← Eesti

3-12-2025/17

Obsah (6)§ 17§ 18§ 121§ 44§ 178§ 210

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2025 Haldusasi X

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni punkt 2 ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X X esitas 23.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Järva Maavalitsuse tegevuse G E võõrandatud vara temale tagastamata jätmisel õigusvastaseks ja kohustada vastustajat hüvitama talle kahju. Kaebuse põhjendused: 3-12-2025 1) Järvamaal xxxxxxxx kinnistu suurusega 2,3 ha erastati M R. Nimetatud kinnistu kuulus 1939-1940 G E (A). Kaebajale sai
  2. aastal teatavaks, et temal on omandireformi aluste seaduse (ORAS) järgi õigus pärijana tagasi saada õigusvastaselt võõrandatud G. E kuulunud kinnistu. G. E abikaasa oli kaebaja vanaisa õde. Asjaolu, et kaebaja ja G. E on sugulased maareformi seaduse (MaaRS) § 5 lg 1 p 2 tähenduses, on tõendatud Tallinna Linnaarhiivi 08.12.2011 teatisega nr 4-3/1466/3, Siseministeeriumi 16.12.2011 teatisega nr 10-11/94-8 ja Tallinna Toompea Kaarli Koguduse 26.10.2011 teatisega nr 2-2/
  3. 2) Kaebaja ei ole tähtaegselt (kuni 17.01.1992) esitanud avaldust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks ega taotlenud tähtaegselt (kuni 31.03.1993) tähtaja ennistamist ja seega ei ole kaebaja ORAS § 16 lg 2 mõttes omandireformi õigustatud subjekt. 3) Kuigi Riigikohus asus 15.05.1996 otsuses nr 3-2-1-68-96 seisukohale, et omandireformi õigustatud subjektide õigused ja kohustused on piiritletud omandireformi aluste seadusega, ei tähenda see, et kaebaja õigused on jäetud kaitseta. Põhiseaduse (PS) § 32 viimase lause kohaselt on tagatud pärimisõigus. Õiguste ja vabaduste tagamine on PS § 14 kohaselt kohalike omavalitsuste kohustus, kuid kohalik omavalitsus ei ole midagi ette võtnud selleks, et tuvastada õigustatud subjekti olemasolu. Kaebaja teavitamata jätmisega rikkus kohalik omavalitsus kaebaja õigust saada õigusvastaselt võõrandatud vara pärandvarana. Koigi Vallavalitsus peab kaebajale tagastama õigusvastaselt võõrandatud xxxxxxxx kinnistu või hüvitama tekitatud kahju. 4)

§ 17

lg 1 järgi on vastustajaks Järva Maavalitsus.

§ 18lg-st 1 tulenevalt palub kaebaja kohtul kindlaks teha vastustaja.

  1. X X teatas 24.09.2012 täiendavalt, et tema ei ole maaüksusest loobunud, korrates, et riigi kohustus olnuks välja selgitada pärija ja õigustatud subjekt ning kutsuda kodanik avaldust esitama ja maa tagastada.
  2. Tallinna Halduskohus tagastas 08.10.2012 määrusega H Vi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Põhjendused: 1)

§ 44

lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebajal ei saa olla õigusvastaselt võõrandatud vara, mis puudutab xxxxxxx maaüksust, tagastamisega seonduvalt mingeid õigusi. Kaebaja ei ole esitanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldust (ORAS § 16 lg 1) ja käesoleval ajal ei ole avalduse esitamine enam võimalik. Omandireform on üleminekumehhanism, mille raames omandisuhete ümberkorraldamine toimus ettenähtud aegade jooksul. Asjaolu, et nii mõneski küsimuses jäi omandireform venima, ei tähenda seda, et isikud, kes õigeaegselt vara tagastamise avaldusi ei esitanud, peaksid saama neid endiselt esitada. 2) Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise aluseks oli isiku avaldus, omal algatusel pädevad haldusorganid vara tagastamise menetlust ei alustanud ega pidanudki alustama. Möldri maaüksuse kohta ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- või linnakomisjon maaüksuse tagastamise menetlust alustanud. Kuna kaebaja tähtaegselt maa tagastamise avaldust ei esitanud, ei olnud selle menetluse alustamiseks õiguslikku alust ja seetõttu ei saanud Koigi Vallavalitsus ega Järva Maavalitsus kaebaja õigusi sellega seonduvalt kuidagi rikkuda. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja õigusi rikkuda ka see, et seesama maa erastati hiljem kolmandale isikule. 2

