Obsah (7)

§ 139§ 1043§ 127§ 1050§ 1045§ 103§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-1

) § 103 lg-test 1, 2 ei saa kostja vastutada nende asjaolude tagajärjel tekkinud kahju eest. Kuna hageja parkis sõiduki tormi ajal puu alla, tekkis kahju hageja enda hooletuse tagajärjel, mis oleks kahjuhüvitise vähendamise aluseks

§ 139lg 1 järgi.

Päästeamet hoiatas 25.12.2012, et ööl vastu 26.12.2012 võib tõusta torm, ning andis juhendid käitumiseks, sh soovitas parkida autod tormi ajaks lagedale. Lisaks ei ole tõendatud kahju suurus. Tehnohoolduse kulude esitamine kahjuna ei ole asjakohane. 2 MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. detsembri 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt parkis hageja 26.12.2011 oma kaubikut Kiviõli linnas aadressil XXX ja sellele langes peale puu. Kohus luges TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks asjaolu, et 26.12.2011 oli Eestis torm (Patrick), mis murdis üle Eesti puid ja elektriliine ning viis majadelt katuseid. Ilmajaam hoiatas tormi saabumisest meedia vahendusel 25.12.
3. Kohus leidis, et hageja nõude aluseks on

§ 1043

.

§ 1043

järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ja kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse

§ 1050lg 1 kohaselt kostja süüd (3-2-1-54-07; 3-2-1-43-08).

Vaidlust ei ole selles, et hageja varale (kaubikule) on tekitatud kahju ja selline tegevus on õigusvastane, kuna teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (

§ 1045lg 1 p 5).

Hageja on tõendanud, et vaidlusalune puu kasvas kostja territooriumil (hageja seisukoht 10.12.2012 tl 53-57).

§ 103

lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu all tuleb üldjuhul mõista ebatavalisi asjaolusid, mida ei ole võimalik ette näha ja mis ei ole vääramatule jõule tugineva isiku kontrolli all ning mille tagajärgi ei olnud kõigile rakendatud ettevaatusabinõudele vaatamata võimalik vältida. Subjektiivsest seisukohast nõuab see, et ka vajaliku hoolsuse korral ei oleks saanud sündmuse tagajärgi vältida. Kahju põhjustanud sündmus peab peale selle olema ebatavaline ja ettenägematu ning tekkinud vääramatule jõule tuginevast isikust sõltumatutel põhjustel. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-111-03 (p 13) leidnud, et tuul keskmise tugevusega 7-10 m/s, puhanguti kuni 21 m/s pole Eesti oludes niivõrd erakordne, et seda saaks pidada vääramatuks jõuks. Antud juhul on üldtuntud ja tuvastatav ka toimiku materjalide põhjal, et 26.12.2011 oli tuule tugevus mandril 20-23 m/s, saartel ja rannikul 18-23 m/s ning puhanguti võis tuul puhuda 25-30 m/s. Eeltoodust järeldub, et keskmine tuule tugevus oli üle kahe korra suurem kui Riigikohtu viidatud lahendis. Üldtuntud on see, et tormid algavad ametlikult 21 m/s, eriti ohtliku nähtuse kriteeriumiks on 25 m/s ja orkaanidest saab rääkida juhul, kui keskmine tuule kiirus ületab 32,7 m/s. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmeil tõuseb tuule kiirus üle 21 m/s keskmiselt 1,7 päeval aastas ning seda enamasti Lääne-Eesti saartel. Eestis on aastail 1981–2007 tuuled tormituule kriteeriumi 21 m/s saavutanud või ületanud 47 päeval (http://www.emhi.ee/data/files/erialaneteave/publikatsioonid/eesti_ilma_riskid_2012.pdf). Eeltoodu alusel leidis kohus, et sellise tugevusega tuult saab Eestis pidada erakordseks. Samuti ei saa pidada sagedaseks ja järjepidevaks torme, mis toimuvad aasta jooksul kaks korda, nagu väidab hageja. Arvestada tuleb sedagi, et kaubikut ei kahjustanud vahetult tuul, vaid tuule langetatud puu. Riigikohus on viidatud otsuses leidnud, et pehkinud puu murdumine tuules ei ole erakordne ja seda ei saa lugeda vääramatuks jõuks. Hageja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et puu oleks olnud kahjustatud, kuivanud, haige või lihtsalt murdumisohtlik ja kostjal tulnuks see ilmtingimata maha raiuda. Reeglina ei ole 3 ettenähtav, milline puu tormi tugevuse all linnas murdub (v.a ilmselgelt pehkinud, mädanenud puud). Toimiku materjalide juures olevatelt fotodelt järeldub, et puu oli terve, sest tuul langetas puu koos juurestikuga. Pehkinud puu oleks murdunud tüvest. Kostjale ei saanud olla ettenähtav, et terve puu tormi tagajärjel hageja autole peale langeb. Kuigi puu asus kostja territooriumil, langevad ja murduvad eluterved puud reeglina isikust sõltumatutel põhjustel. Kohus leidis, et nii kostjal kui hagejal oli võimalik tormi ette näha, kuid kostjal ei olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida, kuna elutervete puude langemist või murdumist ei saa ette näha ja vältida. Seega on tegemist vääramatu jõuga

