Obsah (7)

§ 150§ 6§ 362§ 147§ 371§ 136§ 126

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-10-49597 Tsiviilasi Marinstaden

) § 150 lg 1 p 1 kui ka RLS § 12 lg 1 esimese lause ja § 15 lg 1 p 1 alusel. Seega on hagejal põhimõtteliselt õigus nõuda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist, kui ta tasus seda ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb nii

§ 150

lg 6 kui RLS § 12 lg 1 teise lause järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Lisaks sätestab

§ 150

lg 6, et riigilõivu tagastamise nõue ei lõpe siiski enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja tasus hagilt riigilõivu 22.11.2011 ja esitas enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluse 28.12.2012, seega tähtaegselt.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

§ 362lg 1 sätestab, et hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg.

See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Tsiviilasjas on hagi menetlusse võtmise eeltingimuseks riigilõivu tasumine (

§ 147

lg 1 esimene lause ja

§ 371lg 1 p 10).

Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 06.10.2010. Hagi esitamine on menetlustoiming, kuna hagi on menetlusdokument ning selle esitamise eeldused ja tagajärjed on sätestatud menetlusseadustikus. Kooskõlas

§-ga 135 nimetas hageja tsiviilasja hinnaks 10 000 000 krooni (639 116,48 eurot). 06.10.2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. 06.10.2010 tuli RLS lisa 1 järgi hagilt hinnaga 10 000 000 krooni tasuda riigilõivu 300 000 krooni (19 173,49 eurot). Kohtu hinnangul ei vastanud hageja nimetatud tsiviilasja hind tegelikkusele, mistõttu määras kohus 28.11.2011

§ 136

lg 1 teise lause alusel tsiviilasja hinnaks ehk nelja ujuvmaja väärtuseks

§ 126lg 1 järgi 1 237 204 eurot.

12.12.2011 loobus hageja kahe temale Rootsis üle antud ujuvmaja (L4:2 ja L4:4) suhtes oma nõuetest ja esitas hagis nõude vaid kahe ujuvmaja (L4:1 ja L4:3) omandiõiguse tunnustamiseks, pankrotivarast välistamiseks ja valdusest väljanõudmiseks. Seejuures leidis hageja 28.11.2011 kohtumääruses määratud hinda arvestades, et antud tsiviilasja hind, s.o kahe ujuvmaja väärtus, on 618 602 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 19 173,49 eurot ja millises suuruses on hageja riigilõivu tasunud. Kohus märkis, et nõustub hagejaga selles, et menetlusse võetud tsiviilasja hind on hageja nõudest (kahe ujuvmaja pankrotivarast välistamine) lähtuvalt 618 602 eurot. 06.10.2010 kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi hagilt hinnaga 9 679 018,05 krooni (618 602 eurot) tasuda riigilõivu 300 000 krooni (19 173,49 eurot). Eeltoodust järeldub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu seaduses ette nähtud ulatuses. Seega on hagejal õigus saada enam tasutud lõiv tagasi üksnes juhul, kui lõivumäär on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Hageja hinnangul on riigilõivumäär, mille järgi hageja riigilõivu tasus, tunnistatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt 18.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-15-12 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204,83 eurot kuni 639 116,48 eurot tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173,49 eurot. Kohus märkis, et hageja 3 poolt viidatud lahendis on tegemist RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontrolliga, samas kui hageja tasus riigilõivu 06.10.2010 hagi kohtusse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 redaktsiooni järgi. Kohtule teadaolevalt ei ole Riigikohtu poolt tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga 9 000 000 kuni 10 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 300 000 krooni. Hageja ise ei ole käesoleva menetluse kestel taotlenud tasutud riigilõivumäära põhiseaduse vastaseks tunnistamist ega keeldunud sel põhjusel lõivu maksmisest. Kohus selgitas, et asjaolud, et hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 22.11.2011, kohus määras tsiviilasja hinna 28.11.2011 ja hageja esitas 12.12.2011 kohtule hagiavalduse tervikteksti kahe ujuvmaja (L4:1 ja L4:3) suhtes, ei muuda hagi kohtusse esitamise aega, mil tuli tasuda ka riigilõiv. Kuivõrd RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga 9 000 000 kuni 10 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 300 000 krooni, ei ole põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud, jättis kohus rahuldamata hageja taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja tuginemine antud kohtuasjas Riigikohtu 18.10.2012 otsusele tsiviilasjas nr 3-4-1-15-12 ei ole asjakohane. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Marinstaden AB esitas määruskaebuse, milles taotleb tühistada Tartu Maakohtu
2. veebruari 2013 määruse ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 (
3. jaanuarist 2009 kuni
4. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis), mis nende koostoimes olid põhiseaduse vastased osas, milles hagiavalduselt tsiviilasja hinna puhul 9 000 000 krooni kuni 10 000 000 krooni oli ette nähtud riigilõiv summas 300 000 krooni; tagastada Marinstaden AB poolt tsiviilasjas nr 2-10-49597 tasutud riigilõivust summa 9 219,25 eurot Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ arveldusarvele nr 17000681438 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivumäär materiaalselt vastuolus põhiseadusega ja seega tuleb see tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta riigilõivu tagastamise avalduse lahendamisel kohaldamata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 18.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-15-12 põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204,83 eurot kuni 639 116,48 eurot tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173,49 eurot. RLS redaktsiooni, mis kehtis 1.01.2009 kuni 31.12.2010, § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli hagiavalduselt tsiviilasja hinna puhul 9 000 000 krooni kuni 10 000 000 krooni tasuda riigilõivu summas 300 000 krooni, mis eurodesse konverteeritult on sama võrreldes 01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud RLS redaktsioonis kehtestatud riigilõivumääradega. Kaebaja märgib, et 01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud RLS redaktsiooniga muudeti põhjusel, et Eesti Vabariik võttis krooni asemel kasutusel euro ja sellest lähtuvalt konverteeriti kõik seaduses sätestatud rahaühikud eurodesse. Seega on RLS redaktsioon, mis kehtis 01.01.2009 kuni 31.12.2010, formaalselt küll kehtiv, kuid materiaalselt PS-iga vastuolus. PS § 152 järgi jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Seega on kohtul kohustus jätta kohaldamata põhiseadusega vastuolus olev õigusakt. Kui kohus oleks tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks RLS redaktsiooni, mille järgi kaebaja tasus riigilõivu, siis oleks kohus pidanud rahuldama kaebaja taotluse. Põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb tunnistada alates 01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinna puhul 9 000 000 krooni kuni 10 000 000 krooni tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 300 000 krooni. Selle sätte puudumisel või väiksema lõivu kehtimisel ei oleks hageja pidanud tasuma nii suures määras riigilõivu. 4 Selline riigilõiv riivab PS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigust ning PS § 24 lg-st 5 tulenevat õigust kohtu otsuse peale edasi kaevata. Kuigi Marinstaden AB oli sunnitud asja menetlemiseks tasuma ettenähtud riigilõivu, siis selline riigilõiv ei võimalda isikul tõhusalt realiseerida oma õigusi kohtus ning seega on tegemist ebaproportsionaalse ja põhiseadusevastase riigilõivuga. (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 17.07.2009 otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p 22). Ebamõistlikult kõrge riigilõivu tõttu oli Marinstaden AB sunnitud haginõudest osaliselt loobuma. Ka on sellises ulatuses riigilõivu tasumise kohustus vastuolus PS §-ga
5. Samuti ei esine asjaolusid, mille tõttu peaks kohus otsustama teisiti kui Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 18.10.2012 lahendis nr 3-4-1-15-12, sest valuutaühiku ümberkonverteerimine ei muuda asjaolu, et samas määras riigilõivumäärad on PS-iga vastuolus olevaks tunnistatud. Kuna riigilõivumäär, mille järgi määruskaebuse esitaja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu, on põhiseadusega vastuolus, tuleb riigilõivu suuruse määramisel lähtuda kuni 31.12.2008 kehtinud riigilõivu määradest. Seda seisukohta toetab Riigikohtu viimase aja praktika (Riigikohtu üldkogu 29.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-22-11 (p 34), Riigikohtu üldkogu 6.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-11 (p 29), Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 7.05.2012 otsus asjas nr 3-4-1-7-12 (p 45)). 31.12.2008 kehtinud riigilõivumäär hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas hinnaga 618 602 eurot (9 679 018,05 krooni) oli 155 750 krooni, s.o 9954,24 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu
7. veebruari 2013 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab Marinstaden AB taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks ning tagastab Marinstaden AB-le hagiavalduse esitamisel enam tasutud riigilõivu summas 9 219 eurot 25 senti.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata Marinstaden AB taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, samuti on maakohus õigesti viidanud

§ 362

lg-le 1, kuid samas on kohus jätnud tähelepanuta selle, et kostjale on kätte toimetatud hagi, millise hageja esitas maakohtule 23.12.2011 ning, millise maakohus võttis ka menetlusse (I kd tl 183-250). Kuna menetlusse on võetud 23.12.2011 maakohtule esitatud hagi, siis

§ 6

järgi kuulus riigilõivu tasumisel kohaldamisele hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsioonis). Viidatud sätte kohaselt tsiviilasjas hinnaga 618 602 eurot tuli tasuda riigilõivu summas 19 173,49 eurot. Marinstaden AB on tasunud riigilõivu summas 19 173,49 eurot 22.11.2011 (I kd tl 137, 146). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. oktoobri 2012 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-15-12 on tunnistatud, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (
2. jaanuarist 2011 kuni
3. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204 eurot 83 senti kuni 639 116 eurot 48 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173 eurot 49 senti. Seega on riigilõivumäär, mille järgi hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.10.2012 otsusega tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ning seetõttu on õige Marinstaden AB väide, et ta on tasunud hagiavalduse esitamisel nõutust enam riigilõivu.
4. Ringkonnakohtul tuleb kindlaks määrata, milline oli põhiseaduspärase lõivu suurus hageja hagiavalduselt (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-17-11). Riigikohtu üldkogu lahendi nr 3-3-1-22-11 (punktid 31 – 34) seisukohtade kohaselt lähtuti proportsionaalse riigilõivu määramisel enne
5. jaanuari 2009 kehtinud lõivumääradest. Et neid määrasid ei ole ühegi kohtulahendiga 5 põhiseadusevastaseks tunnistatud, peab ringkonnakohus põhjendatuks põhiseaduspäraste lõivumäärade leidmisel nendest määradest ka lähtuda. RLS lisa 1 enne
6. jaanuari 2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt oleks hagejal tulnud tasuda hagilt hinnaga 618 602 eurot (9 679 018,05 krooni) riigilõivu 9 954,24 eurot (155 750 krooni). Kuna hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 19 173,49 eurot, kuid oleks pidanud tasuma 9 954,24 eurot, tuleb hagejale tagastada 19 173,49 – 9 954,24 = 9 219,25 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Seega on Marinstaden AB-l õigus riigilõiv enam tasutud osas tagasi saada. 6.

§ 150

lg 4 lause 1 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Marinstaden AB on riigilõivu tagastamist taotlenud, tsiviilasi on ringkonnakohtu menetluses, seega on viidatud normi kohaldamise eeldused täidetud.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Marinstaden AB on märkinud riigilõivu tagastamise avalduses arvelduskonto numbri, millele riigilõiv tagastada.

§ 150

lõikes 6 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg (riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist) ei ole veel möödunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson