2-12-51 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. juunil 2013.a. Pärnu Maakohtu kohtumaja kantse

§ 113lg1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord TsMS § 162 lg1 jätta menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud I astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, so. käesoleva kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik I. ASJAOLUD, HAGIAVALDUS JA HAGI PÕHJENDUSED Time Finans AB esitas kostja vastu 02.01.2013.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis on üle antud menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Time Finans AB (endine ärinimi: Halens Finans AB, edaspidi: hageja) ja V Õ (edaspidi: kostja) vahel sõlmiti laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenu kogusummas 20 000 krooni (so. 1 278,23 eurot), mida tõendab 16.12.2006 kostja poolt allkirjastatud laenutaotluse kinnitus (hagiavalduse lisa 1) ning milline sumina kanti hageja poolt üle kostja arvelduskontole 19.12.2006 (hagiavalduse lisa nr 2). Laenulepingu tingimuste kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus (ehk 24% aastas) tasumata laenusummalt. Kostja ei tagastanud hagejale laenusummat vastavalt Laenulepingus kokkulepitule ega tasunud ka igakuiseid intressi makseid lepingu üldtingimustele (hagiavalduse lisa nr 3), mistõttu ütles hageja kostjale Laenulepingu alates 22.08.2008 üles ja nõudis kogu laenusumma kohest tagastamist (hagiavalduse Lisa nr 3). II HAGINÕUDE PÕHJENDUS 2

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on andnud kostjale laenu summas 20 000 krooni (so. 1 278,23 eurot), millise summa on kostja

§ 396

lg 1 ja Laenulepingu kohaselt kohustatud hagejale tagastama.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on rikkunud Laenulepingut sellega, et ta ei ole vastavalt laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid laenu- ja intressi makseid.

§ 101

lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles.

§ 195

lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seoses kostjapoolse laenulepingust tulenevate laenu- ja intressimaksete mittetasumisega ütles hageja

§ 101

lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 kohaselt laenulepingu üles alates 22.08.2008 ja nõudis kostjalt kogu laenusumma kohest tagastamist. III NÕUDED Põhivõlg Hageja andmetel hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale eralaenu tasumata põhisummas kokku 1 171,57 eurot. Viivis

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivise nõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestuse Arvestuse lõpp algus 23.06.2008 30.05.2012 Hilinenud päevi 1437 Viivise määr päev Võla jääk 0,022% 1171,57 Viivis 370,38 Seisuga 30.05.2012 on kostja viiviste võlgnevus hageja ees 370,38 eurot. 3.
3. Intress Laenulepingu tingimuste kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus (ehk 24% aastas) tasumata laenusummalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intresse 425,28 eurot alljärgneva arvestuse järgi: Arvestuse algus Arvestuse lõpp Hilinenud päevi Intressi määr päev Võla jääk Intress 3

§ 115

lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seisukohale, mille kohaselt on inkasso teenuse kasutamiseks tehtud kulude näol tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele, on asunud ka Riigikohus oma

1. juuni 2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-66-
2. Lähtudes eeltoodust taotleb hageja kohtult:
3. kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1.
4. põhinõue summas 1171,57 eurot; 1.2 viivis summas 370,38 eurot; 1.3 tagastamata laenusummalt (1 171,57 eurot) viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses iga põhivõlgnevuse tasumiseni. 1.
5. intress summas 425,28 eurot; 1.
6. kahju summas 171,70 eurot. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. tasumine viivitatud alates päeva 31.05.2012 eest kuni Kostja seisukoht Oma vastuses hagile märgib kostja, et on enda teada Time Finans AB osa võlga tasunud. Kui ta soovis võlgnevust täpsustada, siis kadusid firma esindajad ära ning ühendust pole võetud. Kostja palub nõudele kohaldada aegumist vastavalt TsÜS §-le 156, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Võlg muutus sissenõutavaks 2008.a. nagu hageja ise kinnitab (tl. 52). Kostja väidab, et ta on tasunud põhivõlgnevusest 207 eurot ja seega peaks olema laenu jääk 1070,52 eurot. Kostja ei olnud nõus maksma edasi osamakseid, kuna nendes sisalduv põhimakse jääksuurus ei kattunud võetud laenu ja juba tasutud põhiosa maksetega. Juhul, kui nõuet ei saa lugeda aegunuks palub kostja arvestada laenu põhiosamakse jäägiks 1070,52 eurot, peatada viivise arvestamine ja vähendada kõrvalnõudeid. Kostja on töötu ja kahe puudega lapse hooldaja, kelle sissetulek on kohtutäituri poolt arestitud. Sissetulek koosneb peretoetusest, töötu abirahast ja puudega laste sotsiaaltoetustest. Ühtlasi palub kostja vähendada väljamõistetava menetluskulu suurust seoses raske majandusliku olukorraga (tl. 71). Oma väidete tõenduseks on kostja esitanud toimikusse lisamiseks Sotsiaalkindlustusameti tõendid laste puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta (tl.18-21), laste sünnitunnistuste koopiad (tl.23-24 4

§ 8ja § 9-st ning Ts

ÜS § 147 lg-st 3 palub hageja jätta kostja taotlus aegumise kohaldamise osas rahuldamata. Hageja leiab, et kostja vastuväited on põhjendamatud, asjas ei esine alust aegumise kohaldamiseks, mistõttu jääb hageja hagis toodud seisukohtade juurde ja leiab, et lisatud tõendite alusel kuulub hagi rahuldamisele. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingule andis hageja kostjale laenu kogusummas 20000 Eesti krooni, ehk 1278,23 eurot, mida tõendab 16.12.2006.a. kostja poolt allkirjastatud laenutaotlus ning milline summa kanti hageja poolt üle kostja arvelduskontole (tl.33,34). Kuna kostja ei järginud laenu tagastamise korda, siis ütles hageja kostjale laenulepingu ülesse 22.08.2008.a. ja nõudis kohest laenusumma tagastamist (tl.35). Kostja on viidanud hagi aegumisele ja palunud kohalda TsÜS §-s 146 sätestatut. TsÜS § 146 lg1 alusel on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, kusjuures TsÜS § 147 lg3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kokkulepitud tasu maksmise kohustuse aegumistähtajaks on eeltoodust tulenevalt, mitte nõude sissenõutavaks muutumise aeg, vaid kalendriaasta lõpp. Käesolevas tsiviilasjas algas hageja nõude esitamise aegumistähtaeg seega 2008.a. lõppemisest. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmise aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. TsÜS § 160 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. Käesolevas asjas on hageja oma nõude rahuldamiseks esitanud avalduse kohtusse 02.01.2012.a. (tl.2-4), millisest päevast on hagi aegumine peatunud. TsÜS § 135 alusel tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäev või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg8 alusel, kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev 5

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt hagiavaldusele laenas kostja hagejalt 20000 EEK-i, ehk 1278,23 eurot. Hageja nõue hagiavalduses on 1171,57 eurot, millest nähtub, et kostja on laenust tagastanud 106,66 eurot, ehk 1669 krooni. Tsiviilmenetluse seadustiku sätete kohaselt peab kumbki pooltest oma väiteid tõendama, kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest järelduks, et laenust oleks hagejale tagastatud rohkem. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõla 1171,57 euro suuruses summas põhjendatud. Viivis

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivise nõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise arvestuse on esitanud hageja hagiavalduses (otsuses toodud eespool), kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei ole esitanud. Nõutud viivise suurus ei ületa põhivõlga. Kohtul puudub seaduslik alus viivise vähendamiseks. Seisuga 30.05.2012 on kostja viiviste võlgnevus hageja ees 370,38 eurot. Intress

§ 113

lg1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär. Laenulepingu tingimuste kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus (ehk 24% aastas) tasumata laenusummalt. Intressiarvestus on esitatud hagiavalduses ja kostja ei ole arvestuslikule küljele vastuväiteid esitanud. Seega on perioodi eest 20.12.2006.a. kuni 22.06.2008.a. intressivõlgnevus 425,28 eurot.

§-de 127, 128 lg3 ja 115 lg1 alusel kuulub rahuldamisele ka hageja nõue summas 171,70 eurot. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele siis vastavalt TsMS § 162 lg1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud I astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 6