel. High Tech Recycling OÜ ja OÜ Hollenbeck vahel 01.01.
37. a sõlmitud maksegraafikust nähtub, et esimese osamakse tasumise tähtpäevaks oli kokku lepitud 15.04.
38. a, edaspidiselt pidid tasumised aset leidma igakuiselt. High Tech Recycling OÜ ei ole kaebuses märkinud, et täiendavaid tasumisi (v.a tasaarveldus) toimunud oleks, samuti ei ole kaebuse esitaja lisadena esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et High Tech Recycling OÜ poolt ettenähtud tähtaegadel tasumisi toimunud oleks. Seetõttu on PMTK seisukohal, et täiendavaid tasumisi peale eelmainitud tasaarvelduse toimunud ei ole, mistõttu PMTK seisukoht, et High Tech Recycling OÜ OÜle Hollenbeck reaalselt mahutite eest tasunud ei ole (v.a tasaarveldus), on õige. 8 - High Tech Recycling OÜ tahe tehingu sõlmimisel oli tekkinud maksuvõlast vabanemine. Seisuga 31.10.
39. a oli High Tech Recycling OÜ maksuvõlg MTA ees kokku summas 2 098 637 krooni. 06.01.
40. a esitas äriühing käibedeklaratsiooni
41. a novembrikuu kohta, millega deklareeris enammakstud käibemaksu kokku summas 2 099 260 krooni, mis sisaldas muuhulgas ka vaidlusaluselt tehingult arvestatud käibemaksu summas 2 080 000 krooni. Seega kaebuse p-s 28 toodu, mille kohaselt ei ole Maksuotsuses tuvastatud High Tech Recycling OÜ poolt maksueelise saamist, on väär, kuivõrd Maksuotsuses on tuvastatud, et kaebuse esitaja sai antud tehingult maksueelist – väidetavalt sõlmitud tehing andis äriühingule võimaluse kajastada arvet enda käibemaksuarvestuses ning seeläbi vähendada riigile tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. OÜ Hollenbeck riigile vaidlusaluselt tehingult tasumisele kuuluvat käibemaksusummat reaalselt tasunud ei ole. Kuigi
42. a novembrikuus on OÜ Hollenbeck esitanud käibedeklaratsiooni, millel deklareeris High Tech Recycling OÜ-le mahutite müügil tekkinud 20% määraga maksustatava käibe summas 10 400 000 krooni, millelt kuulub tasumisele käibemaks summas 2 080 000 krooni, siis reaalselt ei ole äriühing käibemaksu eelnimetatud summas riigile tasunud. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liikmed on omavahel seotud ning vastastikku äriühingu tegevusest, s.h ka tasumisele kuuluvate maksusummade (mitte)tasumisest teadlikud (vt ka A. Pukhovi PMTK-le 16.03.
43. a seletus seoses riigile käibemaksu tasumata jätmisega), on PMTK hinnangul juhatuse liikmete taoline käitumine, jättes riigile käibemaksu reaalselt tasumata, kuid samas läbi teise äriühingu seda sisendkäibemaksu näol tagasi nõudes, äärmiselt pahatahtlik ning viitab PMTK hinnangul jällegi tehingu näilikkusele – asjaolule, et isikute tahe oli suunatud tegelikkuses sellele, et vähendada High Tech Recycling OÜ maksuvõlga riigi ees. High Tech Recycling OÜ ei saa väita, et tema on heauskne ostja, kes ei olnud teadlik, et müüja jätab oma seadusest tulenevad kohustused riigi ees täitmata. Tehing on ilmselgelt sooritatud seotud isikute vahel ja müüjal oli algusest peale selge, et ostja oma kohustusi täitma ei asu, sisuliselt on ostja ja müüja tegutsenud samade isikute juhtimisel. Tehingute tulemusena on High Tech Recycling OÜ-l tekitatud kunstlik võimalus saada tagasi käibemaks, tehingul puudub majanduslik sisu ja tulemus, tegemist on teeseldud tehinguga, mida MKS § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse ei võeta. Maksuhaldur on uurimisprintsiibist johtuvalt kohustatud tuvastama kõik maksustamisel tähtsust omavad asjaolud ning ei ole seotud üksnes kaebuse esitaja poolt esitatud tõendite ning taotlustega. Maksuseaduste kohaselt on isik kohustatud deklareeritud maksukohustuse täitma ning võimalik saabuv topeltmaksustamise oht, millele on viidatud kaebuse p-s 20, ei saa olla teguriks, mis kinnitaks deklareeritud summa õigsust või argumendiks, mis takistaks maksuhalduril tuvastatu alusel täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse määrata. Juhul, kui High Tech Recycling OÜ-le väljastatud Maksuotsus jõustub, korrigeerib maksuhaldur viivitamatult ka OÜ Hollenbeck maksuarvestust. Lisaks on paljasõnalised ja tõendamata kaebuse esitaja väited, nagu oleks OÜ Hollenbeck pöördunud maksuhalduri poole taotlusega maksuvõla tasumise ajatamiseks. PMTK andmesüsteemidest ei nähtu, et OÜ Hollenbeck maksuvõla tasumise ajatamiseks PMTK poole pöördunud oleks, samuti ei ole kaebuse esitaja lisanud kaebusele antud väidet kinnitavaid tõendeid. - Vaidlusaluste mahutite võõrandamise ebaloogilisus. PMTK-le jääb arusaamatuks, miks toimus mahutite võõrandamine algselt A. Pukhovi poolt OÜ-le Hollenbeck ning seejärel omakorda edasi High Tech Recycling OÜ. Vaidlust ei ole selles, et A. Pukhovi puhul on tegemist isikuga, kes on seotud mõlema äriühinguga. Seetõttu, kuna OÜ Hollenbeck mahuteid enda igapäevatöös ei kasutanud, oleks olnud loogiline, et A. Pukhov oleks võõrandanud mahutid koheselt High Tech Recycling OÜ-le, kes neid enda igapäevatöös ka kasutab. Samas, kui A. Pukhov oleks mahutid võõrandanud otse High Tech Recycling OÜ-le, ei oleks olnud 9 tehingule võimalik lisada käibemaksu ning High Tech Recycling OÜ-l ei oleks olnud võimalik sel juhul käibemaksu enda käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksuna kajastada. A. Pukhovi 16.03.
44. a PMTK-le antud seletusest nähtub, et OÜ Hollenbeck, kellele A. Pukhov mahutid võõrandas, reaalselt mahutite eest tasunud ei ole. PMTK-le ei ole mõistetav, et olukorras, kus A. Pukhov on siiani võlgu 450 000 krooni isikule, kellelt ta mahutid algselt soetas, siis A. Pukhov lihtsalt loobub enda nõudest OÜ Hollenbeck vastu, kellele ta mahutid võõrandas. OÜ Hollenbeck juhatuse liige A. Pukhov selgitas 16.03.
45. a PMTK-le, et mahutid asusid müügihetkel Jaanika külas, Nissi vallas – ehk kohas, mis on märgitud nii OÜ Hollenbeck kui ka High Tech Recycling OÜ tegevuskohaks. Seega on reaalselt mahutid paiknenud alates
46. a A. Pukhoviga seotud äriühingute tegevuskohas, mistõttu mahutite taolisel viisil võõrandamine – algselt OÜ-le Hollenbeck ja edasi High Tech Recycling OÜ-le – viitab PMTK hinnangul jällegi nimetatud äriühingu vahelisele tehingu näilikkusele. Veelgi enam, maksuhaldur soovib tähelepanu juhtida, et alates 10.12.
47. a on OÜ Hollenbeck käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud KMS § 22 lg 31 alusel, kuna maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei olnud piisavalt tõendatud. - Mahutite hind. Tehingu näilikkusele viitab PMTK hinnangul ka mahutite hind erinevatel võõrandamise etappidel. A. Pukhov soetas üheksa

§ 165lg 2).

Kohus rõhutab eelkõige alljärgnevat.

1. Asja materjalidest nähtuvad muu hulgas järgmised olulised asjaolud. Vaidlusalused mahutid (ühe mahuti hind oli 7 865 eurot) soetas Arthur Pukhov eraisikuna Strategic Endeavors LCC-lt (25 Greystone Manor, Lewes, DE 19958-9776, USA) 01.01.2004 sõlmitud müügilepingu alusel /tl 103-106/. A. Pukhovi 16.03.2010 suuliste selgituste järgi lepingu kohaselt müüdi rohkem mahuteid, kuid reaalselt sai ta kätte 9 mahutit (tasus, osaliselt sularahas, kokku 70 785 euro eest, s.o ca 1 107 545 krooni), mis on seisnud territooriumil asukohaga Jaanika küla, Nissi vald, Harjumaa alates 01.01.2004 ja millise tehingu hinnast umbes 450 000 krooni ei ole tasutud /tl 108/. Sama aadress (Jaanika küla, Nissi vald, Harjumaa) on ühtlasi OÜ High Tech Recycling tegevuskoht /tl 113/. Füüsiline isik A. Pukhov ja OÜ Hollenbeck sõlmisid 28.05.2008 müügilepingu, mille kohaselt A. Pukhov müüjana müüb ja OÜ Hollenbeck ostjana ostab 8 kõrgsurve mahutit hinnaga 10 400 000 krooni. Mahutite üleandmise kuupäevaks on lepingu allkirjastamise kuupäev, st 28.05.
2. Ostusumma tasumise tähtpäeva ei ole lepingus fikseeritud /tl 96-97/. Ostja esindaja oli Gennadiy Tørressen, kes on OÜ High Tech Recycling juhatuse liige ja kelle 05.04.2010 suuliste selgituste kohaselt A. Pukhov on tema isa ning kelle poolt 15.07.2008 väljastatud volikirjast nähtuvalt A. Pukhov on ühtlasi ka OÜ High Tech Recycling tegevdirektor /tl 90, 92/. 13 30.12.2008 on A. Pukhov koostanud nõudest loobumise teatise, mille kohaselt A. Pukhov loobub 28.05.2008 mahutite müügil tekkinud nõudest summas 10 400 000 krooni OÜ Hollenbeck vastu /tl 98-99/. Juba eelnevalt viidatud A. Pukhovi 16.03.2010 suuliste selgituste järgi loobus ta nõudest selle firma vastu seetõttu, et ta ostis OÜ Hollenbeck ära ja seega on tegemist tema enda firmaga. A. Pukhovi sõnul varem oli OÜ Hollenbeck omanik G. Tørressen, kes on ka OÜ High Tech Recycling juhatuse liige /tl 108/. Järgnevalt on OÜ Hollenbeck ja OÜ High Tech Recycling vahel 19.11.2009 sõlmitud müügileping, mille kohaselt OÜ Hollenbeck müüjana müüb ja OÜ High Tech Recycling ostjana ostab 8 kõrgsurve mahutit hinnaga 10 400 000 krooni + käibemaks (ühe mahuti hinnaga 1 300 000 krooni). Lepingust nähtuvalt mahutite üleandmise kuupäevaks on lepingu allkirjastamise kuupäev, s.o 19.11.2009, ostusumma tasumise tähtpäeva ei ole lepingus fikseeritud. Samal päeval, 19.11.2009 on OÜ Hollenbeck esitanud OÜ-le High Tech Recycling arve nr 01/11.09 kõnealuste mahuti eest summas 10 400 000 krooni, millele lisandub käibemaks summas 2 080 000 krooni, kokku summas 12 480 000 krooni /tl 68/. OÜ Hollenbeck ja OÜ High Tech Recycling vahel on 31.12.2009 sõlmitud tasaarvelduse kokkulepe summas 55 165,50 krooni, millest nähtuvalt OÜ-l High Tech Recycling oli 31.12.2009 arvete nr 01/12 ja 02/12 alusel nõudeõigus OÜ Hollenbeck vastu kokku summas 55 165,50 krooni, mis arvestati OÜ High Tech Recycling mahutite soetusel tekkinud võlgnevuse katteks OÜ Hollenbeck ees. OÜ High Tech Recycling võlgnevuse jääk OÜ Hollenbeck ees moodustab 12 424 835 krooni /tl 84-85/. Maksegraafik OÜ Hollenbeck ja OÜ High Tech Recycling vahel on koostatud alles 01.01.2010, kusjuures esimese tagasimakse tähtpäev on 15.04.2010 ning viimase osamakse tasumise tähtpäevaks 15.03.
3. Maksegraafikust nähtuvalt lisaks põhiosa tagasimaksetele kuuluvad tasumisele ka intressimaksed /tl 86/. OÜ High Tech Recycling ei ole Maksuotsuse tegemise ajaks ega ka kohtumenetluse ajal tasunud OÜ-le Hollenbeck mahutite ostuhinda ega intresse (va eelviidatud tasaarvestus). Äriregistrist nähtuvalt G. Torressen on OÜ High Tech Recycling juhatuse liikmeks alates äriühingu registreerimisest 04.10.2007 ning perioodil 28.11.2006 - 07.12.2009 oli G. Tørressen ka OÜ Hollenbeck juhatuse liikmeks. Alates 07.12.2009 on OÜ Hollenbeck juhatuse liikmeks A. Pukhov. Seega oli vaidlusaluste mahutite müügi lepingu sõlmimise ajal (19.11.2009) G. Tørressen mõlema lepingupoole seaduslik esindaja, st nii OÜ High Tech Recycling kui ka OÜ Hollenbeck juhatuse liige.
4. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ülalviidatud faktiliste asjaolude põhjal maksuhalduri tehtud järeldused on oletuslikud ning need ei ole kooskõlas asjas kogutud tõendite ja maksustamise põhimõtetega. Iseenesest on õige kaebaja väide, et iga üksik maksuhalduri tuvastatud asjaolu (tehingupoolte seaduslike esindajate vaheline seotus; ostja ei ole müügihinda reaalset tasunud; ostja tahe oli maksuvõlast vabanemine; müüja ei ole riigile arvestatud ja deklareeritud käibemaksu tasunud; mahutite võõrandamine oli ebaloogiline jms) eraldivõetuna ei saaks olla kaupade soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise aluseks. Antud juhul on maksuhaldur aga kõiki (maksustamise seisukohalt tähtsust omavaid) asjaolusid ja tõendeid hinnanud kogumis ja vastastikkuses seoses ning selle tulemusena on avanenud hoopis teistsugune pilt väidetavast majanduslikust tehingust OÜ Hollenbeck ja OÜ High Tech Recycling vahel, mis annab alust pidada 19.11.2009 sõlmitud müügilepingut näiliseks tehinguks. Vastavalt MKS § 83 lg-le 4 näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. 14 Nagu PMTK-le, jääb ka kohtule arusaamatuks, miks toimus mahutite võõrandamine algselt A. Pukhovi poolt OÜ-le Hollenbeck ning seejärel omakorda edasi High Tech Recycling OÜ-le, kui tegemist on seotud äriühingutega nende juhatuse liikmete ja omanikeringi kaudu. Olukorras, kus OÜ Hollenbeck mahuteid enda igapäevatöös ei kasutanud, oleks olnud loogiline, et A. Pukhov oleks võõrandanud mahutid koheselt High Tech Recycling OÜ-le, kes neid enda igapäevatöös ka kasutab. Samas on selge see, et kui A. Pukhov eraisikuna oleks mahutid võõrandanud otse High Tech Recycling OÜ-le, ei oleks olnud tehingule võimalik lisada käibemaksu ning High Tech Recycling OÜ-l ei oleks olnud võimalik sel juhul käibemaksu enda käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksuna kajastada. Arvestades mahutite edasimüügihinda võrreldes nende A. Pukhovi poolt soetamise hinnaga, on äriühingutevahelisele tehingule lisatud käibemaksu näol (mis on OÜ Hollenbeck poolt riigile tasumata) tegemist väga sobivas suuruses summaga, mis võimaldaks High Tech Recycling OÜl vabaneda juhuslikult samas suurusjärgus maksuvõlast. Seega on kaebaja poolt maksueelise saamine ilmne ja vastustajas poolt tuvastatud. Loomulikult on tehingu hind pooltevahelise (tsiviilõigusliku) kokkuleppe küsimus ja mahutite tegelik turuväärtus võibki olla sama, mis OÜ Hollenbeck ja OÜ High Tech Recycling vahel 19.11.2009 sõlmitud müügilepingus märgitud (vt hinna kohta tl 155-156; vaatamata lubatule kirja tõlget kohtule ei esitatud), kuid pelgalt see asjaolu ei väära tõenditel kogumis põhinevate järelduste õigsust. Et antud juhul maksuhaldur on tuvastanud, et majanduslikus mõttes tehingut äriühingute vahel toimunud ei ole, millest tulenevalt antud tehingult käibemaksu arvestamine ja selle kajastamine kaebuse esitaja käibemaksuarvestuses on ebaõige, ei ole ka sisendkäibemaksu mahaarvamine võimalik, sest käivet pole tekkinud. Tulenevalt eeltoodust ei ole PMTK sekkunud kaebaja omandiõigusse. Maksuotsus tuleb jätta jõusse ja High Tech Recycling OÜ kaebus rahuldamata. 6.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et käesoleval juhul jääb High Tech Recycling OÜ kaebus rahuldamata ning PMTK ei ole seaduses ettenähtud korras kohtukulunõuet esitanud, siis kohus vastavalt

§ 109

lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda ja kohtul puudub vajadus hinnata kaebuse esitaja menetluskulude põhjendatust ja kandmise tõendatust. Hurma Kiviloo kohtunik 15