KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Mare Merimaa ja Malle Seppik 22.05.2013 Tallinnas 2-12-24432 I A hagi J A vastu abielu lahutamiseks Harju Maakohtu 06.09.2012 otsus J A apellatsioonkaebus 1595 eurot Hageja I A (isikukood XXXXX), lepinguline esindaja Jelena Metsalu Kostja J A (isikukood XXXXX), lepinguline esindaja Rein Vaiksaar Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 06.09.2012 otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud J A kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud I A esitas Harju Maakohtule 20.06.2012 hagiavalduse, milles palus lahutada I A ja J A abielu ning jätta menetluskulud kostja kanda. Poolte abielu registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis 09.06.
- Poolte abielust lapsi ei sündinud. Poolte kooselu lõppes septembris
- Hageja soovib abielu lahutada, kuna ei pea selle jätkamist enam võimalikuks. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada, kuna kostjal on probleeme alkoholiga. Sageli ei suuda kostja pöörduda kainesse ellu ilma spetsiaalse meditsiiniasutuse Kordamed ja Wismari haigla abita. Alkoholi joobes satub kostja olukordadesse, millede tagajärgede reguleerimine nõuab hagejalt märkimisväärseid rahalisi kulutusi, jõudu ja aega. Kostja kained perioodid on joomaperioodidest tunduvalt lühemad. Kostja vastuväited Kostja soovis abielu taastada ja ei olnud lahutusega nõus. Kostja soovis kuuekuulist leppimisaja määramist (PKS § 67 lg 3). 02.08.2012 kohtuistungil selgitas kostja, et ta joob ainult õhtul. Maakohtu otsus Maakohus lahutas poolte abielu, määras jätta hageja perekonnanime pärast abielu lahutamist muutmata ja hageja menetluskulud hageja soovil tema enda kanda. Kohus arvestas asja lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-tes 1 – 3 sätestatut. Peresuhete katkemise põhjuseks on kostja alkoholi tarbimine sageli ning perioodiliselt. Kostja kinnitas 02.08.2012 istungil, et ta joob ka käesoleval ajal. Hageja kinnitas korduvalt, et kooselu on lõppenud ja ei soovi seda taastada. Sellega on tõendatud hageja tahe abielu lõpetada ja see ei ole tingitud hetkeajendist või kõrvalisest survest. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid suhteid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Tulenevalt käesoleva tsiviilasja asjaoludest ei saa kohus tarvitusele võtta PKS § 67 lg-s 3 toodud abinõusid poolte lepitamiseks, sest hageja kinnitas korduvalt, et ta ei soovi abielu taastada. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest. Hageja taotlusel tuleb jätta hageja perekonnanimi pärast abielu lahutamist muutmata. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja taotles nii eelmenetluses kui ka kohtuistungil vastavalt PKS § 67 lg-le 3 pooltele leppimistähtaja andmist. Vaatamata sellele, et hageja ei esitanud tõendeid abielusuhete pöördumatu lõppemise kohta, jättis kohus ekslikult kostja taotluse rahuldamata. Kohtuistungil avaldas kostja, et abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud ja suhted võivad taastuda. Kohtuistungil avaldas hageja, et abielusuhete pöördumatus on tingitud eelkõige asjaolust, et kostja tarvitab ülemäära alkoholi. Kostja väitis, et ei (kuri)tarvita alkoholi juba viimased kolm aastat, kuid joob veidi vaid õhtuti. Sellega piirdus ka tõendite uurimine. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut. Kohus jättis ekslikult kohaldamata PKS § 67 lg-s 1 sätestatu. Antud asjas leidis tõendamist, et poolte abielusuhted lõppesid 2011.aasta septembris, seega alla 2 aasta tagasi. Kohus rikkus ka PKS § 67 lg-s 3 sätestatut, kuna pooltele ei antud võimalust leppimiseks, kuigi kostja soovis seda korduvalt ja kohus ei selgitanud välja lepitamist välistavaid asjaolusid. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 2 Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus vastab PKS § 67 lg. 1 teisele lausele, mille kohaselt kohus lahutab abielu, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasade kooselu ei taastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei kiirustanud antud asjas lahendi tegemisega, võimaldades apellandile aega saavutada abikaasaga leppimine. Ringkonnakohtu kirjale
- maist 2013 palvega teatada, kas pooled on leppinud, vastas üksnes hageja, kes kinnitas, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Tiit Kollom Mare Merimaa Malle Seppik 3