Obsah (12)

§ 101§ 195§ 408§ 402§ 404§ 94§ 113§ 34§ 35§ 42§ 41§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2

§ 101

lg 1 p 4 ja

§ 195lg 1 kohaselt laenulepingu üles 22.03.2009.

a ja nõudis kogu laenusumma tagastamist. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1573,35 eurot, viivised 1184,73 eurot, leppetrahvi 575,20 eurot ja kahjuhüvitise 50 eurot. 16.03.

1. a täpsustas hageja nõuet. Hageja lõppnõudeks jäi mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1097,44 eurot, viivised 261,37 eurot ja kahjuhüvitis 134,69 eurot.
2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja oli seisukohal, et laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud

redaktsiooni § 404 lg 2 kohaselt pidi tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses näitama taotletava laenu summa suuruse. Laenuandja ei ole täiendava laenu andmisel pidanud vajalikuks kostja vastavat tahteavaldust lisada, mistõttu on tehing tulenevalt

§ 408lg-st 1 tühine.

Hageja on nõudnud kostjalt põhjendamatult kõrget intressi ning kostja on tasunud suurema osa põhivõlgnevusest. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas 22.05.
2. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja Maanus Dreierilt Time Finans AB kasuks laenulepingust tuleneva võlgnevuse põhisummas 2 1097,44 eurot ja viivise summas 261,37 eurot. Kohus jättis menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Kostja on kohtule nähtuvalt kinnitanud nii 10.03.
3. a laenutaotluses kui ka 02.10.
4. a allkirjastatud kinnituses, et nõustub laenutingimustega ja kohustub neid täitma (tl 25; 28). Laenusumma kostjale ülekandmisega aktsepteeris hageja kostja pakkumist sõlmida laenuleping taotluses toodud tingimustel. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Antud juhul on kohtule nähtuvalt kostja oma tahteavaldust äratuntavalt väljendanud. Kohus oli seisukohal, et osapooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu

§ 402kohaselt.

Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus laenulepingu sõlmimise fakti osas. Pooled vaidlevad laenulepingu tühisuse üle

§ 408

lg 1 alusel.

§ 408

lg 2 kohaselt on

§ 404

lg 2 nimetatud andmete puudumise korral krediidileping siiski kehtiv kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiditi kasutama, seega asus kohus seisukohale, et krediidileping ei ole tühine. Lisaks on kohtule nähtuvalt kostja kinnitanud laenulepingu tingimustega tutvumist ja nendega nõustumist, mistõttu on kohtu hinnangul sõlmitud krediidileping esitatud tingimustel. Laenusummad kanti kostjale üle 07.10.

1. a 7000 krooni ja 11.03.
2. a 20 000 krooni, kohtule nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust kostjale laenusummade ülekande ja laekumise osas. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Sellega on tõendatud, et kostja on saanud hagejalt laenu kokku summas 27 000 krooni. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Tulenevalt

§-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Lepingutingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud kuuintressi suuruseks 2% võlguolevast summast (krediidikulukuse määr 10 000 krooni suuruse laenu ja 3-aastase tagasimakseperioodi puhul 26,8%). 22.10.

1. a on hageja kostjale teatanud intressimäära suuruse muutumisest, alates 22.11.
2. a on intressimääraks 2,15% kuus võlgnetavalt summalt. Kohtule nähtuvalt on hageja lepinguliseks kohustuseks teavitada kostjat intressimäära suuruse muutumise korral mõistliku aja jooksul enne muudatuste toimumist. Kohus asus seisukohale, et hageja on oma kohustuse täitnud nõuetekohaselt. Kostja on seisukohal, et lepinguline intressimäär on põhjendamatult kõrge ning palub kohtul kohaldada

§ 94

lg 1 ja

§ 113lg 1 sätestatut.

Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks

§ 34tähenduses. Tulenevalt Ts

MS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hageja väidetud laenulepingut on kohtu hinnangul võimalik tõlgendada kui laenuandja tüüptingimusi.

§ 35

lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) 3 kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja lepingu interneti vahendusel. Kohus asus seisukohale, et kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingutingimusi eraldi läbi ei räägitud, tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Kohtule nähtuvalt on tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale esitanud selge viite ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada, seega asus kohus seisukohale, et antud juhul on täidetud

§-s 37 loetletud eeldused ja tüüptingimused on lepingu osaks. Kohus märkis, et üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust. Kuna hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, pidas kohus tüüptingimuse rakendamiseks otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohtule nähtuvalt ei ole lepinguline kokkulepe intressimäära osas (krediidi kulukuse määr 10 000 krooni suuruse laenu ja 3-aastase tagasimakseperioodi puhul 26,8% ja alates 22.11.2008.a 25,8%) liigkõrge, mistõttu oleks kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, ei asu

§ 41

kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon (

§ 113lg-s 1 toodud viivise seadusejärgne määr).

Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt intressi alates 11.03.

1. a määras 2,0% ja alates 22.11.
2. a kuni 22.03.
3. a määras 2,15% võlgnetavalt summalt kalendrikuus. Kohtule nähtuvalt on kostja perioodil 07.04.2008 kuni 25.02.
4. a tasunud kokku 1009,20 eurot (tl 70-76), millest on arvestatud intresside katteks 372,72 eurot, põhinõude katteks 628,17 eurot ja viiviste katteks 07.04.
5. a kuni 25.02.
6. a 8,31 eurot, seega moodustab põhinõue 1097,44 eurot. Kohus asus seisukohale, et hageja on õigustatud kostjalt nõudma põhinõude summas 1097,44 tasumist. Hageja on esitanud viivisnõude seisuga 15.03.
7. a summas 261,37 eurot. Hageja on viivisenõude arvestamisel lähtunud

§ 113

lg-s 1 ja

§-s 94 sätestatud viivise määrast. Hageja on viiviseid arvestanud järgmiselt: 1) 11.04.

1. a kuni 30.06.
2. a on hilinenud päevi 80, viivisemäär 0,026% (

§ 113

lg 1 ja

§ 94; perioodil 01.07.2009.

a kuni 30.06.

1. a) võlgnevuse jäägilt summas 1097,44 eurot, seega viivise suuruseks 22,83 eurot; 2) 01.07.
2. a kuni 15.03.
3. a on hilinenud päevi 988, viivisemäär päevas 0,022% (

§ 113

lg 1 ja

§ 94; perioodil 01.07.2009.

a kuni 15.03.2012. a) võlgnevuse jäägilt summas 1097,44 eurot, seega viivise suuruseks 238,54 eurot. Hageja poolt esitatud viivitusintressi aluseks olevad arvandmed ja arvestamise käik on õiged. Kohus asus seisukohale, et viivis summas 261,37 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude inkassokulude katteks.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja väidab, et hagejale on tekitatud kahju summas 134,69 eurot (tl 114). Kohus asus seisukohale, et esitatud tõend ei tõenda hagejale kahju tekkimist summas 4 134,69 eurot. Arve nr 4150K on esitatud tasumiseks OK Perintä OY-le. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kahju tekitamise ja tekitatud kahju suuruse tõendamiskoormis on hagejal. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimise fakti. Hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid väidetava kahju kohta, OK Perintä OY-le arve nr 4150K saatmine ei tõenda hagejale kahju tekkimist summas 134,69 eurot. Kahju tekkimist ei tõenda ka hageja poolt esitatud Incure Inkasso Agentuur OÜ poolt saadetud nõudekiri (tl 45) ja kokkulepe võlgnevuse tasumiseks (tl 46). Hageja ei ole tõendeid esitanud ka kirjaliku menetluse teatega määratud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 16.03.2012.a. Tõendamata jätmise tõttu tuleb selles osas hagi jätta rahuldamata. Kohus jättis TsMS § 238 lg 1 p 1 koosmõjus lg-ga 5 alusel arvestamata hageja esitatud tõendid kostja leppetrahvi tasumise kohustuse osas (tl 46-48) põhjusel, et tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, kuna asjaolu ei ole vaidlusalune. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leidis, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 90% ulatuses kostja ning 10% ulatuses hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Maanus Dreier esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 767,29 eurot ning viivis 182,74 eurot; maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte enda kanda. Apellant palub ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta kostja peamise vastuväite hageja nõudele. Kostja viitas oma vastuses asjaolule, et hagejale esitatud laenutaotlus ei vasta seaduse nõuetele. Kuna laenuleping sõlmiti 2008. a ning hageja ütles laenulepingu üles 22.03.2009. a, siis lähtus kostja võlaõigusseaduse sellel ajal kehtinud redaktsioonist. Apellant on seisukohal, et

