Apellatsioonkaebuse vastus
lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja intressinõude. Seega vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes osas, milles kohus mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 140 000 krooni ja intressid 17 908,42 krooni, seega kokku 157 908,42 krooni. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
lg 6 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas 3 4 tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ja et see on poolte poolt alla kirjutatud. Kostja vastuväide, et ta ei ole 24.03.2004 sõlmitud lepingule alla kirjutanud, on ümber lükatud eksperdi 03.07.2007 arvamusega (I kd lk 239243). Lisaks on nimetatud eksperdiarvamuses kinnitatud, et ka 09.06.2004 kokkuleppele kirjutas alla kostja. Selle kokkuleppes (I kd lk 8) tunnistas kostja 24.03.2004 laenulepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks on kokkuleppele kostja omakäeliselt kirjutanud alläärele teksti, mille koostamine kostja poolt on tuvastatud 10.03.2006 ekspertiisiaktiga (I kd lk 163-165). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid laenulepingu rahatuse kohta. Hageja poolt esitatud konto väljavõtte kohaselt on hageja 05.03.2004 teinud ülekande kostja kontole 60 000 krooni ulatuses. Ülekanne oli tehtud lühikest aega enne laenulepingu sõlmimist ja ülekanne tõendab, et hageja on kostjale raha andnud. Samas ei ole hageja kunagi väitnud, et ta oleks kogu laenulepingujärgse summa tasunud kostjale pangaülekandega. Kostja on ise lepingu p-s 1.3 kinnitanud, et lepingu sõlmimise ajaks 24.03.2004 on laenusumma 140 000 krooni kätte saadud. Asja materjalist nähtuvalt olid poolte vahel tekkinud pikema aja jooksul rahalised suhted. Kostja vastuväite, et hagejal ei ole laenulepingus märgitud ulatuses rahalisi vahendeid olnud, on hageja ümber lükanud ja esitanud AS Hansapank tõendi nr 200.224-100/172 (II kd lk 25), millest nähtub, et 03.03.2004 on hagejale laekunud ainuüksi korteriomandi müügist 241 889,40 krooni. Kohtuotsus on kooskõlas
Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Harju Maakohtu 16.10.2006 määrusega määrati hagejale õigusabi riigi kulul ja riigi õigusabi osutajaks nimetati advokaat Madis Mahlapuu. Harju Maakohtu 07.11.2006 määrusega määrati kostjale õigusabi riigi kulul ja riigi õigusabi osutajaks nimetati advokaat Mariann Tusti. Advokaat Madis Mahlapuu on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest 1982,40 (1680 + käibemaks 302,40) krooni väljamõistmist Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid kasuks. Õigusabi osutamine on seisnenud tutvumises apellatsioonkaebusega, konsultatsioonis kliendiga, vastuse koostamises ja kohtuistungil osalemises. Advokaat Mariann Tusti on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest 4212,60 (3570 + käibemaks 642,60) krooni väljamõistmist Niguliste Advokaadibüroo kasuks. Õigusabi osutamine on seisnenud kohtuotsusega tutvumises, apellatsioonkaebuse koostamises, kliendiga kohtumistes, vastusega tutvumises ja kohtuistungil osalemises. Kohus leiab, et esindajate taotlused tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 27.07.2006 määruse nr 24 p 2 ja 27.12.2006 määruse nr 39 p 3 alusel riigieelarvest välja mõista. U.Loonurm I.Nõmm A.Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.