Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
Kostjad taotlevad kohtult viivise vähendamist 0,05%-ni päevas ja et võlgniku suhtes rakendatakse viivist kokku 311 päeva eest, millises ulatuses 22 018,78 eurot ei ole kostjad hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud. 4.
lõike 2 ja § 76 lõike 1 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 5.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt §-s 162 sätestatule, so samadel alustel leppetrahvi vähendamisega.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuigi antud sätte sõnastuse kohaselt on võimalik eristada kahte etappi – eelnevalt peab kohus tuvastama leppetrahvi (antud juhul viivise) ebamõistliku suuruse ja alles seejärel on ta õigustatud kaaluma leppetrahvi vähendamist, tuleb antud sättes mitteammendava loeteluna esitatud ja muid leppetrahvi vähendamist põhjendavaid asjaolusid hinnata nende etappide omavahelise seotuse tõttu juba leppetrahvi suuruse ebamõistlikkuse üle otsustamisel. Kokkuvõtlikult on kostjad taotlenud viivise vähendamist põhjendustega, et viivisemäär 0,1% on iseenesest oma suuruse tõttu vastuolus hea usuga; tüüptingimus, milles on kokku lepitud ebamõistlikult suur viivis, on tühine; hageja on ise pandipidajana põhjendamatult viivitanud oma õiguste realiseerimisega (täitemenetluse alustamisega). 6.
Seega ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (Riigikohtu 14.06.2005 otsus nr 3-2-1-66-05 p 14). Kohus nõustub hagejaga, et viivise määr 0,1% on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul tavapärane ning ei ole sellises suuruses kokkulepituna ebamõistlikult suur. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul, kui tegemist on tüüptingimusega (millele hageja vastu vaidleb), ei saa seda ainult viivise määra suurust arvestades lugeda teist poolt ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks (
Kohtumaterjalidest ei nähtu, et leping sõlmiti ühe poole jaoks raskete asjaolude kokkulangemise tingimustes või sundolukorras, mis annaks alust rääkida hea usu põhimõtete rikkumisest lepingu sõlmimisel. Kohtumenetluses olevates asjades ulatuvad rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokkulepitud viivisemäärad 0,5%-ni päevas (nt AS-ga BIGBANK sõlmitud tarbijakrediidilepingutes 32% aastas, antud juhul 36,5% aastas). 7. Tulenevalt varasemast regulatsioonist (tsiviilkoodeksi (TsK) § 194 lg 1) on kohtupraktikas tavaline leppetrahvi võrdlemine võlausaldaja kahjudega, kuigi
selleks ei kohusta ega viita selle vajadusele. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides pidas Riigikohus 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-66-05 (p 24) võimalikuks TsK-st tulenevate põhimõtete kehtimist ka leppetrahvi või viivise nõudmisel
järgi. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on eelpoolnimetatud otsuses (p-d 18, 19) asunud seisukohale, et kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg, mil viivisenõuet peab põhjendama võlausaldaja. Seega peavad käesolevas asjas hagejal kahju puudumist või nõutava viivise ebaproportsionaalsust võrreldes tekkinud kahjuga tõendama kostjad, kuna viivis moodustab vaid ligikaudu poole põhivõlast (46,71%). 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.