§ 404lg 2 sätestatud laenutaotlusele esitatavad nõuded on kohustuslikud.

Seadusandja on väljendanud üheselt, et tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses tuleb muu hulgas näidata andmed krediidi brutosumma (

§ 404

lg 2 p 2), krediidi tagasimaksmise tingimuste (

§ 404

lg 2 p 3) ning aasta intressimäära (

§ 404lg 2 p 4) kohta (viidatud 20082009.

a kehtinud redaktsioonile). Maanus Dreieri poolt allkirjastatud laenutaotlus nimetatud andmeid ei sisalda ning tarbijana puudus tal sisuline ülevaade aasta kohta arvutatava intressi ning seega ka krediidi brutosumma kohta. Täiendava laenu saamise kohta ei ole hageja pidanud vajalikuks lisada M. Dreieri kirjalikku tahteavaldust, mistõttu on tehing vastavalt

§ 408

lg 1 sättele tühine; 2) ei ole apellandi hinnangul küsimus selles, kas intressimäär on liialt kõrge, vaid selles, kas hageja intressinõue on seaduslik. Kui

§ 408

lg-s 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid; 3) on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta Maanus Dreieri poolt viidatud asjaolu, et täiendava laenutaotluse kohta puudub igasugune kirjalik dokument; 5 4) on hageja nõudnud M. Dreierilt põhjendamatult kõrget intressi. M. Dreier sai laenu 27 000 krooni, s.o. 1725,61 eurot, millele lisandub

§ 94kohase intressina maksimaalselt 796,10 krooni, s.o.

50,88 eurot. Eeltoodust tulenevalt pidi M. Dreier tagastama hagejale laenu ning intressina kokku 1776,49 eurot. M. Dreier on tasunud hagejale kokku 1009,20 eurot ning tema võlgnevus on seega 767,29 eurot, millele lisandub viivis; 5) on viivise suuruseks kokku 182,74 eurot. 5. Time Finans AB vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant mõlemal juhul (nii 1278,23 eurot kui ka 447,38 eurot eralaenu taotlemisel) tahteavaldust äratuntavalt väljendanud. Poolte vahel puudus vaidlus apellandile laenusummade ülekande ja laekumise osas. Sellega on tõendatud, et apellant on saanud laenu kokku summas 1725,61 eurot.

§ 408

lg 2 kohaselt on

§ 404

lg-s 2 nimetatud andmete puudumise korral krediidileping kehtiv kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiditi kasutama. Seega on apellandi viide tehingu tühisusele ilmselgelt asjakohatu; 2) on vastustaja lepingulise kohustuse, teavitada apellanti intressimäära suuruse muutumise korral mõistliku aja jooksul enne muudatuste toimumist, nõuetekohaselt täitnud. Vastustaja asub seisukohale, et lepinguline kokkulepe intressimäära osas ei ole liigkõrge ja kuna kokkulepitud intressimäär ei ole apellanti ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, ei asu

§ 41

kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon (

§ 113

lg 1); 3) on vastustaja poolt esitatud viivitusintressi aluseks olev arvestamise käik õige. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
2. mai
3. a otsus tuleb tühistada osaliselt ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 776,84 eurot ja viivis 197,33 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et maakohus oleks pidanud intressi arvestamisel lähtuma seadusjärgsest intressimäärast. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga selles, et käesoleval juhul asub kokkulepitud intressimäära asemele seadusest tulenev intressimäär. Laenu taotlemise ajal, s.o
5. a kehtinud

§ 408

lg 4 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. 6

§ 408

lg-st 4 tuleneb, et kui tarbijakrediidilepingus puuduvad andmed krediidi brutosumma kohta, ei või intressi nõuda rohkem kui

§-s 94 sätestatud intressimäär.

