kohaselt, kui hagi hind on alla 2000 euro, võib kohus tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Seepärast kohtud ei nõudnudki kostja esindajalt mingit muud dokumenti. Mõlemad kohtuastmed tunnustasid Paul Paasi kui kostja lepingulist esindajat ja hageja ei vaielnud sellele vastu. Kostja seisukohalt on tähtis, et menetlusdokumendis oleks kõik vajalik väljendatud võimalikult lühidalt, kuid see ei tähenda, et lühemalt kokkukirjutatud menetlusdokumendi koostamiseks peaks kuluma vähem aega kui pikema samasisulise dokumendi koostamiseks. Menetlusdokumendi koostamiseks kirjalikus menetluses peab ära kuulama poole, tutvuma tema käsutuses olevate tõenditega, analüüsima kohtupraktikat, uurima õiguskirjandust, jne ja alles siis koostama menetlusdokumendi. Käesolevas asjas ei olnud tegemist lihtsa võlgnevuse nõudega. 2. Hageja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja vastuväidete kohaselt esitati menetluse käigus ainult kostja esindaja volikiri, mis annab esindajale õiguse olla kostja volitatud esindaja. Kuid tõendatud ei ole, et kostja esindaja on lepinguline esindaja
Seega peab esindajat käsitlema nõustajana, kelle kulud ei kuulu hüvitamisele. Arve-saatelehest nr 137 ei nähtu, millise konkreetse töö eest oli selline summa esitatud, kui palju tunde oli kulutatud teenuse osutamiseks, tunni hind. Ei ole selge, millisest ajast kehtib tariif, mille alusel arve on esitatud. Näiteks, kostja vastus hagiavaldusele oli koostatud ja esitatud oktoobris
Esitatud tõendid ei ole piisavad õigusabikulude summa põhjendamiseks. Riigikohus on 2 lahendi 3-2-1-154-09 p-s 12 öelnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei saa lähtuda ainult asjaolust, et taotletavad menetluskulud jäävad kehtestatud piirmäärade raamesse. Käesoleval juhul ei viita asjaolud tsiviilasja tavalisest suuremale keerukusele: nõue ei olnud keskmisest keerukama olemusega (korteriühistu hagi võlgniku vastu). Tsiviilasja menetlemine maakohtus ja ringkonnakohtus toimus kirjalikus menetluses, kohtuistungeid ei toiminud. Vastus on koostatud 3-l lehel, seejuures vastuse põhjenduslik osa on ca 1-l lehel, lisaks on 4 lisa (sh ka volikiri). Hageja leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg 4 tundi, ei ole põhjendatud. Hageja arvamusel on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund. Seisukoha koostamiseks ajakulu 2 tundi ei olnud põhjendatud ega vajalik. Viru Maakohus määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja võimalike avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni
Maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses
alusel, mitte lihtmenetluses
Kirjaliku menetluse määramisest on maakohus pooltele ka teatanud. Nii kirjalik menetlus, kui ka lihtmenetlus on mõlemad lihtsustatud menetlused (
43. peatükk), kuid neid ei saa samastada. Lihtmenetluse asjas võib kohus
lg 1 p 4 alusel tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Kirjaliku menetluse regulatsioon
-is seda aga ei võimalda. Järelikult ei ole kostja esindaja näol tegemist lepingulise esindajaga
Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud
p 1 ja
lg 1 järgi tuli hüvitada kohtuväliste kuludena muu hulgas ka menetlusosaliste nõustajate kulud. Alates 1. jaanuarist 2009 nõustajate kulusid ei hüvitata (
Toimiku materjalide juures puudub dokument, mis tõendaks Paul Paasil
§-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutava hariduse olemasolu. Hagi on esitatud
lg 1 ja 2 tulenevalt kohtuväliste kuludena ainult lepinguliste esindajate kulud.