§ 103lg 2 tähenduses ning kostja ei vastuta hageja kaubikule tekkinud kahju eest.

Sel põhjusel puudub vajadus kontrollida lepinguvälise kahju hüvitamise teisi eeldusi. Õige on kostja väide hageja enda osa suhtes kahju tekkimises (

§ 139lg 1).

Tormi tulekul hoiatavad nii Päästeamet kui Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut meedias aegsasti mh selle eest, et transpordivahendid tuleks parkida võimalikult lagedale alale, eemale puudest, elektriliinidest ja teistest murduda või lenduda võivatest esemetest. Sarnaselt tulnuks käituda ka keskmise mõistliku isikuna hagejal ning hoolsalt käitudes oleks kahju olnud välditav. Õige on ka see, et kaubikule eelnevalt teostatud remondi ja tehnilise ülevaatuse kulud ei seostu antud asjaga. Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele (

§ 132lg 1).

Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Hageja leidis, et samaväärse kaubiku saab soetada 4000 euroga, mis oleks ka kahjuhüvitise suuruseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. L. Makarova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. detsembri 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kohtukulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei esine asjas kostja süüd välistavaid asjaolusid, st vääramatut jõudu. Kohus hindas tõendeid valesti ja lähtus otsuse tegemisel mitte faktidest, vaid oletustest; 2) ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et puu kukkus tugeva tuule mõjul. Kostja esitas tõenditena vaid mõned ajaleheartiklid, milles räägitakse eelseisvast tormist ja selle tagajärgedest, kuid need andmed puuduvad kogu riigi territooriumi. Andmeid selle kohta, milline oli tuulekiirus Kiviõli linnas, kostja ei esitanud. Ka kohus juhindus kogu territooriumi kohta antud meteoroloogilistest andmetest ning tegi nende üldandmete alusel järelduse selle kohta, milline ilm ja tuulekiirus oli 26.12.2011 Kiviõlis; 3) tegi kohus hageja esitatud fotode alusel järelduse, et puu oli terve ja tugev. Vaid fotode alusel ei saa teha ühest järeldust puu seisukorra kohta. Hageja dokumenteeris kahju, mille puu tekitas tema varale, mitte puu seisukorda, seda enam, et fotod kajastasid kaudselt puu seisukorda pärast selle kukkumist. Kui oletada, et 26.12.2011 puhus Kiviõli linnas niivõrd tugev tuul, et suutis maha murda terve puu, siis oleks pidanud selliseid juhtumeid olema rohkem, kuid Ida Päästekeskuse andmetel oli juhtumeid vaid kaks; 4) ei tekkinud kahju hageja mõtlematuse või kergemeelsuse tulemusel. Kiviõlis puuduvad parklad, kus sõidukid oleksid kaitstud nendele langevate ja muude lendavate esemete eest (apellant esitab selle kohta tänavatel tehtud fotod). Hagejal ei ole garaaži, kus kaubikut parkida. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta teavitas linnaelanikke lähenevast tormist ja selle võimalikest tagajärgedest. Võimalik, et sel juhul oleks hageja tegutsenud teisiti; 5) oleks vääramatust jõust kohane rääkida, kui selline ilm nagu oli Kiviõli linnas 26.12.2011, oleks harv nähtus või poleks varem sellist ilma olnud. Taoline ilm ei ole antud regiooni jaoks 4 eriline ja ootamatu. Vähemalt kaks korda aastas puhuvad Ida-Virumaal sama tugevad ja ka tugevamad tuuled, eriti talvel. Seda tõendasid nii kostja esitatud ajaleheartiklid kui ka kostja ise. Ida Päästekeskuse andmetel toimus ajavahemikus 16.08.2009 kuni 16.08.2012 Kiviõli linnas 21 juhtumit, mis olid seotud loodusjõudude mõjudega, s.o keskmiselt seitse juhtumit aastas. Kuna tugevad tormid ei ole kostja jaoks millekski tavatuks ja ootamatuks, peab ta olema valmis nende tagajärgedeks. Kostja peab eeldama, et tormi ja tugeva tuule mõjul võivad tema territooriumil kasvavad taimed ja paiknevad hooned saada vigastada, nende osad või nad ise maha langeda ning tekitada kahju teistele isikutele ja nende varale; 6) on asjas vajalik esitada täiendavaid tõendeid. Enne vaidlusaluse sündmuse toimumist pöördusid mitmed läheduses elavad linnaelanikud kõnealuse puu asjas Kiviõli Linnavalitsusse. J.K. pöördus linnavalitsusse nii suulises vormis kui saatis ka kirjalikke avaldusi (J. K. pöördumist võib tõendada V. P.). 15.-16.12.2011 töötas linnavalitsuses komisjon, mis koostas nimekirja linna territooriumil kasvavatest puudest, mis oma seisukorra poolest võisid olla ohtlikud ja kuulusid langetamisele. Nimekirjas oli ka hageja autole kukkunud puu. Seega kostja oli teadlik puu seisundist. Apellant palub ringkonnakohtul kostjalt välja nõuda koopiad J. K. avaldustest, mis puudutavad aadressil Kiviõli XXX mahalangenud puud, ning koopia langetamisele kuuluvate puude nimekirjast, mis koostati Kiviõlis komisjoni töö tulemusel 15.-16.12.
3. Sellest, et taolised dokumendid on olemas, sai apellant teada pärast kohtuotsuse tegemist. Lisaks eeldas hageja, et on esitanud piisavalt tõendeid oma nõude põhjendamiseks.
4. Kiviõli linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleks apellatsioonkaebus jätta läbivaatamata, kuna kaebus ei vasta TsMS § 633 lg 3 nõuetele (ei ole märgitud, millist õigusnormi on esimese astme kohus otsuse tegemisel rikkunud, millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebapiisav või ebaõige tuvastamine, puudub viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada); 2) kui hageja leidis, et kohus rikkus protsessinorme, oleks ta pidanud esitama TsMS §-s 333 sätestatud vastuväite kohtu tegevuse peale. Kuna hageja vastuväidet ei esitanud, ei saa ta kohtu rikkumisele hiljem tugineda. Tuginedes TsMS § 333 lg-le 3 palub kostja jätta kõik apellandi väited kohtu poolt menetlus- või materiaalõigusnormide rikkumise kohta tähelepanuta. Apellant ei ole põhistanud, et kohus rikkus oluliselt menetlusnorme; 3) on apellant rikkunud TsMS § 230 lg-s 1 ja § 663 lg 3 p-s 3 sätestatud tõendamiskohustust. Arusaamatuks jääb hageja seisukoht kahju tekkimise aluste kohta. Hageja parkis sõiduki eramaale, J. K. kuuluvale kinnisasjale. Maaomanik kannab täielikku vastutust tema eraomandil toimuva, sh parkimise korraldamise eest. Kohalik omavalitsus ei saa korraldada parkimist eramaal ega ka selle eest vastutada. Kostja jääb mahakukkunud puu osas maakohtus esitatud väidete juurde. Hageja ei ole tõendanud, et puu oli kostja omand ja et kostja kannab selle eest vastutust. Asjas puudub TsMS § 363 lg 1 p 1, 2 järgi hagi ese ja hagi alus ning ka seetõttu tuleks apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata; 4) ei nõustu kostja uute tõendite ja asjaolude esitamisega, kuna apellant ei ole õiguslikult põhistanud vastavalt TsMS § 633 lg-le 5, miks ta neid tõendeid ja asjaolusid ei esitanud maakohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellandi taotluse vastustajalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks ja täiendava tõendi (tunnistaja J. K. kirjalik avaldus) asja materjalide juurde võtmiseks. 5 Vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kuna hageja esitas maakohtusse koos hagiga ka fotod mahakukkunud puust ning hagejale oli teada XXX kinnistu, mille kõrval kasvav puu tema sõidukile tormiga peale kukkus, omanik (J. K.), siis oli mahakukkunud puu seisund hagejale teada maakohtu menetluse ajal ning tal oli võimalus mahakukkunud puu seisundi kohta tõendeid esitada. Hageja poolt oma menetlusõiguste kasutamata jätmist maakohtus ei saa käsitleda mõjuva põhjusena, mis õigustaks tema taotluse rahuldamist täiendavate tõendite väljanõudmiseks ja täiendava tõendi asja materjalide juurde võtmiseks.
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
7. detsembri 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuses esitatud põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohustuse rikkumise vabandatavus on

§ 103

lg 1 järgi asjaoluks, mis välistab võlgniku vastutuse kohustuse rikkumise eest nii lepingulistest kui lepinguvälistest võlasuhetest tulenevate kohustuste rikkumiste puhul.

§ 103

lg 2 kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramata jõu tõttu. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hagejale tekkis kahju vääramata jõu tõttu ning see välistab kostja vastutuse ja hagi rahuldamise. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole õige. Apellandi seisukoht, mille kohaselt on ebaõige maakohtu järeldus, et sõidukile kukkus peale puu tugeva tuule tõttu, on ebaõige. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagiavalduses on hageja ise tuginenud sellele, et tema sõidukile tekkis kahju 26.12.2011 Kiviõli linnas toimunud tormi tõttu. Kostja esitatud 25.12.2011 internetiväljavõtted (t.l 34, 36) tõendavad, et päästjad soovitasid tormiks valmistuda, kuna Eestile läheneb tsüklon Patrick; inimestel soovitatakse teha ära tormiettevalmistused ning autosid teedele mitte jätta. 26.12.2011 internetiväljavõttest (t.l 35) nähtuvalt said päästjad alates sama päeva südaööst kuni kella 17-ni seoses tormiga 492 väljakutset ning päästeamet soovitas olla inimestel maanteedel liikudes ettevaatlik, sest teedel võib olla murdunud puid. Ühtlasi nähtub eelnimetatud tõenditest, et tormihoiatus ja käitumisjuhendid tormi korral olid avalikult teatavaks tehtud meedias ja internetivõrgus ning hagejal oli võimalus nendega õigeaegselt tutvuda. Eelmärgitu kinnitab maakohtu järeldust, et torm Patricu näol oli tegemist vääramatu jõuga, mida kostja ei saanud mõjutada ning kostjalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta suudaks tormi tagajärgi vältida. Asjakohane ei ole apellandi väide, et maakohus oleks pidanud kindlaks tegema konkreetse tuule kiiruse Kiviõli linnas 26.12.2011. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja sõidukile kukkus tormi tõttu peale terve puu, mida tõendavad hageja esitatud fotod. Apellandi seisukoht, mille järgi ei saa puu seisundit kindlaks teha ainult fotode alusel, ei ole põhjendatud. Maakohus on andnud apellandile korduvalt võimalusi täiendavate tõendite esitamiseks (t.l 38, 45, 52) ning apellant on seda võimalust kasutanud. 6 Apellandi väide, et tal ei ole garaaži ning Kiviõli linnas puuduvad parklad, kus sõidukid oleksid kaitstud langevate puude eest, ei ole etteheidetav kostjale ega too kaasa kostja vastutust. Mõistlik ei ole eeldada, et kostja oleks pidanud eelseisvast tormist hoiatama iga Kiviõli linnas liiklejat või iga Kiviõli linnas kasvava puu juurde vastava hoiatuse panema.

§ 139

lg 2 sätestab kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustuse ning

§-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt oleks hageja saanud kahju vältida. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja jätnud täitmata kahju vältimise kohustuse ning ka see asjaolu kinnitab põhjusliku seose puudumist hagejal tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja