KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1120 Haldusasi X X kaebus Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 27.02.2009 protokollilise otsuse nr 84 p 28 tühistamise nõudes ning Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni kohustamiseks võtta X X . arvele munitsipaaleluruumi taotlejana ja eraldama talle munitsipaaleluruum Kaebuse esitaja – X X , esindaja advokaat Madis Mahlapuu Vastustaja – Mustamäe Linnaosa Valitsus Tallinna Halduskohtu 01.09.2009 otsus Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine X X apellatsioonkaebus 25.02.2010 RESOLUTSIOON Rahuldada X X apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 01.09.2009 otsuse p
- Teha asjas uus otsus, millega: 1) tühistada Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 27.09.2009 otsuse nr 84 p 28; 2) kohustada Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni X X avaldust uuesti läbi vaatama; 3) jätta muus osas kaebus rahuldamata. Mõista riigieelarve vahenditest Advokaadibüroole Kuklase ja Partnerid välja tasu 3240 (kolm tuhat kakssada nelikümmend) krooni riigi õigusabi korras advokaat Madis Mahlapuu poolt osutatud õigusteenuse eest. Mõista Mustamäe Linnaosa Valitsuselt riigituludesse välja 5424 (viis tuhat nelisada kakskümmend neli) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD 3-09-1120 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 05.04.
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X X esitas 05.02.2009 Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) eluasemekomisjonile avalduse Tallinna linnalt eluruumi üürimiseks põhjusel, et tema kehtiv üürileping lõpeb 07.04.2009 ning isik on materiaalselt vähekindlustatud ja eluruumi vajav invaliid (töövõimetuspensionär). Mustamäe LOV eluasemekomisjon otsustas 27.02.2009 protokollilise otsuse nr 84 p-ga 28 mitte rahuldada kaebaja taotlust Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 lisaga 3 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra (Kord) p-de 2 ja 3.1.5 alusel.
- X X esitas halduskohtule kaebuse Mustamäe LOV eluasemekomisjoni 27.02.2009 protokollilise otsuse nr 84 p 28 tühistamise nõudes ning Mustamäe LOV eluasemekomisjoni kohustamise nõudes võtta X X arvele munitsipaaleluruumi taotlejana ja eraldada talle munitsipaaleluruum. Kaebuse põhjendused: 1) kaevatav otsus ei ole nõuetekohasel põhjendatud ja vormistatud. Puudub viide õiguslikule alusele, mis annaks aluse keelduda kaebuse esitaja munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmisest. Samuti puudub haldusaktis kohane vaidlustamisviide; 2) asjaolu, et kaebuse esitaja on kunagi omanud kortereid, ei saa olla keeldumise aluseks, kui kaebajal esinevad avalduse tegemise ajal seaduses sätestatud alused munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks. Korra p-st 3 tuleneb üheselt, et haldusorgan on kohustatud isiku arvele võtma eluruumi mitteomava isikuna, kui esinevad nimetatud sättes toodud alused.
- Mustamäe Linnaosa Valitsus palus jätta kaebuse rahuldamata, märkides järgmist: 1) X X elab üksi, ei tööta, ta on 50% töövõimetuspensionär ning Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonnas abivajajana arvel, kust saab ka toimetulekutoetust, millega kompenseeritakse talle üüri- ja kommunaalkulud eluruumi üürimise eest kinnisvaraturul. X X on vilunud laenuandja ja tehingute tegija temale kuulunud kinnisvaraga. X X kasuks on kohtulahendiga välja mõistetud 157 908 krooni ja 42 senti. Eeltoodust nähtub, et kaebaja tuleb endale eluruumi tagamisega toime, kaebaja ei ole viidanud ühelegi põhjusele, mis takistab tal eluruumi üürida kinnisvaraturul teise üürileandja juures. Seega puuduvad mõjuvad sotsiaalsed põhjused kaebaja munitsipaaleluruumi taotlejana järjekorda võtmiseks; 2) komisjon otsustas pakkuda kaebajale võimalust asuda elama sotsiaalmajutusüksusesse juhul, kui ta on sunnitud vabastama üüritava eluruumi ja ta ei leia endale sobivat elamispinda üüriturult; 3) korterite omamise ja nendega tehtud tehingute tegemise faktid ei olnud arvele võtmisele keeldumise aluseks, küll käsitles komisjon neid fakte kaebajat iseloomustava asjaoluna, mis näitab kaebaja vilumust ja oskusi elamispindadega ühiskonnas toimetada; 4) vaidlustatud otsus oli diskretsiooniotsus. Korra p-s 10 on vastustajale ette nähtud valikudiskretsioon, kas võtta isik eluruumi taotlejana arvele või mitte; 5) vastustajal ei ole võimalik täita nõuet eraldada kaebajale munitsipaaleluruum, sest see ei ole komisjoni pädevuses. Korra p 24 kohaselt otsustab munitsipaaleluruumi üürile andmise Tallinna Linnavolikogu. 2
