§-s 428 lg 1 p 4 sätestatud asjaoludest ja
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 10.
lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise lühendamises 5 päevani määruse pooltele kättetoimetamisest alates. II. Menetlus tsiviilasjas nr 2-11-52084 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kuulub viivitamatult täitmisele. III.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. IV. Kohus selgitab, et 20.06.2013 kohtumäärusega tuleb lugeda lõppenuks täitementlus nr 066/2011/964 ja täitemenetluse nr 066/2011/965. V. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul, alates määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Saata määrus menetlusosalistele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus Viru Maakohtu menetluses on N Z hagi R T vastu tehingute tühiseks tunnistamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. 18.06.2013 esitasid menetlusosalised kohtule allkirjastatud kompromissilepingu. R T loobub 15.05.2009 sõlmitud tehingust ``Võlanõude tunnistamine ja sundtäitmisele allumise nõusolek`` sundtäitmisest, sealhulgas rahalisest nõudest summas 700 000 krooni (või 44 738,15 eurot), millele N Z on andnud nõusoleku selle tehingu punktis 1.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et
järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud määruskaebuse esitamise lühendatud tähtajas. Vastavalt
lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleva määruskaebuse esitamise tähtaeg on 5 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab et Viru Maakohtu 16.11.2012 määrusega tsiviilasjades 2-12-21704 peatati täitemenetlus 066/2011/964 ja tsiviilasjas 2-12-21701 peatati täitemenetluse nr 066/2011/965 kuni kohtulahendi 2-11-52084 jõustumiseni. Menetlusosalised jõudsid kokkuleppele, et R T esitab kohtutäiturile avalduse täitemenetluse nr 066/2011/964 ja täitemenetluse nr 066/2011/965 lõpetamiseks. Kohus selgitab, et 20.06.2013 kohtumäärusega tuleb lugeda lõppenuks täitementlus nr 066/2011/964 ja täitemenetluse nr 066/2011/965, kuna kostja on loobunud 15.05.2009 ja 30.10.2009 sõlmitud tehingutest ``Võlanõude tunnistamine ja sundtäitmisele allumise nõusolek`` sundtäitmisest, milliste dokumentide alusel on algatatud täitemenetlused 066/2011/964 ja 066/2011/965. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas, so taotlevad menetluskulude jätmist riigi kanda. Hageja N Z oli vabastatud Viru Maakohtu 28.08.2012 määrusega riigilõivu tasumise kohustusest summas 11184.53 eurot. Hageja vabastati Viru Maakohtu 25.09.2012 määrusega täiendava riigilõivu tasumise kohustusest hagi tagamise taotluse esitamise eest summas 50 eurot. Seoses täiendava haginõude (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude) esitamisega ei pidanud hageja tasuma täiendavat riigilõivu, kuna see riigilõiv oli kaetud Viru Maakohtu 28.09.2012 määrusega tasumisest vabastatud riigilõivuga summas 11184.53 eurot. Nõuete liitmise teel uueks hagihinnaks RLS § 57 lg 1 kohaselt oli 70911.64 eurot (63911.64, 3500, 3500). Kuna pooled leppisid kokku, et 3 menetluskulud jäävad riigi kanda, siis vastavalt
Nimelt sätestab
lg 7 et, juhul kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest tuleks riigilõiv välja mõista kostjalt, kuid kohus võib mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejale N Z anti Viru Maakohtu 23.01.2012 määrusega riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ka nimetatud kulud tuleb jätta kompromissi sõlmimise tõttu
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.