(5)3-12-2025 3) Isegi kui tuvastatakse, et kaebaja oli G. E pärija, ei saaks ta vaidlusalust maad pärida, sest
  1. aastal natsionaliseeriti Eestis kogu maa ning sellega lõppes ka toonaste maaomanike õigus sellele. Pärast seda ei olnud võimalik maad ei võõrandada ega pärida. Omandireformi käigus ei taastatud maa endisi omandisuhteid, vaid maa tagastati selle endistele omanikele või nende pärijatele riigi omandist. Kuni konkreetse maaüksuse omandiõiguse staatuse muutmise kohta omandireformi raames oli see maa Eesti Vabariigi omandis reformimata riigimaana. Kaebuse täienduses märgitu, et kaebaja ei ole kunagi sellest maast loobunud, ei ole asjakohane, kuna omandireformi käigus maa tagastamine ei olnud automaatne ja kaebaja ei ole kunagi selle omanikuks saanud. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud ja kaebajal ei saa olla kaebeõigust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES
  2. X X esitas 18.10.2012 määruskaebuse halduskohtu 08.10.2012 määruse peale ja palus vaadata see läbi kohtuistungil. Samuti palus kaebaja välja nõuda haldusasja nr 3-12-710 toi miku, kuna selles asuvad tähtsad tõendid. X X esindaja esitas 26.10.2012 määruskaebuse täienduse, milles palub tühistada halduskohtu 18.10.2012 määrus ja võtta uue määrusega kaebus menetlusse. Samuti esitas esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Asjas on vaidlus selle üle, kas kohalik omavalitsus on täitnud PS §-st 14 tulenevat kohustust tagada kaebaja õigused ja vabadused Eesti Vabariigis toimunud omandireformi käigus. Halduskohus ei ole sellele hinnangut andnud ja on jätnud määruse põhjendamata (

§ 178lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465 lg 2 p 8).

Kuigi ORAS-st ega teistest omandireformiga seotud seadustest ei tulene otseselt kohaliku omavalitsuse kohustust välja selgitada õigusvastaselt võõrandatud vara võimalikud õigustatud subjektid, on ilmselge, et seadustes ei ole võimalik kirjeldada ega reguleerida kõiki elus tekkida võivaid probleeme. ORAS § 2 lg 1 järgi on omandireformi eesmärk omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks. Seega oli kõigile Eesti Vabariigi kodanikele seadusega tagatud õigus saada tagasi vara, mis oli neilt ebaseaduslikult ära võetud. Õiglusest lähtuvalt peab olema võimalus erijuhtudel taastada mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 5. Määruskaebuse esitaja taotles määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata ja vaatab määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses.

§ 210

lg 4 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus leiab, et X X määruskaebuse lahendamiseks ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik. Määruskaebuse esitajal on olnud võimalus esitada oma vastuväited halduskohtu määrusele kirjalikult ning ta on seda võimalust määruskaebuse esitamisega ka kasutanud. 6. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka kaebaja taotluse nõuda välja haldusasja nr 3-12710 toimik. Viidatud haldusasjas rahuldati kaebaja riigi õigusabi taotlus ja talle määrati esindaja halduskohtumenetluses esindamiseks. Kaebajal oli võimalik esitada asjassepuutuvad ma3

(5)3-12-2025 terjalid ja seisukohad käesoleva haldusasja menetluses ja kaebaja on seda õigust kasutanud. Seetõttu ei ole vajalik käesolevas haldusasjas määruskaebuse menetlemisel nõuda välja haldusasja nr 3-12-710 toimikut. II 7.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Selle sätte alusel on kohtul õigus kaebus tagastada, kui vaidlustatud toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.