Menetluse käigus (käesoleva ajani) ei ole kostja esindaja tõendanud, et ta vastab seaduses sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Kuna ei ole tõendatud, et kostja esindaja on lepinguline esindaja
lg 1 mõttes, siis peab esindajat käsitlema nõustajana, kelle kulud ei kuulu hüvitamisele; 2) peaks lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks vastama
lg 1 sätestatud nõuetele ja asjaolu, et kohus aktsepteeris Paul Paasi kostja esindajana, ei anna kostjale õigust lepingulise esindajaga seonduvate kulude hüvitamiseks, kuna selle eeldused ei ole täidetud; 3) on ka määruskaebus ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud isiku poolt, kes ei saa olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks ega ole jätkuvalt tõendanud oma vastavust lepingulise esindajale seatud tingimustele. Seega on olemas alus jätta määruskaebus läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et Dmitri Mantšenko määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu 31. detsembri 2012.a määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb
lg 2 esimese lause alusel ise asjas uue määruse, millega rahuldab Dmitri Mantšenko avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab KÜ-lt Ridaküla 16 menetluskuluna Dmitri Mantšenko kasuks välja 576 eurot. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis alusetult rahuldamata Dmitri Mantšenko avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kolleegium ei pea võimalikuks nõustuda maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul oli tegemist kirjaliku menetluse, mitte lihtmenetluse asjaga. Riigikohtu lahendist 3-2-1-44-11 p 37 tulenevalt ei pea maakohus otsust tähistama eriliselt lihtmenetluses lahendatava asjana. Kuna asja hind on alla 2000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga
Seda ei mõjuta asjaolu, et maakohus asja menetlemisel lihtsustusi ei teinud. Oma 10. jaanuari 2011.a teates kirjaliku menetluse määramise kohta on maakohus muuhulgas viidanud, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses
lg 1 ja § 404 lg 1 alusel, seega on kohus otseselt viidanud ka lihtmenetluse kohaldamise sätetele. 9. Ringkonnakohus leiab, et Paul Paas esines tsiviilasjas nr 2-10-42617 kostja esindajana ja mitte nõustajana
tähenduses.
lg-te 2 ja 3 kohaselt saab nõustaja osaleda kohtumenetluses üksnes koos menetlusosalisega ning seda põhimõtteliselt vaid suulises menetluses (kohtuistungil). Nõustajal ei ole pädevust teha asjas iseseisvalt menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. 4
lg 1 p 6 kohaselt võib tsiviilasjas lepinguliseks esindajaks olla ka muu (s.o p-des 1-5 nimetamata) isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.
lg 1 p 4 võimaldabki tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Ringkonnakohtu arvates on see lähenemine kooskõlas lihtmenetluse olemusega, kuna võimaldab väikese hagihinnaga asjades piirduda ka väiksemate kulutustega õigusabile. 10.
lg 1 kohaselt mõistetakse teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikud kulud. Käesoleval juhul on kostja esitanud kohtule dokumendid, mille kohaselt osutas lepinguline esindaja talle tsiviilasjas õigusabi kogumahus 9 tundi, tunnihinnaga 80 eurot. Teenuse sisuks olid: vestlus kliendiga asjaolude selgitamiseks, hagiavaldusega tutvumine ja kostja vastuse koostamine (4 tundi), hageja vastusega tutvumine, läbirääkimised kostjaga ja kostja seisukohtade koostamine (2 tundi) ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (3 tundi). Kokku moodustas kostja õigusabikulu 864 eurot, mis sisaldab käibemaksu (kostja ei ole käibemaksukohuslane). 11. Iseenesest on põhjendatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja selle hilisemates täiendustes esitatud õigusabitoimingute koosseis, kuid mõnevõrra ülepaisutatud on õigusabi osutamisele kulunud aeg. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu tuleb lugeda põhjendatuks kostjale õigusabi osutamist 6 tunni ulatuses. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et maakohus pidas algusest peale võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses, seega lihtsustatud korras. Vajalik ei olnud asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil ega muude keerukate ja aeganõudvate menetlustoimingute läbiviimine. Samas läbis tsiviilasi menetluse kahes kohtuastmes. Õigusabiteenuse hinda 80 eurot tunnis saab pidada mõistlikuks ja tavapärastesse piiridesse jäävaks. Õigusabiteenuse osutamise raames tehtud toimingute kohta esitatud andmed ja tõendid on ringkonnakohtu hinnangul piisavad ning vastavad üldlevinud praktikale. Eeltoodut arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele õigusabikulu summas 6 × 80 = 480 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 96 eurot. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks õigusabikuluna välja mõista 576 eurot. 12.
lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.