Obsah (4)

§ 121§ 45§ 38§ 104

3-13-1028 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1028 Haldusasi OÜ Muuseumijurist kaebus Rahvakultu

§ 121lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Muuseumijurist esitas
2. mail 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Rahvakultuuri Keskuse direktori
3. märtsi 2013 käskkirja ning Rahvakultuuri Keskuse toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja sellega tekitatud 1300 euro suuruse kahju hüvitamist.
4. mai 2013 määrusega jätsin kaebuse käiguta.
5. juunil 2013 esitas OÜ Muuseumijurist kaebuse täpsustuse, formuleerides selles järgmised nõuded: Tuvastada Rahvakultuuri Keskuse toimingute õigusvastasus, mis seisneb kaebaja poolt esitatud taotlusega seotud haldusvigade parandamiseks toimingute õigeaegses mittetegemises; Tuvastada õigusvastaseks Rahvakultuuri Keskuse tegevusetuse osas, mis puudutab taotlejale kohese esialgse kahju hüvitamist; Tunnistada õigusvastaseks Rahvakultuuri Keskuse toimingud, mis puudutavad Virumaa Pärimuskultuuri programm 2011-2014 raames toetust saada soovinud taotlejaid esindanud programmi nõukogu liikmete haldusmenetlusest ning otsustusprotsessist mittetaandumist ning seega HMS §-s 10 tuleneva taandamiskohustuse rikkumist . Kaebaja loobub esitatud kaebuses märgitud esialgsest kahjunõudest ning esitab kahjunõude peale kogu tekitatud kahju selgumist. Kaebaja loobub Rahvakultuuri Keskuse direktori käskkirja nr 53 õigusvastasuse nõudmisest osas, mis puudutab projekti koosoleku ptotokolli väljavõttest selgub, et projekti ”Digiraamat Käsmu küla
6. aastapäevaks”, kuna nõustub kohtu seisukohaga, et OÜ Muuseumijurist vaie rahuldati.
7. Kaebusest ning kaebaja
8. juuni 2013 menetlusdokumendist nähtuvalt on vaidlusaluseks haldustegevuseks lõppkokkuvõttes see, et kaebaja jäi ilma Rahvakultuuri Keskuse poolt eraldatavast toetusest. Seejuures on kaebaja viidanud erinevatele rikkumistele toetuste määramise üle otsustamisel. Eelnenud vaidemenetluses on kultuuriminister rahuldanud osaliselt kaebaja vaide ning kohustanud Rahvakultuuri Keskust kaebaja poolt esitatud toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks. Uut otsust pole Rahvakultuuri Keskus kaebusest nähtuvalt seni teinud.
9. Leian, et OÜ Muuseumijurist kaebuse menetlusse võtmiseks pole alust ning kaebus tuleb tagastada.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõigust reguleerivad

§-d 44 ja 45. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse, taotledes Rahvakultuuri Keskuse toimingute õigusvastasuse tuvastamist.

§ 45

lg 1 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

1. Kaebaja
2. juuni 2013 menetlusdokumendis esimesena formuleeritud tuvastamistaotlus, mille esemeks on Rahvakultuuri Keskuse toimingud, mis seisnesid oma haldusvigade parandamiseks toimingute õigeaegses mittetegemises. Kaebusest ei nähtu, millised on need konkreetsed toimingud, mida Rahvakultuuri Keskus oma väidetavate haldusvigade parandamiseks tegema pidanud oleks. Seega iseenesest ei vasta kaebus selles osas

§ 38lg 1 punktile 5, kuna kaebuses esitatud nõue ei ole selge.

Taotledes haldusorgani tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist, tuleb kaebuses selgelt ära näidata, milline on see toiming, mille haldusorgan kaebaja arvates tegemata jätnud on. Nõude ebaselgusele vaatamata on siiski võimalik asuda seisukohale, et vastavasisulise tuvastusnõude esitamine ei ole

§ 45lg 1 kohaselt lubatav.