§ 404

lg 2 p 2 kohaselt peab tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses olema märgitud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma. Eralaenu taotluse kinnitus (tl 28) ja eralaenu tingimused (tl 24) ei sisalda

§ 404lg 2 p-s 2 nimetatud andmeid krediidi brutosumma kohta.

Tarbijale ei ole lepingu sõlmimisel krediidi brutosummat koos intressi ja muude kuludega teatavaks tehtud. Järelikult tuleb

§ 408

lg 4 kohaselt kohaldada intressi arvestamisel seadusjärgset intressimäära

§ 94lg 1 alusel.

Kostja sai hagejalt laenu 1725,61 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hagejale tasunud laenu katteks 1009,20 eurot, millest hageja arvestas intresside katteks 372,72 eurot (lepingus kokkulepitud intressimäära alusel), põhinõude katteks 628,17 eurot ja viiviste katteks 8,31 eurot.

§ 94

lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi. Seadusjärgne intressimäär alates 11.03.
3. a kuni lepingu ülesütlemiseni 22.03.
4. a on 52,12 eurot. Alates 11.03.
5. a kuni 07.10.
6. a tuli 1278,23 eurolt (20 000 krooni) tasuda intressina 29,83 eurot (intressimäär 4%). 08.10.
7. a kuni 31.12.
8. a tuli 1725,61 eurolt (27 000 krooni) tasuda intressina 11,50 eurot (intressimäär 4%). Alates 01.01.
9. a kuni 22.03.
10. a tuli 1725,61 eurolt (27 000 krooni) tasuda intressina 10,79 eurot (intressimäär 2,5%). Kokku tuli intresside katteks tasuda 52,12 eurot. Apellandi arvestuste kohaselt pidi kostja tasuma intressidena kokku 50,88 eurot. Arvestades seda, et kohtu enda ja apellandi poolt tehtud intressi arvestused ei erine teineteisest oluliselt, lähtub ringkonnakohus intresside arvestamisel kohtu enda tehtud arvutustest. Kuna kostja on hagejale tasunud 1009,20 eurot, siis tuleb sellest summast arvestada maha intresside katteks seadusjärgne intress 52,12 eurot, põhivõlgnevuse katteks 948,77 eurot ja viiviste katteks 8,31 eurot. Eeltoodust järeldub, et kostjal on tasumata põhivõlgnevus 776,84 eurot (1725,61-948,77) Kostja põhivõlgnevusele 776,84 eurole lisandub viivis

§ 113lg 1 ja § 94 alusel.

Hageja on palunud mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis tagastamata laenusummalt alates 11.04.2009. a

§ 113

lg-s 1 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (tl 111). Viivis alates 11.04.

1. a kuni 30.06.
2. a (9,5%) 776,84 eurolt 81 viivitatud päeva eest on 16,38 eurot. Viivis alates 01.07.
3. a kuni 30.06.
4. a (8%) 776,84 eurolt 731 viivitatud päeva eest on 124,47 eurot. Viivis alates 01.07.
5. a kuni 31.12.
6. a (8,25%) 776,84 eurolt 183 viivitatud päeva eest on 32,13 eurot. Viivis alates 01.01.
7. a kuni maakohtu otsuse tegemiseni 22.05.
8. a (8%) 776,84 eurolt 143 viivitatud päeva eest on 24,35 eurot. Viivis alates 11.04.
9. a kuni 22.05.
10. a on 197,33 eurot. 7 Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 776,84 eurot ja viivised summas 197,33 eurot.
11. Ringkonnakohus jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi