Obsah (6)

§ 132§ 115§ 114§ 389§ 393§ 1044

Ringkonnakohtu kohtunik Viivi Tomsoni eriarvamus tsiviilasjas nr 2-10-22501 1. Ma ei nõustu ringkonnakohtu otsusega. Leian, et Tartu Maakohtu 02. oktoobri 2012 otsus tuleks vaidlustatud osas tühistada

§-le 1043 ja 1045 lg 1 p-le 5. Kostja on tsiviilasja menetluse vältel kestvalt väitnud, et keevitusaparaat tema valduses ning seetõttu on välistatud hageja kahju hüvitamise nõue

§-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 järgi. Samuti esitas kostja vastuväite, et tal on õigus asja vallata, kuna sai keevitusaparaadi töötasuna. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-08 p-s 12 asunud seisukohale, et „/…/ asja omanikul on õigus nõuda asja välja ebaseadusliku valdaja valdusest AÕS § 80 alusel. Kahju hüvitamist asja taassoetamise väärtuse (

§ 132

lg 1) või väärtuse (

§ 132

lg 2) ulatuses võib asja omanik nõuda asja ebaseaduslikult valdajalt üldjuhul siis, kui asi on hävinenud ja ebaseaduslik valdaja vastutab selle eest AÕS § 84 järgi. Juhul kui ebaseaduslikus valduses olev asi on alles ja kahjustamata, siis ei ole asja omanikul üldjuhul asja väärtuse hüvitamise nõuet asja ebaseadusliku valdaja vastu. Kolleegium jääb

1. märtsil
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08 tehtud otsuse p-s 21 väljendatud seisukoha juurde, et olukorras, kus hagejal on võimalik AÕS § 80 alusel kostjalt välja nõuda talle kuuluvad asjad, saab ta nõuda asjade väljaandmise kohustuse asemel kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes

§ 115lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel.

See tähendab, et kostja ebaseaduslikus valduses olevate asjade allesoleku korral tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale

§ 114

järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole erandina vajalik

§ 115

lg 3 järgi eelkõige juhul, kui hageja on kaotanud kostja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju. Hageja ei ole väitnud, et tema asjad on hävinenud ja et kostja vastutab selle eest. Ta väidab, et kostja keeldub talle asju välja andmast. Seetõttu peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastama, kas on alust kohaldada

§ 115lg-d 2 ja 3.“ 3.

Ka antud juhul ei ole hageja väitnud, et keevitusaparaat oleks hävinud. Hagiavalduses esitatud väite kohaselt ta ei tea, kas keevitusaparaat on säilinud. Hageja kui keevitusaparaadi omanik ei ole enne kahju hüvitamise nõude esitamist andnud kostjale

§ 114

järgi täiendavat tähtaega keevitusaparaadi väljaandmiseks, samuti ei ole ta tõendanud, et tähtaja määramine ei ole erandina vajalik

§ 115lg 3 järgi.

Seega on hageja esitanud ennatlikult hagi kahju hüvitamiseks. Kuna keevitusaparaat on alles, siis oleks pidanud hageja esitama hagi kostja vastu AÕS § 80 alusel.

1. Lisaks eeltoodule ei ole asja läbivaatamisel kindlaks tehtud, millise õigussuhte alusel on keevitusaparaat kostja valduses. OÜ ANP juhatuse liikme Andrei Petrovski selgitused selle kohta, millise õigussuhte alusel oli keevitusaparaat S. Koptev valduses, on vastuolulised. A. Petrovski poolt kriminaalasjas nr 09760000233 kannatanuna antud ütluste kohaselt (tl 61) nägi ta jaanuaris 2009, kuidas S. Koptev pani keevitusaparaadi oma sõiduauto järelkärule, ning kuna S. Koptev oli seda ka varem kasutanud, siis tal ei olnud S. Koptevile pretensioone. Maakohtu istungil
2. augustil 2012 antud ütluste kohaselt (tl 119) A. Petrovski küll nägi keevitusaparaadi äraviimist, kuid ta ei ole andnud luba keevitusaparaati ära viia, oli luba kasutada seda OÜ ANP territooriumil. Samas on A. Petrovski andnud ütlusi ka selle kohta, et S. Koptevil oli luba ja võimalus OÜ ANP seadmeid ajutiselt kasutada ning ta sai aru, et keevitusaparaadi kasutamine S. Koptevi poolt oli ajutine. Lähtudes A. Petrovski ja tunnistaja S. S. (tl 119-120) ütlustest ning kostja seletusest, saaks pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerida keevitusaparaadi tasuta kasutamise lepinguna (

§ 389

). Sel juhul peaks hageja oma nõude esitama lepingust tuleneva nõudena ja tõendama seda, millal ta lepingu üles ütles ja nõudis eseme tagastamist (

§ 393lg 3).

Juhul, kui hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe, siis

§ 1044

lg 2 kohaselt on välistatud hageja nõue kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson