lg 1 esimese lause järgi kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist, lg 2 kohaselt võib haldur ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. TsÜS § 135 lg järgi tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lõike 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. K E pankrot kuulutati Harju Maakohtu poolt välja 13.08.2008. Hagi aegumise (nõude esitamise) tähtaeg pankrotihaldurile ühisvara jagamiseks pankrotimenetluses hakkas kulgema 14.08.2008. Kohus on seisukohal, et hageja väide, mille kohaselt ei ole hagi aegunud, kuna vaidlus puudutab abikaasadevahelisi nõudeid, ei ole põhjendatud.
lg 2 järgi hakkab halduri jaoks hagi aegumise üheaastane tähtaeg ühisvara esitamisel kulgema pankroti väljakuulutamisest. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et ühe abikaasa suhtes toimuva pankrotimenetluse korral peatub ühisvaraga seotud vaidluse puhul hagi aegumine. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Eeltoodust tulenevalt peatub TsÜS § 167 lg 1 järgi aegumine üksnes läbirääkimiste toimumise ajaks. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks 2 olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Asja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjale 2009.a veebruaris kirja vara jagamiseks kokkuleppega (tlk 267-268). Puudub vaidlus, et kostja seda kirja kätte ei saanud ning see tagastati hagejale (tlk 266). TsÜS § 167 lg 1 mõttes ei ole kostjale kirjade saatmine käsitletav läbirääkimistena, kui kostja sellele läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud ei ole. Seega ei katkenud hageja poolt kirja saatmisega kostjale aegumine. Asja materjalidest nähtub, et 26.03.2009.a saatis kostja hagejale kirja, (tlk 265) milles osutab, et sai samal päeval teabe, mille kohaselt soovib hageja kostjaga ühendust saada. Järgnevatel päevadel (tlk 262-264) arutasid pooled kokkusaamise võimalusi ja poolte kirjavahetusest nähtub, et arutada sooviti ühisvaraga seonduvat. Kohus on seisukohal, et 27.03.2009 tuleb lugeda pooltevahelise läbirääkimiste alguseks. Asja materjalidele lisatud kirjadest nähtuvalt toimus aktiivne suhtlus kuni 2009.a maikuuni. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud kaudsete tõenditega, kirjad hageja ja AS SEB Pank esindaja vahel (tlk 258-259), on samuti tõendatud pooltevaheliste läbirääkimiste jätkumine. Viimane kiri saadeti hageja poolt 09.10.2009.a. Järgnevalt toimusid hageja väitel läbirääkimised telefoni teel. Kostja on seda eitanud. Kohus on seisukohal, et 2010.a läbirääkimiste toimumine poolte vahel on hagejal jäänud tõendamata. Veenvust sellele asjaolule, et poolte vahel puudusid 2010.a läbirääkimised lisab ka kostja 09.02.2011.a saadetud kiri hagejale (tlk 257), milles küsitakse K E pankroti seisu kohta. Nimetatu viitab kohtu arvates pikaajalisele pooltevahelise suhtluse puudumisele. Kohus osutab, et olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõpeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Piisavalt mõistlikuks ajaks, millest hageja pidi tegema järelduse läbirääkimiste katkemise kohta on kohtu arvates umbes kolm kuud viimasest kohtumisest 2009.a poolte vahel. 09.10.2009.a hageja kirjast nähtub, et kohtumine kostjaga toimus 09.10.2009.a (tlk 258). Kohus on seisukohal, et aegumise kulg jätkus hiljemalt 2010.a aasta alguses. Kuna pooltevaheliste läbirääkimise algamise ajal 27.03.2009.a oli aegumise algusest möödunud üle 7 kuu, siis aegus hageja nõue mais 2010.a. 2011.a toimunud pooltevahelise suhtluse ajal oli hageja nõue juba aegunud. Kuna hageja nõue ühisvara jagamiseks on aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. 01.03.2012.a määrusega sai hageja menetlusabi ja vabastati riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 1 118,45 eurot. TsMS § 190 lg 4 järgi tuleb nimetatud kulu hagejalt välja mõista riigituludesse. Apellatsioonkaebus Kaebuses palutakse maakohtu otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus asjas esitatud tõendid ebaõigesti hinnanud ega arvestanud, et alates 26.03.2009 kuni hagi esitamiseni pidasid apellant ja kostja läbirääkimisi, mistõttu vastavalt TsÜS § 161 lg. 1 kohaselt oli hagi aegumine peatunud. Seega ei ole hagi aegunud ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 3 Riigikohtu uuemat praktikat arvestades võib asuda seisukohale, et PankS §-is 122 lg. 2 sätestatud üheaastane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid menetlustähtaeg, mida saab ennistada. Seega ei tõusetu üldse aegumise küsimust ja uuel läbivaatamisel saaks hageja taotleda menetlustähtaja ennistamist. Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud pankrotihalduri kanda, sest
§-is 122 lg. 2 sätestatud üheaastast ühisvara jagamise hagi esitamise tähtaega võtta mitte aegumistähtajana, vaid seaduses sätestatud menetlustähtajana, millist võib TsMS § 67 lg. 1 kohaselt mõjuvatel põhjustel ennistada. Seega on maakohus otsuse põhjendused hagi aegumise kohta ebaõiged ja põhjendustes toodud seisukoht aegumistähtaja peatumise osas, nagu ka apellatsioonkaebuse põhjendused selles osas, mitteasjakohased. Kuna aga hagi ühisvara jagamiseks esitati alles 17.02.2012, s.o. ligi 3,5 aastat menetlustähtaja algusest, ja TsMS § 67 lg. 2 kohaselt ei või tähtaja ennistamist taotleda mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest, siis on hagi rahuldamata jätmine lõppkokkuvõttes õige. Menetluskulud on maakohtu poolt TsMS § 174 lg. 1 ja 3 kohaselt õigesti jäetud pankrotihalduri kui hageja kanda.
1 teine lause tähendab üksnes seda, et kui asja lahendamise tulemusena jäävad menetluskulud pankrotihalduri kui hageja kanda, kaetakse menetluskulu pankrotivara arvel (vt. Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-40-13). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus poolte teises kohtuastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Tiit Kolllom Mare Merimaa Gaida Kivinurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.