Obsah (7)

§ 88§ 113§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108

Tsiviilasi nr 2-12-27620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2013. a; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§-s 88 toodut. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 88 lg 6 järgi kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Sama paragrahvi lõike 8 alusel kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-138-11 (p 11) on selgitatud, et

§ 88lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist.

Sellist tõlgendust toetab

§ 113lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress.

Sama seisukohta, et viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel

§ 88

lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks on Riigikohus väljendanud ka

1. mail
2. a tsiviilasjas nr 3-2-125-11 tehtud määruse p-s
3. Kostja on
4. a novembris teinud KÜ-le ettepaneku koostada talle võlgnevuse tasumiseks maksegraafik, mille alusel esmalt likvideerida põhivõlgnevus ning seejärel kogunenud viivis /tl 18/. Kostja soovis tasuda lisaks igakuistele arvetele võlgnevuse katteks 20 eurot kuus ning suvekuudel peale kütteperioodi 100 eurot. Samas ei ole kostja oma kohustusi täitnud /tl 20/ ning kohtule ei nähtu asjas olevatest tõenditest, et kostja soovis tehtud ülekannetega enne tasuda põhivõlga ja siis alles viivist. Maksekorraldustele on märgitud vaid: xxxxxx-xx Valga 5 kommunaalteenused. Samuti ei nähtu kohtule hageja nõusolek kostja poolt pakutud kohustuste täitmise järjekorraga nõustumise osas. Kuna võlgnevuse arvestuses esinevad vead, pidas kohus vajalikuks teha uue arvestuse. Vaatamata sellele, et kohus ei võtnud menetlusse viiviste nõuet ja sellest tulenevalt viiviste väljamõistmise osas otsustust ei tee, peab kohus siiski võlgnevuse arvestuses viiviste summasid arvesse võtma (välja arvutama). Kohus selgitab mõne näitega, kuidas võlgnevuse ja viivisearvestus saadud on. Hageja poolt esitatud tabelis rida 1 -
5. a veebruaris on esitatud arve jaanuarikuu eest summas 1 269,85 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 25.02.
6. a. Kuna kostja seda ei tasunud, siis hakkas alates 01.03.2008 jooksma viivis 0,07 % päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Kuna kostja tasumist ka hiljem ei teinud, siis viivis jooksis kuni 31.03.
7. a-ni. Viivist kokku 31 päeva eest, summas 27,56 eurot (1 269,85x0,07%x31/100). Tabelis rida 2 -
8. a märtsis on esitatud arve veebruarikuu eest summas 1 281,45 eurot, võlg eelnevast arvest on 1 269,85 eurot. Kuna kostja ei tasunud ka märtsis esitatud kommunaalarvet 1 281,45 eurot, siis see summa liitub eelneva võlgnevusega (1 281,45+1 269,85=2 551,30) ning alates 01.04.
9. a arvutatakse viivis juba summalt 2 551,30 eurot. Kostja ei teinud ka vahepeal tasumisi, seega arvestati viivist 30 päeva eest, kokku tuli viivist 53,58 (2 551,30x0,07%x30/100). Kohus peab vajalikuks rõhutada, et eelnevalt võlgnevuselt kogunenud viivist ei või koguvõlgnevusele juurde liita ning seejärel arvestada saadud summalt viivist. Samas on kostja vahepeal teinud makseid. Vaadeldes tabelis rida 8 ja 9 -
10. a septembris esitati kostjale arve summas 406,25 eurot augusti kuu eest, mille tasumise tähtaeg oli seega 25.09.
11. a, kuna kostja seda ei tasunud, siis alates 01.10.
12. a hakati viivist arvestama lisaks eelnevatelt võlgnevustelt ka septembris esitatud tasumata arvelt. Kuna kostja tegi aga 15.10.
13. a ülekande summas 5000 krooni, siis tuli see summa

§ 88

lg 8 järgi arvestada esialgu kogunenud viiviste katteks ja alles seejärel võlgnevuse katteks. Ehk tuli arvutada viivised seisuga 15.10.2008, lahutada saadud viivise summast maha 5000 krooni ja ülejäänud summa läks põhivõlgnevuse katteks. Kui tasutud summast oleks pärast viiviste ja põhivõla tasumist raha üle jäänud, oleks seda saanud arvestada summa katteks, mille tasumise tähtpäev ei olnud selleks ajaks veel saabunud (käesoleval juhul sai 5000 kroonist tasuda vaid viivised täies mahus ning osa võlast). Alates 15.10.

1. a arvestatakse viivist juba väiksemalt põhivõlgnevuse summalt ning kuna viivised sai täielikult tasutud, siis viivisarvestus algas uuesti 0-st. Kohus selgitab, et 15.10.
2. a kostja poolt makstud 5000 kroonist sai likvideeritud kogu viivisevõlgnevus ja natukene vähendatud põhivõlga. Edaspidiselt kostja poolt tehtud makseid sai arvestada ainult viivisevõlgnevuse katteks, kuna põhivõla katteks ei jätkunud. Sellist arvestusmeetodit järgides on kostja põhivõlgnevuseks seisuga 01.07.2012 3069,68 eurot ning viiviseid 832,77 eurot. (2008.a. võlg 5431,46 krooni, viivis 304,46 krooni;
3. a võlg 16 924,56 krooni, viivis 2 846,48 krooni;
4. a võlg 28 674,31 krooni – ümberarvestatuna eurodesse 1832,63 eurot; viivis 5284,06 krooni - ümberarvestatuna eurodesse 337,71 eurot; 2011 a võlg 2573,35 eurot, viivis 752,25 eurot; 01.07.2012 seisuga võlg 3 069,68 eurot, viivis seisuga 01.07.2012 832,77 eurot). Kuna viiviseid kohus menetlusse ei võtnud, siis viiviste osas kohus otsustust ei tee. Hageja on esitanud kostja vastu nõude põhivõla summas 2 616,01 eurot väljamõistmiseks. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 616, 01 eurot (kuigi kohtu poolt tehtud arvutuste kohaselt on seisuga 01.07.2012 põhivõla suuruseks 3 069,68 eurot). Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev 6 on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on

§ 100kohaselt kohustuse rikkumine.

Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus KÜ xxxxxxxxxxxx hagi L. T. vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse summas 2 616,01 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS §-st 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik 7