3-13-191/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-191 Haldusasi S S i kaebus Aruküla Põhikooli
2. klassi klassijuhataja otsuse, millega hinnati õpilase M S i käitumine 2012/2013 õppeaasta I veerandil mitterahuldavaks, tühistamiseks, samuti Aruküla Põhikooli direktori poolt 26.10.2012 käitumishinde muutmata jätmise kohta tehtud otsuse tühistamiseks ning Aruküla Põhikooli kohustamiseks vaadata uuesti läbi M S i käitumishinde küsimus Menetlusosalised Kaebaja – S S , volitatud esindaja Marko Jaani Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.03.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus S S i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada S S i määruskaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 11.03.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-191 ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Aruküla Põhikooli
4. klassi õpilase M S i käitumist hinnati 2012/2013 õppeaasta I veerandil hindega „mitterahuldav“. M. Si isa S S esitas viidatud hinde vaidlustamiseks 18.10.2012 avalduse Aruküla Põhikooli direktorile.
5. Aruküla Põhikooli direktor jättis 26.10.2012 kirjaga hinde muutmata, kuna luges mitterahuldava hinde põhjendatuks, tuginedes Aruküla Põhikooli õppenõukogu 29.10.2009 otsuse nr 2 „Aruküla Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ (hindamise kord) § 19 p-le 2 ja § 20 p-le 2 ning klassijuhatajalt võetud selgitusele.
6. S. S pöördus 05.12.2012 seoses M. Si mitterahuldava käitumishindega Harju maavanema poole. 3-13-191
7. S. S esitas 29.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Aruküla Põhikooli
8. klassi klassijuhataja Krista Kuuse otsuse mitterahuldava käitumishinde osas ja Aruküla Põhikooli direktori 26.10.2012 otsuse käitumishinde muutmata jätmise kohta ning kohustada põhikooli asja uuesti otsustama. Kaebaja leiab, et hindamisviis ei ole objektiivne, põhjendatud, mõistlik ega õpilaste suhtes õiglane ning on vastuolus hindamise korra § 18 lg-s 1 sätestatuga. Hinde kujundamine peab toimuma arutelu tulemusel koostöös aineõpetajatega. Eelnevalt tulnuks kasutada leebemaid mõjutusvahendeid. Samuti ei ole mitterahuldava hinde andmine käesoleval juhul kooskõlas Aruküla Põhikooli kodukorra p-ga 15.4.
9. Direktori otsuse puhul on tegemist vaideotsusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 86 mõttes. Viidatud otsust ei ole põhjendatud ja samuti puudub vaidlustamisviide. Koos kaebusega esitati ka kaebetähtaja ennistamise taotlus. Asjaolu, et vaideotsuses puudus vaidlustamisviide, on mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Kaebajal puuduvad õigusteadmised.
10. Tallinna Halduskohus tagastas 11.03.2013 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohtu võimalused hinnete revideerimiseks on piiratud. Riigikohtu senise praktika kohaselt on peetud halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatavaks haldusaktiks vandetõlgi eksamikomisjoni otsuseid, pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni otsuseid ning gümnaasiumi riigieksami tulemust. Taoliste eksamite tulemusest sõltub isiku õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta või siis gümnaasiumi lõpetamine. Riigikohtu 04.03.2013 otsuses nr 3-3-1-68-12 on selgitatud, et halduskohtus on vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piiravad isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Käesoleval juhul selliste otsustustega tegemist ei ole. Üks käitumishinne õpilase võimalusi haridustee jätkamisel praktiliselt ei mõjuta. Vastasel korral võiks tekkida küsimus ka teiste veerandihinnete või isegi üksikute igapäevaste hinnete vaidlustamisest kohtu kaudu, mida ei saa aga põhjendatuks pidada. Õpilastel on võimalused vaidlustada õppetööga seotud otsustusi õppeasutuse siseselt või muus selleks ettenähtud korras. Lähtuvalt eeltoodust, puudub kaebuse esitajal õpilase käitumishinde kohtu kaudu vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. S. S esitas 26.03.2013 määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määrus ja saata kaebus halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Kooli vahetamisel on käitumishinne üheks olulisemaks indikaatoriks, mis võetakse aluseks lapse uude kooli vastuvõtmise otsustamisel. Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtutingimused
12. reaalklassi sätestavad, et õpilasi, kelle käitumine on klassitunnistusel hinnatud rahuldavaks enam kui ühel veerandil või hinnatud mitterahuldavaks, ei arvata õpilaskandidaatide nimekirja. Tallinna Reaalkooli vastuvõtmise korra p 3.7 kohaselt on vestlusvoorus arvestatavad tingimused mh sotsiaalsed oskused. Samuti on käitumishinne ka teistesse koolidesse vastuvõtmisel üks olulisi kriteeriume. Seega võib ühe veerandi käitumise hindamine mitterahuldavaks saada takistuseks kooli vahetamisel ja takistab juurdepääsu hariduse omandamisele, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel. Süvaõppega kooli on võimalik sisse astuda vaid 1.,
13. ja
14. klassi. Kuna koolid on pidanud käitumishinnet sisseastumisel oluliseks, peab vastavate veerandihinnete õiguspärasus olema 2