Kaebusest ja

1. juuni 2013 menetlusdokumendist nähtuvalt on kaebaja haldusvigade parandamise all silmas pidanud toetuse määramist kaebajale selliselt, et kaebaja oleks saanud oma projekti realiseerida soovitud ajaks. Põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks on kaebaja välja toonud selle, et Rahvakultuuri Keskus hüvitaks kaebajale tekitatud kahju. On ilmne, et oma väidetavate haldusvigade parandamata jätmine (ehk Rahvakultuuri Keskuse direktori
2. märtsi 2013 käskkirja nr 53 muutmata jätmine) ei ole saanud kaebajale mingisugust kahju tekitada. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebajale on tekkinud kahju seoses sellega, et ta jäi ilma soovitud toetusest, siis ei oleks selline kahju tekkimine põhjuslikus seoses mitte Rahvakultuuri Keskuse tegevusetusega oma varasemate vigade parandamata jätmisel, vaid kahju tekkimise põhjuseks oleks nende vigade tegemine. Teisisõnu saaks sel juhul rääkida kahju põhjustamisest käskkirjaga nr
3. Seda käskkirja kaebaja aga käesolevas menetluses enam vaidlustada ei soovi. Selleks pole ka vajadust, kuna juba vaidemenetluses on tuvastatud, et Rahvakultuuri Keskuse tegevus kaebaja taotluse läbivaatamisel oli õigusvastane ning seetõttu on vaideorgan kohustanud Rahvakultuuri Keskust kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal mistahes vajadust vaidlustada Rahvakultuuri Keskuse direktori käskkirja nr 53 muutmata jätmist või mistahes menetlustoiminguid, mis tehti selle käskkirja andmise menetluses. Juhul kui kaebaja leiab, et 2 vaidlustatud käskkirja andmisega on talle tekitatud kahju, on tal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Eelnimetatud käskkirja muutmata jätmine või mistahes muude menetluses tehtud vigade parandamata jätmine ei ole saanud kaebajale mingisugust täiendavat kahju põhjustada, seega ei ole nende toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine lubatav. Põhimõtteliselt on võimalik, et kaebajale on tekkinud mingisugune kahju, mis ei sõltu sellest, kas Rahvakultuuri Keskus taotluse uuel läbivaatamisel selle rahuldab või mitte. Sellisel juhul on aga kahju põhjuslikus seoses siiski esialgse õigusvastase otsusega, mitte sellega, et Rahvakultuuri Keskus seda ise hiljem ei parandanud, kuigi selleks oleks võimalus olnud. Üksnes kaebaja soov, et Rahvakultuuri Keskuse tegevuse õigusvastasus tuvastataks kohtuotsusega, ei anna õigust tuvastusnõuet esitada.
4. Teiseks on kaebaja taotlenud, et kohus tuvastaks Rahvakultuuri Keskuse poolt kaebajale kahju hüvitamisest keeldumise õigusvastasuse. Sellise taotluse esitamine ei ole samuti lubatav.

eristab selgelt tuvastamis- ja hüvitamistaotlusi. Asjaolu, et haldusorganil on riigivastutuse seadusest tulenevalt kohustus hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju, ei anna isikule õigust hüvitamisnõude asemel halduskohtule hüvitamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. Vastasel juhul muutuks hüvitamis- ja tuvastamisnõude eristamine mõttetuks. Kuna kaebaja on kaebuses selgelt väljendanud, et ei soovi selle kaebuse raames hüvitamisnõudeid esitada, siis ei ole alust kahju hüvitamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõuet tõlgendada ka hüvitamisnõudena.

1. Kolmandaks on kaebaja soovinud Rahvakultuuri Keskuse poolt toetuse jagamise otsustusprotsessis teatud otsustajate taandamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Otsustaja taandamine või taandamata jätmine on menetlustoiming. Menetlustoimingute eraldiseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul võimalik, erandina on menetlustoiminguid võimalik vaidlustada juhul, kui menetlustoimingu õigusvastasus kahjustab isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Käesoleval juhul on ilmne, et vaidlusaluste toetuste määramisel Rahvakultuuri Keskuse poolt toime pandud võimalikud menetlusrikkumised (sh. otsustajate taandamata jätmine) ei ole saanud kaebaja õigusi rikkuda lõpptulemusest sõltumatult – kaebaja õigusi võis kahjustada väidetava õigusvastase otsustusprotseduuri lõpptulemus ehk otsus kaebajale toetust mitte määrata. Eraldiseisvad menetlustoimingud kaebaja õigusi lõpptulemusest sõltumatult rikkuda ei saanud. Seega on ka vastav tuvastusnõue lubamatu.
2. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus tagastada. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtu poole sama nõudega samal alusel.

§ 104

lg 5 p2 kohaselt ei tagastata kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kui kaebus tagastatakse

§ 121lg 2 alusel.

Käesoleval juhul on kaebuse tagastamise õiguslikuks aluseks

§ 121lg 2 p 1..

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 3