3-13-1163/10

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1163 Määruse kuupäev

1. juuni 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi S.M.i kaebus hammaste proteesimata jätmisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Tagastada S.M.i kaebus.
3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
4. 17.03.2013 esitas vahistatu S.M. Viru Vanglale taotluse, milles soovis saada hüvitist proteeside paigaldamata jätmisega tekitatud 3300 euro suuruse kahju eest. 03.04.2013 selgitas vangla meditsiiniosakond tema selgitustaotlusele vastates, et ta on lisatud proteeside saajate nimekirja ja prognoositav aeg selleks vajalike toimingutega alustamiseks on 20015 aasta I kvartal. 22.05.2013 koostatud otsusega nr 6-16/95-3 jättis Viru Vangla S.M.i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. KAEBAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. 30.05.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S.M.i kaebus, milles ta nõuab 3300 euro suuruse hüvitise väljamõistmist Viru Vanglalt. Kaebaja väidab, et tal on õigus saada riigi poolt osutatavat abi hammaste proteesimiseks, vangla aga määras teadlikult sellise aja, mil ta on juba vabaduses ning palve anda hambaarstile korraldus koheseks proteesimiseks viis selleni, et isegi olemasolevaid hambaid ei hakatud ravima. Veel märkis kaebaja, et nõuab proteesimist enne vabastamist või kui seda ei tehta, siis meditsiiniabi õigeaegse osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamist arvestusega üks hammas 150 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. S.M. pole oma kaebuses rahul sellega, et talle ei osutata koheselt hammaste proteesimise teenust ning soovib, et pika ooteaja ja eeldatava vabanemise tõttu saamata jäävad proteesid asendataks rahalise hüvitisega. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas niisugune taotlus on lubatav või tuleb kaebus tagastada.
7. Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt saab isik selle seaduse alusel nõuda üksnes avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega talle tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt on haldusaktiks või toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, vaid haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt ning haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine on eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ning vastavad valdkonnaseadused. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see tema tegevust avalik-õiguslikuks, sest tervishoiuteenuse osutamisel tegutseb ta kutseala esindajana ega täida avalik-õiguslikke ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja ning tema on ka see, kes valib tervishoiuteenuse, selle osutamise aja, koha, viisi, ravimi ja meditsiinilise abivahendi. Kuna hammaste ravimine ja hambaproteeside valmistamine on osa nimetatud määruse alusel kinnipeetavatele, arestialusele ja vahialustele osutatavatest tervishoiuteenusest, ei ole nende kvaliteedi, ravijärjekorra pikkuse või muu sarnase õiguspärasuse üle kontrolli teostamine ega ka tekitatud kahju hüvitamine halduskohtu pädevuses. S.M.i kaebuse väited viitavad selgelt, et tema nõue saab lähtuda vaid tervishoiuteenuse osutamisega seotust ning on seetõttu eraõiguse sätete alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud tingimustel ja korras lahendatav probleem. Seega tuleb tal selle lahendamiseks pöörduda Viru Maakohtusse. Seejuures tuleks aga arvestada eelnevalt juba viidatud Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 § 3 lg-ga
8. Selles on sätestatud, et kinnipeetaval ja vahistatul pole õigust nõuda tervishoiuteenuse, ravimi või meditsiinilise abivahendi asemel selle hüvitamist.
9. Eeltoodu kohaselt pole Tartu Halduskohtul õigust S.M.i kaebust menetlusse võtta ega lahendada ning ta peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 alusel tagastama. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik