) § 159 lg 1 alusel menetluse lõpetamist seoses asjaoluga, et vastustaja on MTA 22.02.2013 otsusega tunnistanud kehtetuks PMTK 30.11.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/6899-10. Kaebuse esitaja OÜ Gabariit avaldas kohtule, et nõustub vastustaja taotlusega haldusasjas nr 3-122709 menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 4 alusel, kuivõrd vaidlustatud haldusakt on kohtuväliselt tunnistatud kehtetuks MTA 22.02.2013 otsusega. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule andmed menetluskulude kohta. Vastavalt Advokaadibürooga Leppik ja Partnerid sõlmitud kliendilepingule ning arvetele nr 13-N 02.01.2013; nr 119-N 06.02.2013 ja nr 211-N/L 08.03.2013 on OÜ Gabariit kandnud haldusasjas nr 3-12-2709 õigusabikulusid kokku summas 5544 eurot. Lisaks on OÜ Gabariit tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu kokku summas 765 eurot (31.12.2012). Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ning kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Vastustaja märgib oma seisukohas menetluskulude kohta, et 02.01.2013 arvest nr 13-N nähtub, et kliendile on osutatud õigusabi summas 4830 eurot (käibemaksuta 4025 eurot). Vastustaja analüüsis esitatud arvet ja kuluaruannet ning märgib, et kuluaruande kohaselt kulus kaebaja esindajal materjalidega tutvumisele ja kaebuse koostamiseks ühes esialgse õigsukaitse taotluse koostamisega kokku aega 28,75 tundi. Vastustaja leiab, et asja materjalidega tutvumisele kulunud aega (8,75 tundi) on paisutatud ja seetõttu ei ole see kulu põhjendatud ning ei peaks vastustajalt seetõttu välja mõistetama täies ulatuses. Samuti leiab vastustaja, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse koostamisele kulunud aeg (20 tundi) on ebavajalik ja ilmselgelt ülepaisutatud. Vastustaja hinnangul ei ole põhjendatud kaebus pikkusega 35 lehekülge ja selle koostamisele kulunud aeg aeg. Vastustaja ei pea õigeks hakata siinkohal kritiseerima kaebuses toodud kaebaja seisukohti, kuid märgib, et kaebuses toodud mitmed kaebaja seisukohad on ebaolulised ja esineb dokumendisiseseid kokkuvõtteid ja muid korduvusi. 06.02.2013 arvest nr 119-N nähtub, et kliendile on osutatud õigusabi summas 504 eurot (käibemaksuta 420 eurot). Kuluaruande kohaselt seondub osutatud õigusabi täiendava esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega, millele kulus kokku 3 tundi. Vastustaja hinnangul on käesolev arve kulu, mida ei peaks vastustajalt välja mõistma. Esiteks seetõttu, et tegemist on korduva esialgse õiguskaitsega, mille halduskohus juba korra lahendas ja mida kaebaja ei vaidlustanud ringkonnakohtus, vaid esitas uue esialgse õiguskaitse taotluse. Seadus ei piira taotleja vabadust esitada esialgse õiguskaitse taotlusi, kuid käesoleval juhul ei ole see vajalik ega põhjendatud kulu, mida peaks vastustajalt välja mõistetama. Täiendavalt juhib vastustaja tähelepanu arve tasumist tõendavalae pangakonto väljavõttele. Sellest nähtub, et kaebaja on tasunud 1428 eurot kahe arve eest: nr 119-N ja 118-N. Kuivõrd kohtule esitatud menetluskulude dokumentide hulgas ei leidu arvet nr 118-N, siis ei ole teada ka selle arve alusel tasumisele kuuluva summa suurus. Ilmestamaks ja parema arusaamise esmärgil kasutab vastustaja järgnevat näidet: klient on tasunud büroo pangakontole kokku 2000 eurot arvete nr 1 (1700 eurot) ja nr 2 (1300 eurot) eest. Arvete 1 ja 2 summana kohustub klient tasuma büroole kokku 3000 eurot, aga tasus üksnes 2000 eurot. Siit küsimus, kumb kahest arvest on kliendi poolt tasutud ja milline neist osaliselt tasutud ehk millise arve alusel on kulu kantud ja millise arve eest mitte. Eelneva näite kokkuvõtteks, et puudub selgus arve nr 119-N kantuse seisukohalt, kuivõrd puudub võimalus veenduda arve nr 118-N alusel tasumisele kuuluva summa suuruses. Seega juba üksnes kulude kantuse seisukohast ei tuleks arve nr 119-N kulusid summas 504 eurot vastustajalt välja mõista. 08.03.2013 arvest nr 211-N/L nähtub, et kliendile on osutatud õigusabi summas 210 eurot (käibemaksuta 175 eurot). Kuluaruande kohaselt seondub osutatud õigusabi konsultatsiooniga 2 kliendile ja seisukohtade koostamisega, millele kulus kokku 1,25 tundi. Vastustaja leiab, et nimetatud kulu on suures osas ebavajalik. Samuti on küsitav arvestuslik ajakulu konsultatsiooni osas, kuivõrd ei selgu konsultatsiooni vajalikkus. Kokkuvõtteks märgib vastustaja, et kaebaja esindaja poolt esitatud õigusabie kulunud aeg kokku 33 tundi on ebavajalik ning põhjendamata. Võttes arvesse asjaolusid, et käesolevas asjas ei ole toimunud istungit, kaebajat esindas üks esindaja, vastustaja tunnistas ise vaidlustatud haldusakti kehtetuks, kaebaja esindaja ei ole koostanud täiendavaid seisukohti, täiendava esialgse õiguskaitse taotlusele tehtud kulud ei ole põhjendatud, mida peaks vastustajalt välja mõistma ning võttes arvesse ka asja mahukust ning keerukust, siis leiab vastustaja, et käesolevas asjas võib pidada vajalikuks ja põhjendatud õigusabile tehtud ajakuluks kokku 10 tundi. Rahas väljendatuna teeb see 1400 eurot (10x140) käibemaksuta ja 20% käibemaksuga 1680 eurot (1400x1.2), milele lisandub kaebuselt tasutud riigilõivu hüvitamine (750 eurot). Lähtudes eenevalt toodud põhjustest on vastustaja seisukohal, et vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks saab pidada ühes tasutud riigilõivuga kokku 2430 eurot. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja on avaldanud soovi käesolevas asjas kohtumenetlus lõpetada seoses vaidluse kohtuvälise lahendamisega ning kaebaja on vastustaja taotlusega nõustunud. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
Kaebuse esitaja on oma lepingulise esindaja kaudu esitanud kohtule taotluse, milles palub menetluse lõpetamisel välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks tasu õigusabile tehtud kulutused summas 5544 eurot. Kaebaja esindaja on esitanud koos menetluskulude nimekirjaga 02.01.2013 arve nr 13-N summas 4830 eurot; 06.02.2013 arve nr 119-N summas 504 eurot ning 08.03.2013 arve nr 211-N/L summas 210. Nimetatud arvete tasumise kohta kaebaja poolt on esitatud ka maksekorraldused. Kuluaruande kohaselt on õigusabile seoses kaevatava maksuotsusega kulunud kokku 28,75 tundi, sellest maksuotsuse õiguslikule analüüsile 2 tundi, nõupidamisele advokaadibüroos 1 tund, õiguslikule analüüsile ja võrdlusele maksuotsuses toodud põhjendustega kokku 4 tundi, asja materjalidega tutvumisele MTA-s 1,25 tundi ning kaebuse ja esialgse õiguskaitse koostamisele 20 tundi, kokku summas 4 830 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks on kulunud õigusabile seoses täiendava taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks 3 tundi, kokku summas 504 eurot (koos käibemaksuga) ning juriidilisele konsultatsioonile seoses MTA taotlusega menetluse lõpetamiseks 0,75 tundi ja vastuse koostamisele MTA taotlusele 0,5 tundi, kokku summas 210 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et õigusabiteenuse maksumus sõltub kohtuasja keerukusest, töömahust, asja ettevalmistamiseks kulunud ajast jms. Menetluskulude väljamõistmisel võtab kohus muuhulgas arvesse, et haldusasjas ei ole kohtuistungeid toimunud. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et korduv esialgse õiguskaitse taotlus oli esitatud põhjendamatult. Kohus rahuldas nii esmase kui ka korduva taotluse osaliselt ning leidis korduvat 3 taotlust lahendades, et kaebaja vajab õiguskaitset osas, mis puudutab tema maksuvõlgade avalikustamist. Lisaks eelnimetatule märgib kohus, et kaebajal on õigus vabalt valida, milliseid taotlusi ta enda õiguste kaitseks esitab. Kaebaja oli taotluse esitamisel täitnud põhistamise nõuet ning seega ei saa öelda, et korduv taotlus oli esitatud põhjendamatult. Korduvtaotluse koostamiseks märgitud ajakulu 3 tundi ei ole ka ebamõistlikult suur ning on põhjendatud. Küll aga on kaebuse koostamisele kulunud aeg kohtu hinnangul ebamõistlikult suur. Kohus nõustub vastustaja poolt märgituga, et ei ole põhjendatud kaebus pikkusega 35 lehekülge ning et kaebuses esineb dokumendisiseseid kokkuvõtteid ja muid korduvusi. Kohus leiab, et mõistlik aeg kaebuse ja esialgse õiguskaitse koostamiseks on 10 tundi. Ülejäänud osas on kaebaja õigusabile kulunud aeg põhjendatud. Vastustaja on palunud jätta välja mõistmata ka arve nr 119-N alusel tasutud õigusabikulud, kuna sellega koos on tasutud ka arve nr 118-N eest, mida kohtule esitatud ei ole ning vastustajal puudub võimalus tutvuda selle arve suurusega. Kohus märgib, et kaebaja ei ole kohtule arvet nr 118-N esitanud ega ole ka menetluskulude hüvitamist selle arve alusel taotlenud ega selle arve summat enda menetluskuluna nimetanud. Kohtu hinnangul puudub vastustajal vajadus arve nr 118-N alusel tasumisele kuulunud summa suuruse teadmiseks või hindamiseks, kuivõrd nimetatud arve ei ole käesoleva asja menetlusega seotud. Kaebaja on tasunud kahe arve eest kokku summas 1428 eurot ning see hõlmab täielikult arve nr 119-N tasutavat summat. Isegi juhul, kui kaebajal jäi kahe arve tasumisel mingi osa tasumata, on võimalus, et puuduoleva summa tasus kaebaja eraldi maksega ja seda arve nr 118-N eest, mis aga asjasse ei puutu. Õigusabi osutaja on aktsepteerinud, et antud asjas on talle õigusabi eest arve nr 119-N alusel tasutud, kinnitades seda kohtule 11.03.2013 kirjaga nr 18T, seega on alusetu vastustaja väide, et neile on jäänud ebaselgeks, millise arve eest on tasutud ja millise eest osaliselt tasumata. Vastustaja ei ole ka põhjendanud, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et kaebaja on midagi õigusabi osutajale tasumata jätnud. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja kantud õigusabikulud on põhjendatud osaliselt ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 3864 eurot (sh käibemaks summas 644 eurot). Lisaks tuleb vastustajalt välja mõista esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kantud menetluskulud summas 3894 eurot.
lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et 27.12.2012 on OÜ Gabariit kaebuselt riigilõivu tasunud summas 750,00 eurot. Lähtudes
§-st 104 lg 5 p 4 kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot tagastamisele OÜ Gabariit Swedbank AS arveldusarvele nr 221050189381. Kuivõrd kohus mõistab esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel tasutud riigilõivu summas 30 eurot välja vastustajalt, siis eeltoodud summa ei kuulu kaebajale tagastamisele. Vastavalt
lg 3 kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata ning määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse, siis tuleb asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Elle Kask Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.