TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-459 Otsuse kuupäev
- juuni 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Raivo Reimundi kaebus Tartu Vangla
- detsembri 2012 käskkirja nr 6-2/1871 tühistamiseks. Asja läbivaatamine kohtuistungil
- mai 2013 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Raivo Reimund Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
- Rahuldada Raivo Reimundi kaebus
- Tühistada Tartu Vangla
- detsembri 2012 käskkiri nr 6-2/
- Edasikaebamise kord
- Mõista Tartu Vanglalt Raivo Reimundi kasuks menetluskulude katteks välja nelisada üheksakümmend viis
(495)eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
- juuli
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Vangla määras
- detsembri 2012 käskkirjaga nr 6-2/1871 Raivo Reimundile distsiplinaarkaristusena noomituse. Käskkirja kohaselt suitsetas R. Reimund
- novembril 2012 kella 08.20 ajal selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas, rikkudes vangla sisekorraeeskirja § 82 lg
- R. Reimund esitas
- jaanuaril 2013 vaide Tartu Vangla
- detsembri 2012 käskkirja nr 6-2/1871 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis
- jaanuari 2013 vaideotsusega nr 1-11/4-1 R. Reimundi
- jaanuari 2013 vaide rahuldamata.
- R. Reimund esitas
- veebruaril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
- detsembri 2012 käskkirja nr 6-2/1871 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis
- märsi 2013 määrusega Raivo Reimundi kaebuse menetlusse. Kaebuse põhjendused ja taotlus
- Kaebaja taotleb käskkirja tühistamist, kuna on seisukohal, et ta ei ole distsiplinaarrikkumist toime pannud ning distsiplinaarkaristus on määratud ebaõigesti. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole arvesse võetud kõiki olemasolevaid tõendeid. Tartu Vangla ei teinud kõike, mis võimalik asjaolude võimalikult täpseks välja selgitamiseks. Vastustaja oleks pidanud distsiplinaarmenetluses välja selgitama, mis asjaoludel kaebaja ning temaga koosviibiv kaaskinnipeetav keevitusboksi ventilatsioonitoru juures viibis. Seetõttu leiab kaebaja, et vangla on rikkunud haldusmenetluse seadustiku (HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet. Samuti on Tartu Vangla rikkunud HMS § 56, kuna käskkiri nr 6-2/1871 ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Vaidlusalune käskkiri on üldsõnaline ning käskkirjas sisalduv järeldus tugineb oletustel, mitte tõendite põhjalikul analüüsil. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga, et asja õigel lahendamisel, ei olnud vaja kaaskinnipeetavate ütlusi arvesse võtta. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast ei nähtu, et vangla oleks tuvastanud, mis asjaoludel kinnipeetavad viibisid keevitusboksi ventilatsioonitoru juures. Vastustaja oleks pidanud distsiplinaarmenetluse käigus ära kuulama AS Eesti Vanglatööstus meistri, kes pidi saama anda ütlusi selle kohta, kas kõnealusel ajal ventilatsiooniava parandati või mitte, või kas see oli üldse vajalik. Tunnistaja R. Urbase ütlused ei ole asjakohased tõendamaks sündmuse toimumist. Tunnistaja ütlustest ei selgu, kelle käes ta sigaretti nägi. Kaebaja hinnangul oleks R. Urbas pidanud koheselt lähenema ventilatsiooniavale, et anda kinnipeetavatele korraldus õigusrikkumise lõpetamiseks. Juhul, kui tunnistaja oleks koheselt lähenenud ventilatsiooniavale, oleks ta märganud, et mingit õigusrikkumist ei toimunud. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetluse algatamisest teatati talle
- novembril 2012, seega viiendal päeval pärast väidetava õigusrikkumise toimumist. Kaebaja hinnangul võttis selline vangla poolne hiline reageerimine temalt võimaluse nõuda enda õiguste kaitseks menetlustoimingute läbiviimist (vaatlus). Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestamata jäetud ka asjaolu, et hommikuti tööle minnes, viiakse läbi kinnipeetavate läbiotsimine. Kaebajalt ei leitud läbiotsimise käigus keelatud esemeid. Seega ei saanud kaebajal olla sigarette, mida oleks saanud suitsetada.
- Tartu Halduskohtus
- mail 2013 toimunud kohtuistungil märkis kaebaja, et valvuri väide, et ta nägi mõlemal kinnipeetaval suitsu käes ja suitsupilve, ei vasta tõele. Kaebaja põhjendas oma väidet asjaoluga, M. Lomp oli seljaga, tema küljega, seega ei olnud võimalik näha, kelle käes suits oli ning et ventilatsiooniava juures on selline tõmme, et suitsupilve ei saanud olla. Vastustaja vastuväited
- Tartu Vangla vaidleb vastuses kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb
- jaanuari 2013 otsuses nr 1-11/4-1 väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastustaja märgib, et käskkirjas toodud intsidendi toimumist kinnitab Tartu Vangla ametniku
- novembril 212 koostatud ettekanne nr 3872 ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Tunnistaja R. Urbas kinnitas enda ütlustega, et nägi kaebajat koos teise kinnipeetavaga suitsetamas selleks mitteettenähtud kohas ja ajal. Tartu Vangla hinnangul puudub alus väita, et vangla on distsiplinaarmenetluse käigus rikkunud HMS §
- 2 Vastuses kaebusele ei nõustu vastustaja sellega, et kaebaja viidatud toimingute tegemata jätmine on menetlusnormide rikkumine, kuna teave, mida nende toimingute tegemisel oleks saanud, ei mõjutaks fakti, et kaebaja ventilatsiooniava juures suitsetas. Vastustaja märgib, et isegi kui oleks teada, mis eesmärgil oli kaebaja koos teise kinnipeetavaga keevitusboksi ventilatsiooniava juures, ei välista see seda, et enne reaalselt ava sulgemist, kaebaja koos teise kinnipeetavaga seal nn viimast suitsu ei teinud. Asjaolu, kas ventilatsiooni ava juures viibimiseks oli kaebajal ka mõni muu põhjus, ei oma karistuse määramisel mingit tähtsust, sest kaebajat ei karistatud mitte keevitusboksis ventilatsiooniava juures olemise vaid seal suitsetamise eest. Vastustaja jaoks on üllatav, et kaebaja peab oluliseks asjaolu, kelle käes oli konkreetselt sigaret. Vastustaja hinnangul viitab sellele tähelepanu juhtimine selgelt sellele, et suitsetamine ventilatsiooniava juures leidis aset ja kaebaja üritab, juhuks, kui suitsetamise fakti ei õnnestu ümber lükata, juhtida tähelepanu teisele kinnipeetavale, kes on käesolevaks hetkeks vanglast vabanenud. Tunnistaja täiendavate ütluste kohaselt, mis protokolliti
- novembril 2012, oli mõlemal kinnipeetaval
- novembril 2012 kella 8.20 ajal sigaret käes ning olemas oli suitsetamisel tekkiv suits. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et valvur R. Urbase ütlused ei ole asjakohased, ega tõenda sündmuse toimumist. Vastustaja leiab, et asjakohatu on ütlus, mis ei puutu asjasse ja millel ei ole tõendusesemega mingit seost. Tunnistaja R. Urbas ütlused on seotud konkreetselt kaebajale etteheidetava teoga, tunnistaja oli teo vahetu tunnistaja, seega on tunnistaja ütlused vägagi asjakohased ning on arvestav tõend sündmuse aset leidmise kohta. Vastustaja hinnangul ei ole asjaolu, kas valvur R. Urbas käitus
- novembril 2012 kella 8.20 ajal asetleidnud situatsioonis korrektselt või mitte, käesoleval juhul asjasse puutuv, kuna see ei muuda olematuks seda, et kaebajat nähti suitsetamas. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ta ei saanud õigusrikkumise fikseerimisest koheselt teada, vaid alles viiendal päeval peale väidetavat sündmust. Väite tõele mittevastavust kinnitab R. Urbase
- novembri 2013 ettekanne nr 3872 ja kaebaja vanglale esitatud vaides märgitu. Vaide kohaselt tõi valvur kaebajale mõne aja pärast peale seda, kui ta oli neid näinud ventilatsiooniava juures, seletuskirja blanketi. Vastustaja märgib, et kui kaebaja ei saanud aru, miks ja mille kohta ta peab selgitusi andma, siis oli tal võimalus terve tööpäeva jooksul R. Urbase käest küsida, miks talle seletuskirja blankett toodi. Seda kaebaja ei teinud. Vastustaja hinnangul asjaolu, et kaebajalt hommikul tööle minnes läbiotsimise käigus sigarette ei leitud, ei välista, et kaebaja ei oleks saanud suitsetada. Sigaretid võisid olla varasemalt töökohta toodud ning tööruumidesse peidetud, samuti võis sigaretid töökohta toimetada ka mõni teine isik. Vastustaja viitab asjaolule, et kaebajat on Tartu Vangla viibimise ajal lisaks vaidlusalusele korrale veel neljal korral distsiplinaarkorras karistatud selleks mitte ettenähtud kohas suitsetamise ja jalutuskäigult tulles sigarettide enda juurde peitmise eest. Samuti on kaebaja süüteokaaslast karistatud kolmel korral distsiplinaarkaristusega suitsetamistarvete ning tubakatoodete omamise eest ajal ja kohas, kus neid kinnipeetaval olla ei tohi.
- Tartu Halduskohtus
- mail 2013 toimunud kohtuistungil märkis vastustaja, et mõlemad kinnipeetavad on piisavalt haritud, et sulgeda keevitusboksi ventilatsiooniava üksinda, seega on põhjus, miks nad seal kahekesi olid, otsitud. Vastustaja leiab, et R. Urbase ütlused on usaldusväärsed. Ametnikul puudub huvi kirjutada ettekandeid, mis ei vasta tõele, kuna sellise tegevuse eest on võimalus saada karistada. Vastustaja selgitas, et selline tegevus on vanglas ka äärmiselt taunitav, kuna hilisemalt usalduse taastamiseks 3 läheb palju aega. Vastustaja märgib, et ettekande lühidus ei saa panna kahtluse alla ettekande tõelevastavust. Kohtu seisukoht
- Kaevatava käskkirjaga on R. Reimundit karistatud noomitusega selle eest, et ta
- novembril 2012 kella 08.20 ajal suitsetas selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas. R. Reimund leiab, et kaevatav käskkiri on õigusvastane eelkõige seetõttu, et ta ei ole etteheidetavat distsiplinaarrikkumist toime pannud. Lisaks heidab kaebaja vastustajale ette menetluslikke rikkumisi distsiplinaarmenetluse läbiviimisel.
- Asjas ei ole vaidlust selles, et kaevatavas käskkirjas kirjeldatud ajal viibis R. Reimund Tartu Vangla territooriumil, AS Eesti Vanglatööstus ruumides, kus suitsetamine ei ole lubatud. Vangla sisekorraeeskirja (VskE) § 82 lg 2 järgi kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Seega on kaevatavas käskkirjas kirjeldatud tegu kvalifitseeritav (VskE) § 82 lg 2 rikkumisena ja vastavalt karistatav vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 alusel. Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 on vanglateenistusel kohustus välja selgitada distsipliinirikkumise asjaolud.
- Tartu Vangla
- detsembri 2012 käskkirja nr 6-2/1871 (tl 6) kohaselt on distsiplinaarsüütegu tõendatud
- detsembril 2012 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis. Distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 12) nähtuvalt teostas vanglateenistuse ametnik R. Urbas
- novembril 2012 kella 8.20 ajal vanglatööstuse ruumides kontrollkäiku ning avastas, et R. Reimund ja M. Lomp olid kükakil vanglatööstuse tsehhis asuvas boksis ventilatsiooniava juures ja tegid suitsu.
- novembril 2012 on R. Urbas andnud täiendavaid ütlusi ning selgitanud, et nägi kuidas kinnipeetavad hoidsid käes sigaretti. Samuti nägi ta hõõguvat sigaretti ja suitsetamisega kaasnevat suitsu tulemas suust kui ka õhus.
- Kaebaja on selgitanud, et viibis vaidlusalusel ajal boksis kaaskinnipeetava M. Lombi palvel, kuna viimasele oli tehtud ülesandeks ventilatsiooniava sulgeda. Boksis viibimine ei olnud seotud suitsetamisega. Põranda lähedal asuva ventilatsiooniava ülevaatamise ajal nägi kaebaja 5-6 meetri kaugusel valvurit, kes ütles midagi ja läks siis ära (tl 15). M. Lomp on andnud samasisulise selgituse (tl 14). Ventilatsiooniava sulgemise kohustust ja vastava töö teostamist kinnitab ka kinnipeetava T. Kase selgitus (tl 16).
- Distsiplinaarmenetluses ei ole vastustaja lisaks R. Urbase ütlustele kogunud tõendeid, mis kinnitaksid kaebajale etteheidetava teo toimepanemist. Seega on tegemist olukorraga, kus süüteokoosseisu täitmise tuvastamiseks pidi vastustaja hindama ühelt poolt R. Urbase ütluste ja teiselt poolt R. Reimundi ning M. Lombi selgituste usaldusväärsust. Distsiplinaarmenetluse protokollis on sedastatud, et menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla R. Urbase ütlused. Samuti on leitud, et vanglateenistuse ametnikel puudub tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ning panna kirja üksikasjalikud ja loogiliselt usutavad seletused. Samas on kinnipeetaval ilmselge motiiv distsipliinirikkumist eitada (tl 13).
- Vangistusseaduse § 64 lg-st 1 koostoimes VangS § 63 lg-ga 1 tuleneb, et distsiplinaarkaristuse määramiseks peab vanglateenistus veenduma, et distsiplinaarrikkumine on omistatav kinnipeetavale mõistlikult väljaspool kahtlust. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei ole vastustaja distsiplinaarmenetluse protokollis, kaevatavas käskkirjas ega vaideotsuses (tl 11) kõrvaldanud kogutud tõendites ilmnevat vastuolu. R. Urbase ütluste eelistamiseks ei ole piisav üldistav seisukoht, et R. Urbasel puudus põhjus ebatõeste ütluste andmiseks, kui aga kaebajal oli eneseõigustamise motiiv. Kaebajalt ei saa mõistlikult eeldada tõendite esitamist negatiivse asjaolu (s.o mittesuitsetamist) tõendamiseks. 4
- Asjas ei ole vaidlust selles, et väidetava distsipliinirikkumise avastamise järel R. Urbas ei sekkunud kaebaja ja M. Lombi tegevusse. Sel ajal ei olnud R. Urbas vahetult kaebaja läheduses, vaid 4 (tl 12) või 5-6 (tl 15) meetri kaugusel. Algselt kirjeldas R. Urbas kaebaja tegevust üldsõnaliselt suitsetamisena. Alles seitse päeva hiljem on R. Urbas väitnud hõõguva sigareti ja tubakasuitsu nägemist (tl 12). VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vanglateenistuse ametnik vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas. Seega distsipliinirikkumise korral on vanglateenistuse ametnikul seadusest tulenev kohustus võtta samme õigusrikkumise lõpetamiseks ning rikkumise asjaolude selgitamiseks. R. Urbase väidetavale distsiplinaarrikkumisele reageerimata jätmine, tekitab kahtluse selles, kas R. Urbas ise oli veendunud, et kaebaja suitsetas ning vähendab tema ütluste elulist usutavust. Sekkumata jätmisega loobus R. Urbas ühtlasi võimalusest koguda tõendeid (suitsukonid), mis oleksid kinnitanud distsipliinirikkumist. Tõendite kogumata jätmisega võttis R. Urbas vastustajale ühtlasi riski, et vaidluse korral ei õnnestu rikkumise toimepanemist tõendada. Kohus osutab veel sellele, et distsiplinaarmenetluses ei ole ümber lükatud kaebaja väidet, et tema boksis viibimine oli seotud tööülesande täitmisega. Kohtuistungil on vastustaja esindaja kinnitanud, et vaidlusalune ventilatsiooniava asub põranda lähedal ja on praeguseks suletud (tl 44 pöördel) Kohus nõustub vastustajaga selles, et õiguspärane põhjus M. Lombi tööboksis olemiseks iseenesest ei välista, et R. Reimund võis seal ka suitseda. Kohus peab nimetatud asjaolu tähendust omavaks aga seetõttu, et see suurendab R. Reimundi ja M. Lombi seletuste elulist usutavust. Vastustaja ei ole seejuures suutnud koguda tõendeid ka selle kohta, et kaebajal või M. Lombil olid sigaretid, samuti millisest allikast need võisid pärineda olukorras, kus kinnipeetavad tööstushoonesse sisenemisel ja väljumisel läbi otsitakse.
- Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et vastustaja on ekslikult lugenud R. Urbase ütluste tõeväärtuse suuremaks, R. Reimundi ja M. Lombi seletuste tõeväärtusest. Käesoleval juhul, teiste tõendite puudumisel, ei ole alust lugeda R. Urbase ütlusi sedavõrd kaalukateks, et lükata ümber R. Reimundi ja M. Lombi seletused intsidendi asjaolude kohta. Kohtu hinnangul võib jääda küll kahtlus sellest, et R. Reimund on toime pannud distsipliinirikkumise, kuid see ei ole piisav tema karistamiseks VangS § 63 lg 1 alusel. Seetõttu on Tartu Vangla
- detsembri 2012 käskkiri nr 6-2/1871 õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna kaevatav käskkiri on materiaalselt õigusvastane ning kuulub tühistamisele, siis ei hinda kohus täiendavalt kaebaja väiteid tema menetluslike õiguste rikkumise kohta.
- Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta Tartu Vangla kanda. Kaebaja esindaja esitas
- mai 2013 toimunud kohtuistungil taotluse mõista menetluskuludena vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu 480 eurot. Menetluskulu kandmist kinnitavad maksekorralduste väljatrükid (tl 41-43). Asja keerukust ja mahtu ning asjas toimunud kohtuistungi kestust silmas pidades peab kohus kaebaja menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuteks. Juhindudes HKMS § 108 lg-st 1 ning HKMS § 109 lg-st 1 ja 2 tuleb Tartu Vanglalt R. Reimundi kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ning kantud õigusabikulude katteks kokku 495 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 5