Kostja vaidleb hagidele vastu. Laenu saaja on tarbija, kellele esitatud laenuleping üldtingimused pole arusaadavad. Hageja ei ole esitanud laenulepingut SR150862, millest oleks näha kokkulepitud intressimäär ja laenu kulukuse määr. Pole ka maksegraafikut. Pole võimalik kindlaks teha, kui palju on kostja tasunud põhivõlga ja intresse. Hageja pole oma nõuet tõendanud. Ka teise laenulepingu kohta pole kostjale esitatud kohe pärast laenulepingu 2 sõlmimist maksegraafikut. See esitati oluliselt hiljem, siis, kui võlgnevus hakkas tekkima. Intressimäära ja laenu kulukuse määra ei teatatud kostjale laenu taotluse esitamisel, st viivitamata. Kostja pole kätte saanud laenulepingu ülesütlemise avaldust. Asjaolu, et kostja on varem korduvalt laenu võtnud, viitab sellele, et teenus on vabalt kättesaadav. Selline olukord tekitabki tarbijas sõltuvuse laenuvõtmisest, kaob reaalsustaju, kuidas laenu tagasi maksta ning oma elu korraldada. Asjaolu, et kostja on sageli laenu võtnud, ei tähenda, et ta on selle valdkonnaga kursis, vaid viitab sõltuvusele laenutoodetest. Ausa laenamise põhimõtet järgides on laenuandja kohustatud tarbijat teavitama laenu võtmisega seotud võimalikest probleemidest, samuti peab laenuandja kriitiliselt suhtuma laenuvõlglaste krediteerimisse. Isegi kui tarbija on nõus võtma kõrge intressi või kulukuse määraga laenu, ei tähenda see, et oleks lubatud
Laenusaajal on võimalus lugeda laenulepingu peenes kirjas üldtingimusi, kuid laenuandja ei ole neid laenu saajale selgitanud, selgituse saamise võimalus puudub. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja avaldas soovi saada kiirlaenu tema poolt näidatud tähtajaga ja tema soovile vastav laenusumma kanti kostja pangakontole, seega sõlmiti hagides märgitud laenulepingud. Vaidlus on selle üle, kas kostjal kiirlaenude võtmisest tekkinud kohustused on ebaproportsionaalsed ja heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, võrreldes laenuandja kohustustega ning kas tehingud on tehtud sundolukorras.
lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (edaspidi ka sundolukord), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui esineb viimati nimetatu (tehingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas), siis eeldatakse
lg 3 järgi, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohtul tuleb esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tl 98 on hageja poolt esitatud 09.12.2010 sõlmitud laenulepingu tagasimaksmise tingimused. Nende kohaselt pidi T. Lillemäe tagastama igakuuliselt 26.63 euro ulatuses laenu ja maksma igakuuliselt 27.06 eurot intressi. Krediidi kulukuse määr on tingimuste kohaselt 101,6 % aastas. Kostjale oli maksegraafik koos krediidi kulukuse määraga teatavaks tehtud, sest kostja tasus alates 05.01.2011 laenu 53.69 euro ulatuses, nagu maksegraafikus oli ette nähtud. Vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Detsembris 2010 oli Eesti Panga poolt avaldatu kohaselt keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 31 % aastas. Kostjaga sõlmitud laenulepingus ületab kulukuse määr keskmist tarbimislaenu kulukuse kolmekordset määra ligi 10 protsendipunkti võrra. Laenulepingu kohaselt pidi T. Lillemäe maksma hagejale igakuuliselt intressi rohkem, kui laenusummat ja kokku laenu kasutamise eest intressina suurema summa, kui laenuks sai. Kohus on seisukohal, et selline kokkulepe on heade kommete vastane, sest vastastikuste kohustuste väärtus laenuandja poolt antud laenusumma ja laenuvõtja poolt tagastamisele kuuluv intressisumma – on ebaproportsionaalne ja tasakaalust väljas. Laenusummast suurema intressisumma nõudmine 3 on asjaolu, mis selgelt näitab vastastikuste kohustuste ebaproportsionaalsust tarbija kahjuks. Kohus on seisukohal, et kostja ja OÜ Placet Group vahel 09.12.2010 sõlmitud laenuleping on tühine selle heade kommete vastasuse tõttu. Lisaks on nimetatud laenuleping tühine
lg 2 alusel ka seetõttu, et laenuandjale pidi olema selge ja arusaadav, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest (sundolukorrast). Tl 65 on T. Lillemäe laenutaotlus 09.12.2010 laenulepingu sõlmimiseks. T. Lillemäe on laenuandjale avaldanud, et ta on kodune, tema ülalpidamisel on alaealised lapsed, tema sissetulekuks on 10 000 krooni kuus, igakuised väljaminekud on 40 000 krooni kuus, kehtivateks finantskohustusteks on tarbimislaen BIGBANK-ist ning ta on varem võtnud tarbimislaene ja kiirlaene. Laenuandjale avaldatu on kooskõlas T. Lillemäe poolt ärakuulamisel kohtule avaldatuga: „elumuutused olid pöörased, jäin hätta, vanema poisi isa elatist ei maksa. Materiaalselt on raske. 2011 detsembrini sain emapalka, siis jõudsin veel midagi maksta. Praegu puudub mul igasugune sissetulek.“ OÜ Placet Group laenuandjana oleks pidanud teavitama koduperenaisest kostjat, kelle kuusissetulek on 10 000 krooni ja väljaminekud on 40 000 krooni kuus, et ta ei suuda 101,6 % suuruse krediidi kulukuse määraga laenu teenindada. Laenutaotlusest nähtub ka laenuandjale selgelt kostja raske materiaalne olukord. Hageja on sellest teadlik, sest on viidanud kirjalikes seisukohtades sellele, et T. Lillemäe on esitanud kümneid (kiir)laenutaotlusi erinevate portaalide kaudu.
