Obsah (10)

§ 423§ 436§ 392§ 376§ 667§ 368§ 438§ 348§ 351§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-12-27909 Tsiviilasi OÜ IV Inves

§ 423lg 2 p-i 2 alusel.

Otsuse põhjendustes märkis kohus, et hageja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on tänaseks päevaks täitemenetluse alustamise aluseks olnud nõue rahuldatud. Kostja esindaja kinnitas, et raha on makstud. Kohus kontrollis täitemenetluse registrit ja avastas, et seal puuduvad andmed täitemenetluse nr 095/2012/1503 kohta, seega saab kohus järeldada, et menetlus täiteasjas nr 095/2012/1503 on lõpetatud.

§ 423

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-60-11 kohaselt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. See puudutab ka nõude rahuldamist kohtumenetluse kestel. Kohus leidis, et kuna nõue on rahuldatud ja täitemenetlus on lõpetatud, ei ole enam hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Hagejal oleks olnud võimalus täitemenetluse lõpetamise vältimiseks nõuda täitemenetluse peatamist või ajatamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. OÜ IV Invest Development esitas Viru Maakohtu
2. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) tegi maakohus ebaõige järelduse, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Esitatud hagi oli lähedane tuvastushagile. Hagiga taotletav eesmärk on tuvastada, 3 et hagejal ei ole leppetrahvi tasumise kohustust kostja Narva linna ees, mille tagajärjel on hageja vara suhtes algatatud sundtäitmine lubamatu. Hagejal ei ole võimalik teisiti täitedokumendile vastu vaielda, seega on hagejal tuvastamise vastu õigustatud huvi; 2) on käesolevas vaidluses täidetud TMS § 221 lg-tes 1-3 loetletud hagi esitamise eeldused; 3) ei tee asjaolu, et vaidlusalusest täitedokumendist tulenev nõue on täitemenetluses sundkorras rahuldatud, võimatuks hageja subjektiivsete õiguste kaitsmist. Hagi sisulise läbivaatamise ja võimaliku rahuldamise korral oleks hagejal õigus nõuda kostjalt ebaseadusliku täitemenetlusega tekitatud kahju ja sundtäitmises saadu hüvitamist Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 p 5 või VÕS § 1028 lg 1 järgi; 4) on maakohus rikkunud

§ 436lg-d 2 ja 3.

Määruse põhjenduste kohaselt kontrollis kohus täitemenetluse registrit ja avastas, et seal puuduvad andmed täitemenetluse nr 095/2012/1503 kohta. Hageja sai täitemenetluse nr 095/2012/1503 lõpetamisest teada alles vaidlusalusest määrusest. Riigikohtu seisukoha järgi tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, kui kohtul on kahtlus, et hageja esitatud nõue ei oleks rahuldamise puhul täidetav, peab ta sellele

§ 392

lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama talle vajadust oma nõuet täpsustada. Selleks on hagejal enamasti hagi muutmata võimalus ka

§ 376

lg 4 p-s 2 sätestatud tingimustel (p 14); 5) on ebaõige kohtu seisukoht, et hagiga taotletava eesmärgi saavutamiseks oli hageja kohustatud taotlema hagi tagamist. VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

1. Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) vaidles määruskaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt 1) võib eeldada, et kaebuse esitaja soovis määruskaebuse p-s 2.3 tegelikult viidata Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-134-
2. Kaebuse esitaja on Riigikohtu poolt tuvastatut tõlgendanud meelevaldselt. Hagejapoolne Riigikohtu lahendi laiendatud tõlgendus ei kattu tegelike asjaoludega pooltevahelises käesolevas vaidluses. Nimelt puudub kaebuse esitaja poolt esitatud hagis tuvastuslik taotlus ja täitemenetlus on lõppenud seoses nõude rahuldamisega; 2) oleks kaebuse esitajal Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-134-07 pinnal olnud võimalus esitada hagi täiendus juhul, kui täitemenetlus oleks menetluse ajaks peatatud. Kuna kaebuse esitamine hagi tagamise abinõude kohaldamist ei taotlenud, siis tulenevalt TMS sätetest hagi esitamine iseenesest täitemenetluse kulgu ei peata; 3) oli täitemenetlus lahendi tegemise ajaks lõppenud, seega leidis maakohus õigesti, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada; 4) oli kaebuse esitajale juba kohtumenetluse ajal teada, et täitemenetlus lõpetatakse seoses nõude rahuldamisega. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja on õigusteadmistega isik ning juba kohtumenetluses toimunud kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja esindaja vastustaja esindaja väidet, et nõue on rahuldatud; 5) ei hakka vastustaja oma sisulisi vastuväiteid kordama ja jääb varasemalt esitatu juurde. Isegi juhul kui kaebuse esitaja oleks esitanud tuvastushagi, puuduvad alused kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Tsiviilasi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. OÜ IV Invest Development määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kollegium leiab, et maakohus jättis ebaõigesti

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata OÜ IV Invest Development poolt Narva linna vastu TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjendusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik TMS § 221 lg 1 kohaselt esitada eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seejuures ei mõjuta hagi rahuldamine iseenesest täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi eesmärk on seega täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte seevastu täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (vrd ka Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11). Samas iseloomustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemist ka materiaalõigusliku vaidluse olemasolu võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Käesoleva asja materjalidest esitas hageja (võlgnik) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi peamiselt põhjendusel, et hageja arvates ei kuulu kostjale (Narva linnale) tegelikkuses nõuet, mis on dokumenteeritud täitedokumendiks olevas notariaalses kokkuleppes ja mille alusel alustati täitemenetlust täiteasjas nr 095/2012/
2. Seega oli tegemist materiaalõigusliku vaidlusega täitedokumendis väljendatud nõude üle (vt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11).
3. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 (p 11-12) seisukohale, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib

§ 368

lg 2 järgi sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui menetlusosalised vaidlevad täitedokumendi täitmise või toime üle. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on maakohus tegutsenud üllatuslikult, jättes hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata menetlusstaadiumis, kus asjas oli juba toimunud kohtuistung ning asi oli sisuliselt lõpuni arutatud. Niisugune lahend ei vasta ka menetlusökonoomia põhimõttele. 9. Kolleegium leiab, et hageja poolt hagi esitamisega taotletav ei seondu vältimatult sellega, kas vaidlusaluse nõude täitmiseks on jätkuvalt käimas täitemenetlus. Hageja eesmärgiks oli õigusselguse saavutamine küsimuses, kas tal on 26.09.2005.a notariaalse lepingu alusel rahaline kohustus kostja (Narva linna) ees.

§ 438

lg 1 kohaselt tuleb kohtul endal asja lahendamisel otsustada, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt tulnuks maakohtul seega pooltele selgitada, et ka TMS § 221 lg 1 järgi esitatud hagi menetlemisel on pooltel õigus esitada tuvastushagi täitedokumendist tulenevate õiguste või kohustuste tuvastamiseks

§ 368lg 2 alusel.

Kolleegium leiab, et sellega on rikutud

§ 348

lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, ning

§ 351

lg-t 1, mille järgi on kohtul kohustus arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. 5 10. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja menetluse jätkamisel tuleb maakohtul, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, anda praeguse tsiviilasja raames pooltele tähtaeg

§ 368

lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks.

§ 368

lg 2 alusel esitatava hagi rahuldamise korral tekib hagejal võimalus nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel tagasi täitemenetluses tasutud rahasumma, kui kohus tuvastab, et kostjale ei kuulunud hagi esitamise seisuga enam leppetrahvi nõuet hageja vastu. 11. Menetluskulude jaotus tuleb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtul.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6