← Eesti

2-12-11945/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-12-11945 Otsuse tegemise aeg ja koht 06.november 2012 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi OÜ Polven Foods hag

§ 296

toodud õigust keelduda üüri tasumisest kuni kestab hageja poolt kunstlikult loodud takistus üüritud ruumide sihipäraseks kasutamiseks. Samas kirjas märkis kostja, et jätkab üürileandjale maksete teostamist, kuid soovib nendega krediteerida tulevikus esitatavaid üüriarveid. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04.10.2010 kirjast tuleneb, et hageja nõue on ebaseaduslik ja vajalikud remonttööd ei vaja hageja poolt nõutud kooskõlastusi. Kostja ei saanud alates juunist 2010 kuni detsembrini 2010, so kuue kuu jooksul üüritavaid ruume kasutada. Kostja üüris hagejalt ruume, et kasutada neid kauplusena. Kauplemispinna kasutamise takistus on käsitletav puudusena, mis ilmnes peale üürilepingu sõlmimist ja ruumide üleandmist. Need puudused välistasid üüritud asja sihtotstarbelise kasutamise. 17.12.2012 taganes hageja oma 17.06.2010 kirjas esitatud nõudest. Kostja leiab, et tasudes perioodil mil ta ei saanud üüritud ruume kasutada, on tasunud üüri ette. Kostja leiab, et asja arutamisel tuleb tuvastada kas hagejal oli õigus lepingut üles öelda.

  1. 22.10.2012 toimunud kohtuistungil jäid poolte esindajad vastavalt hagis ja sellele esitatud vastuses toodud seisukohtadele. OTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Viru Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi on põhjendatud tuleb rahuldada.
  3. Hagi esemeks on kostja üürivõlgnevus perioodi eest juuli kuni detsember
  5. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: 1) Poolte vahel olid üürisuhted vastavalt 01.06.2010 sõlmitud üürilepingule mille kohaselt hageja oli üürileandja ja kostja üürnik; 2) Kostja kasutas üüritud ruume kaupluse ja pandimajana; 3) Kostja taotles hagejalt suuliselt kosmeetilise (sanitar) remondi tegemist ja täiendavate turvaelementide paigaldamist; 4) Hageja vastas kostja taotlusele 17.06.2010 ja nõudis remondi alustamiseks üüritud pinnal kavatsetavate tööde nimekirja esitamist ning sellele projekti arhitekti seletuskirja. 3

(5)5) Hagiavalduses märgitud perioodil esitatud arveid kostja ei tasunud (leides, et on teinud selle perioodi kohta ettemakse). 7. Kostjal on kaks peamist vastuväidet: 1) Kostja ei pidanud maksma üüri perioodil 17.06.2010 kuni detsembrini 2010, sest hageja tegi kostjale takistusi üüritud ruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks (

§ 296

). 2) Kostja tasudes perioodil 17.06.2010 kuni detsember 2010 üüri, teostas tegelikult ettemakse ning sellega seoses puudub tal perioodi juuli kuni detsember 2011 eest üürivõlgnevus. 7.1 Üüri maksmise kohustuse puudumine (

§ 296

)

§ 296

lg.1 kohaselt üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada

§ 278

nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Vaidlust ei ole selle üle, et vastavalt 01.06.2010 lepingule, andis hageja üürilepingu esemeks olevad ruumid kostjale üle ja kostja kinnitas üleandmis-vastuvõtmisaktis, et üleantud ruumid vastavad täielikult üürniku vajadustele ning üüri sihtotstarbele esitatavatele nõuetele (tl 32). Kostja väidab, et ei saanud peale hageja kirjalikku nõuet (esitada remonttööde projekt ja projekteerija /arhitekti seletuskiri) üüritud ruume sihtotstarbeliselt kasutada. Selgelt mõistetavat põhjendust kostja vastusest ei selgu. Väheusutav on kostja väide, et enne üürilepingu sõlmimist ja üüritud ruumide üleandmist toimunud kaupluse rööv (25.05.2010) tingis ruumides kerge (sanitar/kosmeetilise) remondi ja täiendavate turvaelementide paigaldamise vajaduse, samas kui kostja sõlmis 5 päeva hiljem (01.06.2010) üürilepingu ja kinnitas ruumide üleandmiseaktis ruumide sobivust sihtotstarbeliseks kasutuseks. Juhul, kui ka varasema lepingu alusel kasutusel olnud ruumides oli vaja röövimise tagajärjel tekkinud kahjustusi kõrvaldada, siis oli kostjal 01.06.2010 sõlmitud lepingu p.5.5 järgi kohustus võtta tarvitusele abinõud edasise kahju ärahoidmiseks või tagajärgede likvideerimiseks. Hageja esindaja kinnitas, et 17.06.2010 kiri kostjale oli tingitud sellest, et hagejale ei olnud selge millist remonti, milliseid parendusi või turvameetmeid kostja soovib paigaldada. Kohus on seisukohal, et kui üürnik esitab 5 päeva peale üüritud ruumide üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist (kus kinnitas, et ruumid sobivad nende sihtotstarbeliseks kasutamiseks) üürileandjale suulise taotluse mingisuguse remondi, parenduse või täiendavate turvameetmete paigaldamiseks, võis hagejale jääda mulje, et kostja üürnikuna soovib teha remonti või parendusi, mis tuli vastavalt lepingu p-dele 5.10 ja 5.11 kooskõlastada üürileandjaga. Sel juhul tuleb lugeda põhjendatuks ka vastava projekti ja selle seletuskirja nõudmine kostjalt. Seda hageja väidet kinnitab ka hageja seadusliku esindaja 26.11.2010 kiri (tl 91-92) peale seda, kui ta oli saanud kostjalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04.10.2010 kirja koos lisadega (tl 73-76), paludes kostjalt üksnes kirjalikku selgitust kostja poolt soovitavate tööde kohta ja tööeskiisi ning nõustus remonttöödega (tl 77-78). Kohus on seisukohal, et kostja väide üüritud ruumide sihtotstarbelise kasutamise võimatuse kohta on tõendamata. Seega ei ole tõendatud ka

§ 296lg.1 sätestatud üüri maksmisest keeldumise õigus.

7.2 Üüri ettemakse. Kohus on seisukohal, et iseenesest on üüri ettemakse võimalik. Selline ettemakse oleks võimalik kui kostja oleks oma arvetele, millega ta üüri tasus, vastava selgituse (näit üür juuli 2011 eest). 4

(5)Selliseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohus ei pea usaldusväärseks kostja poolt esitatud 18.06.2010 kirja (tl 78), sest hageja esindaja seletuste kohaselt ei ole hageja sellist kirja kunagi saanud, kohtule on esitatud üksnes võimaliku kirja tõlge, mis on allkirjastatud kostja lepingulise esindaja poolt. Kohus leiab, et antud juhul, ei ole kostja poolt märgitud perioodil teostatud üürimakseid lugeda hagis nõutava üürivõlgnevuse perioodi ettemakseks, sest kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tegemist oli ettemaksuga.
  1. Kostja ei vaidlustanud hagiavalduses toodud üürivõlgnevuse ja viivise arvestust. Hageja palus välja mõista lisaks 21.05.2012 seisuga arvestatud viivisele viivise ka alates 22.05.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana. Alates 22.05.2012 kuni 06.11.2012 on möödunud 169 päeva ja viivis ühe päeva eest oli 3,5 eurot (2362: 0,15%= ). Seega on viivise suuruseks 169 päeva eest 598,73 eurot. Kohtotsuse resolutsioonis tuleb viivis kindla summana märkida hagis arvestatu ja kohtotsuses arvestatu summana 1066,01 eurot.
  2. Kostja väide, et kohus ei oleks tohtinud asja menetlusse võtta, sest lepingus sätestati kohustuslik kohtueelse lahendamise kord, on ekslik. Äriruumide üürilepingu p-s 11.6 on sätestatud, et pooltevahelisest lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Viru Maakohtus. Kohtule esitatud tõendite kohaselt pooled püüdnud kokkuleppel lahendada (tl 35-39, 42, 61-72, 77-78, 80).
  3. TsMS § 162 lg.1-3 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg.1 alusel, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.