Obsah (4)

§ 204§ 59§ 249§ 250

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1271 Haldusasi F. Y. M. N.’i esialgse õiguskaitse taotlus RESO

§ 204lg 2, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. 11.06.2013 sai kohus F. Y. M. N.’i esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse esitaja palub peatada Maksu- ja Tolliameti (MTA) 29.05.2013 korralduse nr 13-7/363-15 täitmine osas, milles on F. Y. M. N.’i kohustatud tasuma sunniraha summas 600 eurot MTA 17.05.2013 korralduse nr 13-7/3635-5 väidetava täitmata jätmise eest.
2. 11.06.2013 määrusega jättis kohus taotluse käiguta. Muu hulgas märkis kohus määruses: „Taotluse esitaja märgib taotluses, et on esitanud sunniraha tasumise korraldusele vaide, taotledes korralduse kehtetuks tunnistamist. Seega taotleb isik esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduse täitmise peatamist halduskohtus ilma kaebust esitamata, väidetava vaidemenetluse ajal. Samas ei ole taotleja kohtule esitanud vaide koopiat vms dokumenti, mis tõendaks vaidemenetluse olemasolu, mistõttu kohus ei saa kontrollida taotluse lubatavust. Seega tuleb

§ 59lg 1 kohaselt oma väiteid tõendada.

/.../ Taotluse esitaja leiab, et esialgse õiguskaitse rakendamine ei takista sunniraha sissenõudmist pärast vaidluse lõppu, vaid lükkab selle edasi, lisades seejuures järgmise seisukoha: „Samas oleks aga sunniraha korralduse kehtetuks tunnistamise korral tekkinud olukord, kus kaebajale on tekkinud oluline kahju suuresummalise väljamineku kujul“. Kohtule jääb taotluse esitaja viimane seisukoht ebaselgeks, kuna juhul, kui korraldus kehtetuks tunnistatakse, siis taastatakse isiku suhtes endine olukord. Seega jääb arusaamatuks, kuidas ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta oleks hiljem kohtulahendi täitmine võimatu või oluliselt raskendatud või millised oleksid need pöördumatud tagajärjed, mis taotluse esitajale esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võiksid saabuda ning milles seisneks sel juhul isikule tekkinud oluline kahju (maksejõuetus?). Kohus rõhutab, et erinormi kohaldamiseks peavad olema täidetud vastavad eeldused (

§ 249lg 1).

Sellega seoses annab kohus taotlejale täiendava võimaluse taotluse põhistamiseks ja oma väidete tõendamiseks (

§ 250lg 2).

/.../ Täiendavalt selgitab kohus taotluse esitajale, et kuna korraldus kuulub sunniraha tasumise osas täitmisele 10 tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest, siis asja kiireloomulisust arvestades on taotlejal võimalik taotleda sunniraha tasumise osas korralduse täitmise peatamist ka vaidemenetluses, mis on ilmselgelt kiirem ja operatiivsem võimalus isiku õiguste kaitsmiseks, võrreldes esialgse õiguskaitse korras nimetatud korralduse täitmise peatamise taotlemisega halduskohtus“.

1. 12.06.2013 küsis kohus kohtunõude korras MTA kinnitust, et F. Y. M. N. on esitanud vaide MTA 29.05.2013 korralduse nr 13-7/363-15 vaidlustamiseks, ning seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kohta.
2. F. Y. M. N. on vastuses 11.06.2013 kohtumäärusele esitanud MTA 29.05.2013 korralduse nr 13-7/363-15 vaidlustamiseks esitatud vaide koopia, märkides et ta sai korralduse kätte 29.05.
3. Taotluse esitaja on seisukohal, et sunniraha määramine on ebaseaduslik. Taotleja selgitab, et tema SEB panga konto hetkeseis on 100 eurot ja tal on 3 kuud 1000 euro suurune võlg Nordea panga krediitkaadi kontol, mille tagasimaksmisega on raskusi. Juhul, kui taotleja peab maksma MTA-le sunniraha, suletakse tema konto ja ta ei saa võlgasid tagasi maksta.
4. MTA märgib oma vastuses kohtunõudele, et taotleja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhjendanud ning puudub alus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Taotleja on taotluses kirjeldanud sunniraha korralduse andmist tingivaid asjaolusid, kuid ei ole põhjendanud, miks vajab taotluse esitaja esialgset õiguskaitset. Vastustaja märgib, et käesoleval juhul on vaidlustatud sunniraha korraldusega nõutud taotlejalt sunniraha summas 600 eurot. Vastustaja möönab, et haldusakti täitmise peatamine võib olla vajalik, kui vaidlustatud haldusaktis sisalduv maksusumma tasumise kohustus paneb taotluse esitaja väga raskesse majanduslikku seisu, kuna taotluse esitaja ei ole võimeline tasuma haldusaktiga määratud maksusummat. Käesoleval hetkel ei ole aga taotluse esitaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal puuduksid korralduses määratud summa tasumiseks rahalised vahendid või määratud summa tasumine tekitaks taotluse esitajale pöördumatut kahju ning viiks taotleja raskesse majanduslikku olukorda. Vastupidi, taotlejale tehti viimati aprilli kuu eest töötasu väljamakse, mis ületas 14 000 eurot. Seega on taotluse esitaja väited paljasõnalised ja tõendamata ning taotlus põhjendamata. MTA juhib tähelepanu, et taotleja on välisriigi kodanik, kel puudub Eestis hetkel püsiv sissetulek. Viimatine töötasu väljamakse tehti talle maikuus aprillikuu eest, ent see-eest märkimisväärses summas s.o 14 169.16 eurot. Samuti puudub tal registervara Eestis ning ta omab üksnes ühte pangakontot AS-s SEB, mis on võimalik kiirelt sulgeda. Seega esineb reaalne oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral pole maksuhalduril hilisemalt võimalik sunniraha isikult sisse nõuda. Samal ajal, kui taotlejale ei peaks suuremat raskust valmistama 600 euro suuruse sunniraha tasumine. KOHUS LEIAB 6.

§ 249

lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine ja vältida kaebaja õiguste pöördumatut kahjustamist. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute huviga, samuti hinnata kaebuse perspektiivikust ning seda reeglina olukorras, kus kohtu käsutuses olev teave on mittetäielik. 7.

§ 249

lg 2 kohaselt on lubatud erandlikult esialgse õiguskaitse taotluse esitamine halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Käesoleva juhul on taotleja esitanud MTA-le sunniraha tasumise korraldusele vaide (tl 3335), taotledes korralduse kehtetuks tunnistamist. Seega taotleb isik esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduse täitmise peatamist halduskohtus ilma kaebust esitamata, vaidemenetluse ajal, ning taotluse esitamine on iseenesest lubatav. 8. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eelkõige asjaoluga, et sunniraha tasumise järgselt võidakse sulgeda tema pangaarve ja seetõttu ei saa taotleja tagasi maksta võlgasid Nordea pangale, leides, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takista sunniraha sissenõudmist pärast vaidluse lõppu, vaid lükkab selle edasi. Kohus märgib sellega seoses, et seaduse kohaselt tuleb taotlust põhjendada ka sisuliselt ja tõendada väidetavaid asjaolusid. Vastavalt

§ 250lg-le 2 tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

Taotleja on küll kirjeldanud sunniraha korralduse andmist tingivaid asjaolusid, kuid ei ole endiselt veenvalt põhjendanud, miks taotluse esitaja vajab esialgset õiguskaitset ehk miks on vajalik erinormi kohaldamine. Taotleja ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi (sh võlakohustuse) kohta, vaid märgib paljasõnaliselt, et tema SEB panga kontol on hetkel 100 eurot ning sunniraha tasumine toob kaasa konto sulgemise, mille tõttu ei saa taotleja tagasi maksta oma võlgasid panga ees. Samas on MTA teatanud kohtule, et viimatine töötasu väljamakse tehti taotlejale maikuus aprillikuu eest, summas 14 169.16 eurot. Taotlejal puudub registervara Eestis ning ta omab üksnes ühte pangakontot AS-s SEB, mis on võimalik kiirelt sulgeda. Seega esineb reaalne oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral pole maksuhalduril hilisemalt võimalik sunniraha isikult sisse nõuda, samal ajal, kui taotlejale ei peaks suuremat raskust valmistama 600 euro suuruse sunniraha tasumine. Kohus nõustub MTA-ga selles, et vaidlustatud haldusakti täitmise peatamine võib olla vajalik, kui haldusaktis sisalduv maksusumma tasumise kohustus paneb taotluse esitaja väga raskesse majanduslikku seisu. Käesoleval juhul ei ole taotluse esitaja aga esitanud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid sunniraha maksmiseks või et määratud summa tasumine tekitaks taotluse esitajale pöördumatud kahju ning viiks taotleja raskesse majanduslikku olukorda, ja seda eriti veel olukorras, kus viimane väljamakstud töötasu summa oli 14 169,16 eurot. Kohus on taotlejale juba eelnevalt selgitanud, et juhul, kui korraldus kehtetuks tunnistatakse, siis taastatakse isiku suhtes endine olukord. Kohus on taotlejale selgitanud eelnevalt ka seda, et asja kiireloomulisust arvestades on taotlejal võimalik taotleda sunniraha tasumise osas korralduse täitmise peatamist ka vaidemenetluses, mis on ilmselgelt kiirem ja operatiivsem võimalus isiku õiguste kaitsmiseks, võrreldes esialgse õiguskaitse korras nimetatud korralduse täitmise peatamise taotlemisega halduskohtus. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et taotleja seda võimalust kasutanud oleks. Et taotleja ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust, siis on taotlus alusetu ja jääb rahuldamata. Kohus ei näe taotluse paljasõnalisuse tõttu vajadust kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249lg 1).

Seega jääb taotlus rahuldamata. Samas, kui ilmnevad uued asjaolud, mis kohtu seisukohta muudavad, siis

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 6