lg 4 kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Nimetatud intress oli 2011 aastal 1,25 %. Tl 67-68 oleva hageja arvestuse kohaselt on T. Lillemäe maksnud 09.12.2010 sõlmitud laenulepingu täitmiseks kokku 544.11 eurot. T. Lillemäe sai nimetatud laenulepingu järgi laenuks 319.56 eurot. Koos 1,25 % suuruse intressiga kuulus laenuandjale tagastamisele 323.55 eurot. Kostja on hagejale tasunud selle laenulepingu katteks (544.11323.55) 220.56 eurot rohkem. Kohus on seisukohal, et samadel põhjustel on tühine ka kostja ja OÜ Placet Group vahel 09.08.2011 sõlmitud II leping. Olles andnud kodusele alaealisi lapsi kasvatavale tarbijale eelnevalt laenu 101,6 % suuruse intressiga, andis kiirlaenufirma enne eelmise laenusumma lõplikku tasumist järgmise laenu 200 eurot, tuginedes T. Lillemäe 09.08.2011 esitatud laenutaotlusele (tl 19-20). T. Lillemäe on siis esitanud enda majanduslikku olukorda järgmiselt: ta on kodune, lapsehoolduspuhkusel, tema ülalpidamisel on alaealised lapsed, netosissetulek on 600 eurot kuus, väljaminekud on 150 eurot kuus, märgitud on laenukohustus BIGBANK ees. Laenuandja pidi teadma, et sellel ajal oli veel temale tasumata 09.12.2010 võetud laen, mille osamakse koos intressiga oli ligi 54 eurot. Kui sellele summale lisada BIGBANK-ist võetud laenu tagastamise kohustus, siis jääb arusaamatuks, millest elas laenutaotleja koos oma alaealiste lastega, kui tema igakuised väljaminekud olid kokku ainult 150 eurot kuus ning milleks oli üldse vaja laenu, kui laenutaotleja igakuine sissetulek oli väljaminekutest 4 korda suurem. See laenutaotlus ei vastanud taotleja tegelikule majanduslikule olukorrale, millele laenuandja oleks pidanud tähelepanu juhtima. Laenuandja on piirdunud hüüumärkide lisamisega ka temale ebamõistlikena näivatele või tähelepanu vajavatele asjaoludele, kuid need ei ole olnud takistuseks järgmise laenu väljastamisele. Laenuandjale pidi olema ebamõistlikust laenutaotlusest ja enne eelmise laenu lõplikku tasumist uue laenu võtmise vajadusest selge, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest (sundolukorrast). 09.08.2011 laenu kohta ei ole hageja esitanud maksegraafikut ja krediidi kulukuse määra, kuigi kostja esindaja on sellele asjaolule tähelepanu juhtinud. Tl 20 oleva väljatrüki kohaselt on 09.08.2011 sõlmitud laenulepingu intressisumma 196 eurot, seega oli laenulepingu intressimäär 98 % aastas. Eesti Panga teatel oli keskmine tarbimislaenu kulukuse määr 37 %, Riigikohtu lahendi 3-2-1-49-11 p 8 kohaselt: samas on tühisusele tugineval isikul võimalik 4 esile tuua asjaolud, mille esinemisel võib soorituste vahe olla heade kommete vastaselt ebaproportsionaalselt tasakaalust väljas ka siis, kui tarbijakrediidilepingu kulukuse määra ja Eesti Panga viimati avaldatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra vahe on väiksem. Laenusaaja peab maksma praktiliselt samas ulatuses intressi, nagu ta saab laenu. Taas on tarbija kohustused võrreldes laenuandja kohustustega ebamõistlikult tasakaalust väljas ning sellest tulenevalt on laenuleping
Kuigi kostja esindaja on väitnud, et puuduvad tõendid nimetatud laenulepingu järgi laenu ülekandmise kohta kostjale, on tl 21 oleva maksete väljatrüki kohaselt T. Lillemäe maksnud 14.09.2011 OÜ-le Placet Group 34 eurot ja 7.10.2011 veel 33 eurot. Kohus loeb nende maksetega tõendatuks laenulepingu sõlmimise ja laenusumma kättesaamise. T. Lillemäe ei ole ärakuulamisel väitnud, et ta hagides märgitud laenusummasid ei ole saanud. Kostja poolt võetud laenu lepingujärgse intressi tühisuse tõttu pidi kostja maksma intressi 1,25 % aastas VÕS § 94 lg 1 kohaselt. Seega tuli T. Lillemäel maksta 09.08.2011 sõlmitud laenulepingu kohaselt laenuandjale tagasi kokku 202.50 eurot. Kostja on maksnud tl 21 oleva väljatrüki kohaselt 67 eurot. Tasumata on seega (202.50-67) 135.50 eurot koos intressiga. Kohus on seisukohal, et laenulepingu tühisuse tõttu ei saanud pooled sõlmida selle tühise lepingu täitmiseks kehtivaid kokkuleppeid (leping MG79251), kuid põhivõla tasumise kohustus kostjale jääb
lause ja VÕS § 1028 lg 1 alusel.
lg 4 kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Tühise tehingu järgi pidi kostja laenu tervikuna tagasi maksma 17. augustiks 2012 (tl 20). Kostja on jätnud 135 eurot põhivõlga alates 17.08.2012 tasumata, mille eest on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt: Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.. Hageja nõuab viivist seadusega sätestatud määras, so 0,022 % tasumisega viivitatud summalt päevas. Kohus on seisukohal, et selles ulatuses viivis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja ja kostja on 14.02.2012 lepingu sõlmimisel leppinud kokku ka selles, et kostja maksab inkassotasu 11.88 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 14.28 eurot (võla sissenõudmise kulud). Kohus on seisukohal, et nimetatud summasid ei ole alust kostjalt välja mõista
lg 4 alusel, sest tühise tehingu järgi saadu tagastamise tähtaeg ei olnud 14.02.2012 veel saabunud, mistõttu võla sisenõudmiseks tehtud kulutuste nõue on alusetu. Kostja põhivõlg II lepingu alusel on 135 eurot. Alates 17.08.2012 lisandub viivis arvestusega 0,022 % viivitatud põhivõlalt päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise ajaks on kostja olnud võla tasumisega viivituses 239 päeva, mistõttu kostjal tuleb tasuda hagejale viivist 7.10 eurot. Alates 13. aprillist 2013 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tuleb kostjal maksta hagejale viivist arvestusega 0,022% viivitatud põhivõlalt päevas. Kostja on maksnud hagejale 09.12.2010 laenulepingu intressi tühisuse tõttu 220.56 eurot rohkem. Samas tuleb rahuldada hageja nõue II lepingu alusel ning kostjalt välja mõista 135 eurot põhivõlga, 0.50 eurot intressi, 7.10 eurot viivist kuni 12.04.2013 ja lisanduv viivis alates 13.04.2012 arvestusega 0,022 % viivitatud põhivõlalt päevas. Kohtule ei ole esitatud tasaarvestuse nõuet. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude 5 proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue summas 422.24 eurot jääb rahuldamata ja 192.26 euro suurune nõue rahuldatakse koos lisanduva viivisega ca 153 euro ulatuses, seega rahuldatakse hageja nõuded kokku 25 % ulatuses. Kohus liidab hageja nõuded, sest on tuvastanud, et kostja on I lepingu järgi maksnud hagejale laenuintressi tühisuse tõttu oluliselt suurema summa, kui ta maksma pidi. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja menetluskuludeks on riigilõivud 75 eurot ja 60 eurot ning õigusabi kulud 173 eurot ja 173 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostjal menetluskulusid ei ole. Temale on antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta. Lähtudes hagide rahuldamise proportsioonist tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 481 euro suurusest menetluskulust 120.25 eurot. Ülejäänud osas jääb hageja menetluskulu hageja enda kanda. Proportsionaalselt hagide rahuldamata osaga jääb hageja kanda kostjale osutatud riigi õigusabi kulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.