KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-10-17927 Tsiviilasi Lille Part

§ 50lg 1 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega.

Niisugust otsust ei ole kohtutäitur teinud. 2) kohaldas maakohus vaidlustatavat määrust tehes ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p-i

1. Nimetatud sätet võib kohaldada üksnes juhul, kui hageja on esitanud kohtule ebakohase õiguskaitsevahendi (nõude), millega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Hagi läbivaatamata jätmine ei ole lubatav olukorras, kui haginõue põhimõtteliselt on igati sobiv, kuid hagi aluseks olevad asjaolud on muutunud menetluse kestel. Sellises olukorras peaks kohus järgima dispositiivsuse põhimõtet ja võimaldama hagejal endal oma menetlusõigust käsutada ja menetluse käiku määrata, sh otsustada menetluse lõppemise (TsMS § 4 lg 2); 3) viitas maakohus hagi tagamise tühistamise osas vaidlustatavas määruses põhjendamatult TsMS § 386 lg-le
2. Normi kohaldamise eeldused ei ole täidetud, mh puudub nõutav poole taotlus; 4) on ka menetluskulude jaotus sisuliselt põhjendamatu ja ebaõiglane. Maakohus jättis ekslikult kohaldamata sama paragrahvi lõike 4 lõpuosa. TsMS § 168 lg 4 lõpuosa on erinorm, mis laieneb ka juhtumile, kui kohus otsustab jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et kostja on rahuldanud hageja nõude ja seetõttu ei ole kohtu hinnangul hagiga enam võimalik taotletavat eesmärki saavutada. VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
3. OÜ Aires Liising vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. OÜ Aires Liising vastuväidete kohaselt: 1) palub vastustaja TsMS § 226 lg 1 teise lause alusel kontrollida määruskaebuse esitaja esindaja esindusõigust, kuna V. Parts on ise vastustajale kompromissläbirääkimiste käigus avaldanud, et ta ei esinda L. Partsi (lisa 1); 2) on maakohus õigesti ja põhjendatult kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p-i 2 ja jätnud määruskaebuse esitaja hagi läbi vaatamata. Kuna vastustaja on esitanud täitemenetluse lõpetamise avalduse, mille alusel kuulub täitemenetlus igal juhul lõpetamisele, ei ole enam võimalik hagiga saavutada hagis taotletud eesmärki ehk täitemenetluse lubamatuks tunnistamist; 3 3) on maakohus hagi tagamise osas õigesti kohaldanud TsMS 386 lg-t
4. Nimetatud sätte kohaselt ei ole hagi läbivaatamata jätmisel hagi tagamise tühistamiseks vajalik poole taotlus. Hagi tagamise tühistamine kahjustab määruskaebuse esitajat ennast. Peatatud täitemenetluse raames ei saa ja ei tohi kohtutäitur nimetatud täiteasjas toiminguid teha s.h. ei saa kohtutäitur rahuldada vastustaja taotlust menetluse lõpetamiseks; 4) on maakohus menetluskulude osas õigesti ja põhjendatult kohaldanud TsMS § 168 lg-t
5. Antud juhul ei ole hageja hagi tagasi võtnud ega hagist loobunud, mistõttu ei saanudki maakohus kohaldada TsMS § 168 lg 4 sätestatut.
6. K. Kitsnik määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu
8. veebruari 2013.a määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis Lille Partsi hagi Aires Liising OÜ vastu läbi vaatamata, tühistas hagi tagamise ja jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldab Lille Partsi määruskaebuse ja saadab tsiviilasja samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja menetluse jätkamisel tuleb maakohtul esmalt selgitada pooltele menetluslikku olukorda ning seejärel anda võimalus esitada taotlused edasise menetluse suhtes.
9. Kolleegium leiab, et maakohus jättis ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata Lille Partsi poolt OÜ Aires Liising vastu

§ 221lg 1 alusel esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik

§ 221

lg 1 kohaselt esitada eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

§ 221

lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis

§ 2

lõike 1 punktides 18– 191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. 10. Käesoleval juhul oli täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe (

§ 2

lg 1 p 9), millega seati hüpoteek hagejale kuuluvale korteriomandile Kaia Kitsniku ja kostja Aires Liising OÜ vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Hageja leidis, et notariaalaktist ei tulene kostja rahalist nõuet tema vastu ning tal pole kunagi olnud kostjaga võlasuhet, mille alusel võinuks hagejal tekkida võlgnevus kostja ees. Hagi läbi vaatamata jätmist põhjendas maakohus sellega, et täitemenetlus täiteasjas nr 185/2010/557, mille täitmise lubamatuks tunnistamist hageja taotleb, on lõpetatud, hageja esitatud nõue seega sisuliselt täidetud (kostja ei taotle enam täitedokumendi alusel sundtäitmist) ning esitatud hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. 11. Kolleegium leiab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 oleks asjakohane kohaldada juhul, kui täitemenetlus oleks tõepoolest hagi läbivaatamata jätmise ajaks lõpetatud. Määruskaebuse esitaja nõustub, et juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse, on kostja sisuliselt hageja nõude täitnud. 4 Tegelikkuses ei nähtu asja materjalidest, et kohtutäitur oleks täitemenetluse nr 185/2010/557 lõpetanud. Otsust täitemenetluse lõpetamiseks (

§ 50lg 1) kohtutäitur teinud ei ole.

Maakohtu

1. juuni 2011.a määrusega on hagi tagamisena täitemenetlus kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni peatatud, seega puudub kohtutäituril igasuguste täitetoimingute tegemise, sh menetluse lõpetamise, võimalus.
2. Ringkonnakohus nõustub, et käesolevaks ajaks on hagi tagamise aluseks olnud asjaolud sisuliselt ära langenud. Samas tuleb arvestada, et kuna hagi tagamise abinõuna on täitemenetlus täiteasjas nr 185/2010/557 peatatud kuni tsiviilasjas nr 2-10-17927 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, siis ei ole täitemenetluse formaalne lõpetamine menetluslikult võimalik enne tsiviilasjas nr 2-10-17927 menetluse lõppemist. Seetõttu oli hagi tagamise abinõu, s.o täitemenetluse peatamise, tühistamine maakohtu poolt ennatlik. Kuigi kostja on täiteasja nr 185/2010/557 menetluse lõpetamise avalduse kohtutäiturile esitanud ja selles osas vaidlust ei ole, ei lõpeta sissenõudja avalduse esitamine iseenesest täitemenetlust. Olukorras, kus hagi aluseks olevad asjaolud on menetluse kestel muutunud, oleks kohus pidanud võimaldama pooltel oma menetlusõigusi teostada (TsMS § 4 lg 2).
3. Kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt tulnuks maakohtul pooltele selgitada kujunenud menetluslikku olukorda, maakohus seevastu tegutses menetlusosalistele üllatuslikult. Kohus küsis poolte seisukohti küll menetluse uuendamise kohta, kuid jättis välja selgitamata menetlusosaliste seisukohad edasise menetluse suhtes, sh menetlusosaliste võimalikud taotlused hagi tagamise tühistamise ning menetluse lõpetamise osas.
4. Menetluskulude jaotust puudutavas osas leiab ringkonnakohus, et hageja ei esitanud kohtule põhjendamatut hagi ega saanud antud juhul enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Seetõttu saab menetluskulude TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda jätmist pidada ilmselgelt ebaõiglaseks. Menetluskulud tuleb jaotada sõltuvalt poolte seisukohtadest menetluse jätkamise ja/või lõpetamise aluste osas ning vajadusel tuleb kaaluda ka TsMS § 162 lg 4 kohaldamist (sh analoogia alusel).
5. Määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja esindusõiguse osas juhindub ringkonnakohus TsMS § 226 lg-st 1, mille kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Advokaat V. Parts on Lille Partsi esindanud läbivalt kogu menetluses ning ringkonnakohtul puudub alus tema esindusõiguses kahelda.
6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtul. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5