Obsah (4)

§ 138§ 144§ 175§ 127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-40162 Tsiviilasi

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 144

p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

Kostja esindaja avaldusest menetluskulude kindlaksmääramiseks nähtub, et kostja esindaja poolt osutatud õigusabi antud tsiviilasjas koosnes järgnevast: materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga, kostja vastuse koostamine, vastuse täiendamine, taotluse koostamine tõendite kogumiseks, vastuse koostamine hageja täiendavale vastusele, kohtuistungiks ettevalmistumine, kohtuistungil osalemine, tutvumine kohtutoimikuga, seisukoha koostamine täiendavate dokumentide osas, kokkuvõtvate seisukohtade koostamine, ettevalmistus teiseks maakohtu istungiks, kohtuistungil osalemine, eelistungi protokolli läbitöötamine ja parandusettepanekute tegemine, kohtukõne teeside koostamine 07.04.2011 kohtuistungiks, 2 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine (kokku ca 71 h hinnaga 115 eur/h + km 20%) Kohus leidis, et Rannar Raantse lepingulise esindaja poolt esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, Rannar Raantse esindaja poolt menetlusdokumentides esitatud seisukohti ja õiguslikke põhjendusi ning kohtumenetluse kestel tehtud menetlustoiminguid ja hinnates lepingulise esindaja kuluaruandes märgitud ajakulu võrrelduna lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leidis kohus, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud. Esitatud materjalidest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud ebavajalikke kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 115 eurot oleks ülemäärane. Kohus hindas õigusabi kulude põhjendatuse juures ka avaldaja esindaja poolt esitatud avalduse ja vastuste pikkust ja sellest tulenevalt nende koostamisele kulunud aega. Kohus oli seisukohal, et esindaja tasu vastab tehtud tööle. Kohtul lähtus EVV 04.09.

1. a määruse nr 137 "Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" §-st 1, mis näeb ette, et kuni 6400 euro suuruse nõude korral on maksimaalselt sissenõutava õigusabikulu suuruseks 3200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind oli 3451.20 eurot, seega luges kohus õigusabikulude eest väljamõistetava summa suuruseks 3200 eurot. Arvestades eeltoodut ning lähtudes Rannar Raantse esindaja poolt tehtud tööst toimiku materjalide põhjal, asus kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb Rannar Raantse kasuks välja mõista summas 3200 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. OÜ Haabersti Maja Grupp esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja selles osas uue määruse tegemist, millega määrata menetluskulude suuruseks 1757,57 eurot ja vastav summa hagejalt kostja kasuks välja mõista. Määruskaebuse kohaselt: 1) rakendas kohus põhjendamatult lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalset piirmäära. Käesoleva tsiviilasja hind oli 3451,20 eurot. Avaldaja leiab, et maakohtu poolt määratud maksimaalne õigusabikulu on ebaproportsionaalne (hagihinna 6400 euro puhul õigusabikulu 3200 eurot ning 3451,20 euro puhul määratud samuti 3200 eurot) ning põhjendamata ja mittevajalik, arvestades menetluse keerukust ja raskusastet, mille maakohus jättis tähelepanuta. Vastustajal oli oma lepingulise esindajaga kokkulepe menetlusabi suuruse ja töömahu osas, mis sisaldas ilmselgelt tulemustasu ja sõidukulusid (sõiduks kulunud aeg), kuna vastustaja on valinud oma esindajaks vandeadvokaadi Tallinnast. Apellant ei pea õigeks lugeda vastustaja esindaja tulemustasu (sõidukulusid) põhjendatud ja vajalikuks, mistõttu sissenõutavad menetluskulud ei tohi olla ka maksimaalsed. Seega vastustaja kandis menetluskulude riski, kui sõlmis lepingulise esindajaga lepingu, kes peab menetlusprotsessis osalemiseks kulutama täiendavalt aega ja see eest õigusabifirmale täiendavalt tasuma. Kohtumenetluse asukohas Tartu linnas oli piisavalt kvalifitseeritud õigusabi pakkujaid, kes oleksid vastustaja esindajana tema huvisid kaitsnud; 2) on tunnihind 115 eurot ülemäärane. Riigikohus analüüsis kohtuasjas nr 3-1-1-66-12 kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamise küsimust ja leidis, et mõistlikuks õigusabikulu tunnitasuks tuleb pidada 110 eurot/tund (millele lisandub käibemaks). Avaldaja arvates tuleks kohtul menetluskulude rahalise nõude kindlaksmääramisel arvestada kõiki esitatud asjaolusid, sealhulgas kohtu menetlusperioodil faktiliselt tehtud tööd. Avaldaja leiab, et tsiviilasja menetluskulud võivad olla põhjendatud ja vajalikud 1 757,57 euro ulatuses. 3
3. Rannar Raantse vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on puudutatud isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud kooskõlas Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137; 2) on puudutatud isiku õigusabi ajakulu põhjendatud ning tingitud suuresti avaldaja poolt menetluse käigus esitatud erinevatest menetluslikest taotlustest ning seisukohtadest, mis eeldasid ka puudutatud isiku poolt vastuste esitamist. Samuti toimusid menetluse kestel mitmed kohtuistungid ja apellatsioonikohtu istung avaldaja kaebuse tõttu, milleks igakordne ettevalmistamine ning istungitel osalemine võttis puudutatud isiku esindajal aega terveid päevi. Juba esimese astme kohtumenetluses ilmnes, et kohtumenetluse maht ning ajakulu on oluliselt suurem võrreldes hüvitatava õigusabikuluga, mistõttu esitas puudutatud isik kohtule ka taotluse korrigeerida hagihinda. Kuigi kohus otsustas jätta hagihinna muutmata, ei vähendanud see puudutatud isiku esindamisele kulunud õigusabi mahtu ega aega; 3) on puudutatud isikul õigus valida vabalt omale esindaja.

§ 127

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus valida, kas ta osaleb menetluses isiklikult või tsiviikohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Puudutatud isik on esindaja pikaajaline klient ning poolte koostöö on olnud tihe ning tulemuslik. Puudutatud isik rõhutab, et tegelik õigusabikulu oli tsiviilasjas summas 9253,30, mis vastas tegelikule töö mahule ja ajakulule ning oli põhjendatud. Paljuski põhjustatud avaldaja pahatahtlikust kohtumenetluse venitamisest ja oma seisukohtade pidevast muutmisest. Vaatamata sellele vähendas kohus väljamõistetavat õigusabikulude summat 3 200 euroni, kuivõrd hagihind ei võimaldanud kohtul suuremas summas õigusabikulusid välja mõista. See aga ei tähenda, et puudutatud isik ei oleks õigusabikulusid sellises summas kandnud; 4) viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-66-12 asjaolud erinevad täielikult käesolevas menetluses olevatest asjaoludest, mistõttu on nimetatud Riigikohtu lahendile viide kohatu ning asjasse puutumatu. Puudutatud isik märgib, et 115 eurot (lisandub käibemaks) on keskmine turuhind advokaadibüroode poolt õigusabiteenuse osutamise eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras õigesti Rannar Raantse menetluskulud kindlaks summas 3200 eurot lähtudes Vabariigi Valitsuse 04.09.
5. a määrusest nr 137, mille § 1 näeb ette, et kuni 6400 euro suuruse nõude korral on maksimaalselt sissenõutava õigusabikulu suuruseks 3200 eurot (hagi hind oli 3451,20 eurot). Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse 04.09.
6. a määruse §-s 1 toodud kulude sissenõudmise piirmäärad ei välista, et ka väiksema hagihinna puhul võib teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja kulud mõista välja tabelis toodud maksimaalses ulatuses. Menetluskulude suurus sõltub tsiviilasjas tehtud toimingutest ja ajakulust. Samuti tuleb

§ 175

lg 1 järgi mõista lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4 Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja seda, et menetlus on kestnud kaua ning läbinud kolm kohtuastet, on põhjendatud määrata kostja menetluskulud kindlaks maksimaalses ulatuses, s.o summas 3200 eurot.

1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-11 tehtud kohtumääruse p-s 12 märkinud, et pooled peavad juba menetluse algusest peale arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Kui nad selle hinnaga ei nõustu, peavad nad sellele esitama vastuväiteid või kaebuse juba põhimenetluses. OÜ Haabersti Maja Grupp nimetas ise hagihinna 10.09.
2. a esitatud täiendatud hagiavalduses. Hageja pidi arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Maakohus leidis käesoleval juhul, et õigusabile kulutatud aeg 71 tundi vastas tehtud tööle ja on põhjendatud. OÜ Haabersti Maja Grupp ei ole määruskaebuses vaielnud vastu kostja esindaja õigusabile kulutatud ajale. Praegusel juhul on maakohus kostjale osutatud õigusabi ajakulu hinnanud ja kostja kasuks välja mõistetud esindaja kulude suurust põhjendanud. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et maakohus ületas diskretsioonipiire.
3. Määruskaebuse esitaja väide, et sissenõutav menetluskulu ei tohi olla maksimaalne, sest kostja ei valinud endale esindajat Tartust, ei ole põhjendatud, sest menetlusosalisel on õigus vabalt valida endale esindaja.
4. Ringkonnakohtu arvates ei ole ülemäärane kostja esindaja õigusabi tunnihind 115 eurot. Isegi kui lugeda mõistlikuks tunnitasuks 110 eurot 71 tunni eest, ületab see Vabariigi Valitsuse 04.09.
5. a määrusega nr 137 kehtestatud maksimaalset määra 3200 eurot (hagihinnaga kuni 6400 eurot). Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5 Andra Pärsimägi