20 Narva XXX panga arveldusarvele nr. XXX, märkides selgitusse "tsiviilasi nr. 2-13-21964, riigilõivu osaline tagastamine".
) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud KÜ Tallinna mnt 20 Narva esitas 09.05.2013 Viru Maakohtule hagiavalduse S K vastu võlgnevuse summas 1 443,22 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei täita kostja pidevalt oma kohustusi, mis on seatud temale kuuluva korteriomandi majandamiskulude hüvitamise ja tarbitud kommunaalteenuste eest tasumisega. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.05.2013. 27.05.2013 esitasid pooled kohtule kompromissi, milles pooled paluvad kinnitada 24.05.2013 sõlmitud kompromiss kooskõlas
lg 1 sätetega ning lõpetada tsiviilasja menetlus kooskõlas
Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud, et
alusel ei saa hageja menetluse lõppemise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2/4 2-13-21964 Pooled paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus pooltevahelises vaidluses; lühendada käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse tähtaega 5 kalendripäevani määruse määruskaebusele kättetoimetamisest alates ning tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 112,50 eurot, KÜ Tallinna mnt 20 Narva arveldusarvele nr. XXX. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele .
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Lisaks märgib kohus, et kompromissilepingu punktis 1 on ekslikult märgitud, et „hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 591,77 eurot nõudes (põhivõlg – 1351,67 eurot ja viivis – 91,55 eurot)“. Kohus tegi ilmsest veast paranduse, mis vastab poolte tegelikule soovile, et „hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 1443,22 eurot nõudes (põhivõlg – 1351,67 eurot ja viivis – 91,55 eurot)“. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas. Kostja tasub hageja menetluskulud ja pool hageja tasutud riigilõivust. Seega ei pea kohus menetluskulude jaotust ega selle kindlaksmääramist tegema. Lähtuvalt
lõike 2 punktist 1 taotleb hageja kohtult seoses kompromissi sõlmimisega poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagastamist. Hageja palub Viru Maakohut tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust 112,50 eurot kandes vastava summa hageja arvelduskontole nr. XXX, märkides selgitusse "tsiviilasi nr. 2-13-21964, 3/4 2-13-21964 riigilõivu osaline tagastamine".
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tuvastas, et hageja tasus 19.04.2013 Rahandusministeeriumi kontole nr 102200034796011, viitenumbriga 2900072136 riigilõivu summas 225 eurot. Selgituses märgitud “hagiavalduse eest K S vastu”. Seoses kompromissi sõlmimisega ning hageja taotlusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja KÜ Tallinna mnt 20 Narva arveldusarvele nr. XXX, XXX, selgitusega “riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-13-21964˝. Edasikaebamine Vastavalt
lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et lühendavad edasikaebamise tähtaega kuni 5 päevani. Kohus leiab, et tähtaja lühendamine ei riku poolte õigusi, mistõttu tuleb poolte taotlus rahuldada ja vähendada tähtaeg kuni 5 päevani vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.