  1. Kaebaja eesmärgiks on kaebusest nähtuvalt saada kompensatsioon, mille suurus vastaks Möldri kinnistu väärtusele. Kompensatsiooni soovib kaebaja saada seetõttu, et kas Koigi Vallavalitsus või Järva Maavalitsus on jätnud tema õiguse, saada tagasi xxxxxx maatükk, kindlaks tegemata. Omandireformi käigus vara tagastamist või kompenseerimist reguleerib ORAS, MaaRS ja Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (kord). ORAS § 4 sätestab, et omandireformi õigustatud subjektid on isikud, sealhulgas riik, kellel on seaduse järgi õigus nõuda vara tagastamist või kompenseerimist või õigus nõuda või taotleda vara tasu eest või tasuta üleandmist. Korra p 7 kohaselt koosneb vara tagastamise menetlus vara tagastamist ettevalmistavast menetlusest (vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise (õigusjärgse) omaniku tuvastamisest ning õigustatud subjektide kindlaks määramisest), vara tagastamise otsuse vastuvõtmisest ja õigustatud subjektile vara tagastamisest. Korra p 10 järgi alustatakse vara tagastamise menetlust tähtaegselt esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse alusel. Seega on õigusaktides kehtestatud kord, mida tuleb järgida, kui õigussubjekt soovib, et tema suhtes realiseeruks võimalik sätestatud õigusjärelm. Korras märgitud avaldust ei ole kaebaja esitanud ja seda möönab ka kaebaja ise kaebuses.
  2. Kaebaja tugineb PS §-le 14 ning leiab, et tema õigusi on rikutud ja PS § 32 alusel on tagatud tema pärimisõigus saada tagasi tema sugulaselt õigusvastaselt võõrandatud vara. Halduskohus on kaebajale määruse p-s 4 selgitanud, et haldusorgani kohustuseks ei olnud omal algatusel vara tagastamise menetluse alustamine. Samuti selgitas halduskohus määruse p-s 5 põhjalikult, et kuivõrd maa natsionaliseeriti
  3. aastal, siis ei ole kaebaja väited tema poolt maa pärimisest korrektsed, sest kaebaja ei saa pärida riigi maad. Seega ei ole halduskohus jätnud tähelepanuta kaebaja väidet kohaliku omavalitsuse kui haldusorgani kohustuse täitmata jätmise kohta. Käesoleva vaidluse puhul ei saa tõusetuda küsimust sellest, et haldusorganid on oma tegevusetusega põhjustanud isiku põhiõiguste tagamise kaitseta jätmise, kuivõrd vara tagastamise menetluse alustamise eelduseks oli isiku poolt avalduse esitamine.
  4. Eeltoodu põhjal jääb X X 08.10.2012 määrus muutmata. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu III
  5. Haldusasjas nr 3-12-710 kaebajale riigi kulul määratud esindaja adv Valli Murde (OÜ-st Karl Saavo Advokaadibüroo, mis asub Tartus) esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse väl ja mõista temale käesolevas haldusasjas kaebuse koostamise ja Tallinna Halduskohtu 08.10.2012 määruse peale määruskaebuse esitamisega seoses tehtud töö eest kokku 29 pooltundi ja kulu riigi õigusabi osutamise kohta (Tartust Tallinnasse ja tagasi) jõudmiseks kokku summas 684 eurot (sh käibemaks). 4

(5)3-12-2025
  1. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud (09.02.2010, 15.06.2010, 13.12.2011 ja 14.06.2012 otsustega muudetud) „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ p 13 kohaselt maksab riigi õigusabi tasu välja Eesti Advokatuur ning kohus määrab oma lahendiga kindlaks riigi õigusabi tasu suuruse. Halduskohtumenetluses esindamise korral on korra p-de 38 ja 41 kohaselt esindaja tasu 16 eurot iga poole tunni kohta. Korra p 47 ap 4 alusel, kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel, makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 30 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 151 kuni 200 kilomeetri kaugusel. Korra p-de 52 ja 54 alusel määrab kohus riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, kui riigi õigusabi on osutatud linnas või vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonna, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohta ja kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,2 eurot iga läbitud kilomeetri kohta.
  2. Ringkonnakohus peab riigi kulul määratud esindaja taotluse ja RÕS § 22 lg 7 kohaselt põhjendatuks kaebuse ja määruskaebuse koostamise ning nende esitamise eest, samuti erialase kirjanduse uurimise, kulu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja ja sõidukulu eest määrata riigi õigusabi tasu taotluses näidatud suuruses. Taotluses näidatud töömaht 29 pooltundi on vastavuses vastava õigusteenuse osutamiseks vajaliku töö mahuga. Virgo Saarmets Silvia Truman Lilianne Aasma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.