(5)3-09-1120
- Tallinna Halduskohtu 01.09.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning mõisteti riigieelarve vahenditest Advokaadibüroole Kuklase ja Partnerid välja tasu 4896 krooni riigi õigusabi korras osutatud õigusteenuse eest. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Korra p-st 10 tulenes komisjonile diskretsioon hindamaks, kas esineb mingi põhjus, et võtta kaebaja arvele munitsipaaleluruumi taotlejana. Puudub vaidlus selle üle, et ainus alus, mis andnuks kaebajale õiguse arvelevõtmiseks, olnuks Korra p 3.1.5 – mõjuvad sotsiaalsed põhjused; 2) aimu sellest, mida normilooja on pidanud silmas mõiste „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“ all, anna Korra p 3 tervikuna. Punktist 3 nähtuvalt on silmas peetud eelkõige olukordi ja isikuid, kes on oma senikasutatud eluruumist äkki neist mitteolenevatel põhjustel ilma jäänud, mistõttu on isikud jäänud sotsiaalselt halba seisu. Kaebaja seisund nende isikutega võrreldav ei ole. Kaebaja taotles enda kandmist nimekirja eelkõige seetõttu, et tema üürileping senikasutatud elupaigas oli lõppemas. Kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud seda, et tema avalduse esitamise tingis majandusliku olukorra äkiline halvenemine, mistõttu ta ei olnud enam võimeline iseseisvalt eluruumi üürima. Seega oli põhjendatud linnaosa halduskogu liikme Ilme Trepi soovitus jätkata eluruumi üürimist erasektorist ja vajadusel taotleda sotsiaalhoolekande osakonnast toimetulekutoetust. Kuna kaebaja ongi kohtumenetluse ajaks üürinud ise uue eluruumi Nõmme linnaosas, on kaebaja järelikult nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult piisavalt võimekas, et iseseisvalt endale eluruumi muretseda; 3) kaebaja sotsiaalset võimekust oma eluga iseseisvalt hakkama saada tõendavad veel järgmised asjaolud: kaebajal on säilinud töövõime 50% ulatuses, kaebajal on stabiilselt Mustamäe LOV poolt antud toimetulekutoetust tema üüri- ja kommunaalmaksete tasumiseks, kaebajal on nõudeõigus L. R. vastu summas üle 157 000 krooni, mida pole alust pidada perspektiivituks, Mustamäe LOV on kaebajale korduvalt pakkunud võimalust asuda elama sotsiaalmajutusüksusesse ajaks, mil kaebaja majanduslik olukord paraneb, kaebaja kohustus tütrele elatist maksta lõpeb 20.10.2009 tütre täisealiseks saamisel; 4) kaevatav otsus on vormistatud nõuetekohaselt. Sealt nähtub üheselt keeldumise alus, so kaebajal puuduvad mõjuvad sotsiaalsed põhjused nimekirja kantud saada. Korrektne vaidlustamisviide on antud otsuse kaaskirjas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- X X apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohatu on rääkida 50% ulatuses töövõimetu isiku suhtes võimalusest leida tööd ajal, millal töötute arv kasvab ja seda just töövõimeliste isikute seas. Samuti on perspektiivitu kaebaja nõue L. R. vastu, sest tegemist on 85-aastase vanuriga, kellel puudub igasugune vara. Kohus ei arvestanud ka asjaoluga, et kaebaja kohustus maksta tütrele elatist ei lõpe 20.10.2009, vaid eeldatavasti
- a juunis, kui tütar lõpetab gümnaasiumi; 2) halduskohus on õigesti märkinud, et vaidlustatud otsus on diskretsiooniotsus. Samas ei ole haldusakti nõuetekohaselt põhjendatud ja vormistatud. Selles ei ole viidatud õiguslikele alustele, mis saaksid olla keeldumise aluseks. Vastustaja on keeldumisel tuginenud kõrvalistele ja asjasse mittepuutuvatele asjaoludele. Nii ei saa näiteks keeldumise aluseks olla asjaolu, et kaebaja on aastaid tagasi omanud korterit ning selle võõrandanud.
- Mustamäe Linnaosa Valitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: 1) halduskohus on õigesti leidnud, et kuna kaebajal on säilinud 50% töövõimest, on tegemist potentsiaalselt töövõimelise isikuga. Puuduvad tõendid, mis viitaksid kaebaja tegevusele töö leidmisel, seda nii vabariigi majanduse parematel kui ka halvematel aegadel. Nõuet L. R. vastu 3
(5)3-09-1120 pole alust pidada perspektiivituks, kuna puuduvad vastavad tõendid. Asjaolu kohta, et tema tütar lõpetab gümnaasiumi alles
- a juunis, kaebaja halduskohtus andmeid ei esitanud; 2) kohus on õigesti leidnud, et haldusakti on nõuetekohaselt põhjendatud ja vormistatud; 3) õige ei ole väide, et arvesse ei ole võetud kaebaja töövõimetust ning sotsiaalhoolekande osakonnas abivajajana arvel olemist; 4) asja kohtulikul läbivaatamisel ei saa tugineda asjaoludele ja tõenditele, mis on ilmnenud pärast vaidlustatud otsuse andmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotles eluruumide üürimist taotlevate isikute nimekirja arvamist Korra p-le 3.1.5 tuginedes, so teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Termini „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“ näol on tegemist määratlemata õigusmõistega. Riigikohus on 06.11.2002 otsuses haldusasjas 3-3-1-62-02 märkinud, et kui diskretsioonilise haldusakti andmisel tuginetakse määratlemata õigusmõistele, peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Põhjendus peab võimaldama kohtul kontrollida, kas määratlemata õigusmõiste on sisustatud mõistlikult (Riigikohtu 28.10.2003 otsus haldusasjas 3-3-1-66-03). Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole antud juhul tegutsenud eeltoodud põhimõtete järgi, mistõttu ei ole vaidlustatud otsus kohtulikult kontrollitav. Otsusest ei nähtu, kuidas sisustab vastustaja määratlemata õigusmõistet „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“. Nõuetekohase, so kaebajale arusaadava ja kohtulikult kontrollitava haldusakti puhul oleks vastustaja kõigepealt pidanud haldusaktis välja tooma oma käsitluse mõistest „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“ ning seejärel hindama, kas kaebaja liigitub vastavate abivajajate hulka. Vaidlustatud otsuses on esitatud aga üksnes faktilised asjaolud ning järeldus, et kaebajat munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele ei võeta. Ringkonnakohus püüdis kohtuistungil saada vastustaja esindaja kaudu selgust, kuidas on komisjon enda jaoks mõiste „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“ sisustanud, st milliste kriteeriumide alusel abivajajaid hinnatakse. Vastustaja esindaja seda selgitada ei osanud, märkides, et vastav otsustus tehakse igakordselt iga abivajaja suhtes eraldi. Ringkonnakohtu hinnangul ei taga selline käitumine taotlejate võrdset kohtlemist. Asjaolu, et normilooja on jätnud normi rakendajale määratlemata õigusmõiste kaudu kaalutlusruumi, ei tähenda, et vastava normi sisustamine võiks toimuda meelevaldselt või kaalutlusruumi piire mingilgi viisil määratlemata. Vastustajal on võimalik nt välja töötada vastavat normi täpsustav halduseeskiri või viidata asjakohasele halduspraktikale. Igal juhul tuleb mõiste määratlus välja tuua haldusaktis, millega isiku nimekirja arvamise üle otsustatakse.
- Halduskohus on püüdnud vaidlusalust määratlemata õigusmõistet ise sisustada, märkides, et punkti 3 sõnastusest nähtub, et nimekirja arvatakse eelkõige isikud, kes on senikasutatud eluruumist äkki ja neist mitteolenevatel põhjustel ilma jäänud ning sattunud seeläbi sotsiaalselt väga halba seisu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist tõlgendust välistada, kuid määratlemata õigusmõiste peab siiski sisustama eelkõige haldusorgan ise. Kohus üksnes kontrollib, kas seda on tehtud mõistlikult. Vastustaja on asja kohtuliku menetluse käigus toonud välja mõned kriteeriumid, mis p-ga 3.1.5 seonduvad: nimetatud punkti alusel on nimekirja arvatud näiteks paljulapselisi peresid, et tagada nendele elukoha stabiilsus. Seega ei ole p 3.1.5 sisustamisel ainumääravaks vastustaja poolt kohtumenetluses kaebaja suhtes väljendatu, et viimane on sotsiaalselt piisavalt võimekas, et ise üüriturult eluruum üürida. 4
(5)3-09-1120
- Munitsipaaleluruumid ning nende üürimine on piiratud avalik ressurss, mille jagamine peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Kuigi majandusliku olukorraga seoses on üürihinnad vabaturuga võrreldes ühtlustunud, on munitsipaaleluruumi üürimise eeliseks jätkuvalt üürisuhte stabiilsus. Seega peab olema isikutele arusaadav, mis on need mõjuvad sotsiaalsed põhjused, mille esinemisel tekib neil õigus taotleda enda üürimist taotlevate isikute nimekirja arvamist. Kuna ringkonnakohus on juba eelnevalt leidnud, et vaidlustatav otsus ei ole selles osas kontrollitav, tuleb tühistamiskaebus rahuldada.
- Kaebaja on veel esitanud kaks kohustamistaotlust: kohustada vastustajat teda munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtma ning talle munitsipaaleluruumi eraldama. Ringkonnakohtul ei ole võimalik neid kohustamistaotlusi rahuldada, vaid kohus saab üksnes teha ettekirjutuse vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Tegemist on vastustaja kaalutlusotsusega ning kohus ei saa talle konkreetset ettekirjutust teha (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5). Ringkonnakohtus märgib üksnes, et vastustaja kaalutlusõigus seisneb antud juhul määratlemata õigusmõiste sisustamises. Kui vastustaja tuvastab, et kaebaja vastab Korra p 3.1.5 nõuetele, tuleb kaebaja munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtta. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise. Vastustaja on muuhulgas õigesti viidanud, et eluruumide üürimine ei ole komisjoni pädevuses. Arvestades, et avalduse esitamise ajal oli kaebaja rahvastikuregistrijärgne aadress Mustamäe linnaosa territooriumil, tuleb avaldus kaebaja elukohavahetusest sõltumata lahendada Mustamäe LOV eluasemekomisjonil. Kord ei näe ette menetluse lõppemist juhul, kui isik vahetab menetluse kestel elukohta.
- Lähtuvalt eeltoodust tuleb X X. apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsuse p 1 tühistada ning X X kaebus osaliselt rahuldada, tühistades vaidlustatud haldusakti ning kohustades vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus jätab tühistamata otsuse p 2, kuna advokaadibüroole riigi õigusabi eest tasu väljamõistmine ei ole seoses asja sisulise lahendamise tulemusega. Ringkonnakohtu menetluses on advokaat Madis Mahlapuu esitanud taotluse määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 3240 krooni (2700 krooni ja käibemaks 540 krooni). Taotluse kohaselt on õigusabi apellatsioonimenetluses osutatud 9 h ning kooskõlas justiitsministri 26.01.2005 määrusega nr 2 on tasu suuruseks 150 krooni iga poole tunni kohta. Riigi õigusabi tasu summa arvestus on seega korrektne ning esindatav on nõus advokaadi poolt märgitud ajakuluga. Advokaadi tasu on põhjendatud ja tuleb advokaadibüroo kasuks välja mõista. HKMS § 95 lg 2 kohaselt tuleb kaebuse rahuldamise korral mõista õigusabikulud vastustajalt välja riigituludesse. Arvestades kaebuse rahuldamise mahtu, tuleb vastustajalt riigi tuludesse välja mõista kaebaja õigusabikulud mõlemas kohtuastmes 2/3 ulatuses, so kokku 5424 krooni. Viive Ligi Oliver Kask Kaire Pikamäe 5
(5)