Obsah (7)

§ 344§ 350§ 56§ 349§ 45§ 47§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-13-14200 Tsiviilasi Mir

) § 42 lg-t 2, OÜ-st Sikuti Advokaadibüroo kriminaalasjas nr 1-11-12514 kaitsjaks vandeadvokaadi vanemabi. Vandeadvokaadi vanemabi ei ole pädev Riigikohtus kaitseteenust osutama, kuid hageja kaitsja esitas Riigikohtusse kassatsiooni Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2012 otsusele kriminaalasjas nr 1-11-12514. Vandeadvokaadi vanemabi poolt Riigikohtusse esitatud kassatsiooni läbi ei vaadata, seega ei võeta kassatsiooni ka menetlusse, sest kassatsiooni on esitanud isik, kellel

§ 344

lg 3 järgi ei ole selleks õigust (

§ 350lg 2 p 2).

Riigikohtu 14.12.2012 määrusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata ja ringkonnakohtu otsus jõustus, tuues hagejale kaasa soovimatud tagajärjed. Kaitsja töö oli hagejale kasutu, kuid hagejalt nõutakse selle töö eest tasu. Hageja kaitsja taandati enne kriminaalasja läbivaatamise lõppu, kuid hagejale sellest ei teatatud ning uut kaitsjat vastavalt

§ 56

lg-le 4 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 19 lg-le 3 ei määratud, mistõttu jäi vaidlustamata kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude sissenõudmisel tehtud kohtutäituri tasu otsus. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. aprilli 2013 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastas avalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt tuleb avaldus jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest sellega ei ole hagejal taotletud eesmärki võimalik saavutada. Kuigi hagiavaldus on puudustega, ei ole otstarbekas puudusi kõrvaldada, sest ka vastava hagi esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Riigikohtu 14.12.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-11-12514 jäeti

§ 349

lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu hageja kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Pille Toomi kassatsioon menetlusse võtmata.

§ 349

lg 3 kohaselt kassatsioon võetakse menetlusse, kui vähemalt üks riigikohtunik leiab, et: 1) kassatsioonis esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust; 2) kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsus või taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. 2 Seega hageja väide, et vandeadvokaadi vanemabi poolt Riigikohtusse esitatud kassatsiooni läbi ei vaadatud, sest kassatsiooni on esitanud isik, kellel

§ 344lg 3 järgi ei ole selleks õigust, on alusetu.

Kui kassatsiooni on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 344 lg 3 järgi ei ole selleks õigust, koostab Riigikohus läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kassatsiooni kassaatorile. Sellist määrust Riigikohus teinud ei ole. Antud juhul ei võetud kassatsiooni menetlusse § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu. Vastavalt

§ 45

lg-le 5 on määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Seega kaitsja kohustus osaleda hageja kriminaalmenetluses lõppes Riigikohtu 14.12.2012 määrusega. RÕS § 7 lg 1 p 2 järgi riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M. Stanko esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. aprilli 2013 määruse tühistamist ja hagiavalduse Tartu Maakohtu menetlusse võtmist kõikide esitatud nõuete rahuldamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole vandeadvokaadi vanemabi pädev kaitsma klienti Riigikohtus ja tulenevalt advokatuuriseaduse § 42 lg-s 2; § 44 lg-s 5, RÕS § 19 lg-s 2,

§ 45lg-s 5 ja § 46 lg-s 1 sätestatust pidi kaitsja taanduma.

Kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale (RÕS § 19 lg 1). Kaitsja seda ei teinud. Kaitsja pädevuse puudumise tõttu Riigikohtus jäi kriminaalasjas lõplik resultaat saavutamata; 2) heideti hageja kaitsja advokatuurist välja 30.10.2012, seega enne Riigikohtu poolt kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumist 14.12.2012, kuid hagejale sellest ei teatatud ja uut kaitsjat tulenevalt

§ 45lg 5; § 47 lg 2 ja RÕS § 19 lg 3 nõuetest ei määratud.

Hagejal oli vaja vaidlustada seoses Tartu Maakohtu 23.01.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12514 tehtud kohtutäituri tasu otsust. Hageja püüdis kaitsjaga ühendust võtta, kuid see ebaõnnestus. Hiljem selgus, et kaitsja puudus. Seetõttu kohtutäituri otsus jõustus, lisades hagejale põhjendamatuid kulutusi ja tekitades moraalset kahju. Kuna hageja on vangistuses, ei olnud tal muud võimalust esitada kohtutäiturile kaebust, kui läbi kaitsja. Kaitsja puudumise tõttu jäi täitmata

§ 47lg-s 2 sätestatud kaitsja kohustus anda muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi.

Kuna advokaadi osavõtt oli

§ 45

lg 2 p 5 järgi kohustuslik, pidi advokatuuri juhatus nimetama viivitamatult uue riigi õigusabi osutava advokaadi; 3) ei ole Riigikohus edastanud hagejale määrust selle kohta, et kassatsioon jäi menetlusse võtmata

§ 349lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu.

Maakohtu seisukoht on vastuolus

§ 349

lg-ga 4, kus on sätestatud, et kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi. Maakohtu selgitus, et advokatuuri liikmeid nimetatakse advokaatideks, ei anna vandeadvokaadi vanemabile õigust kaitsta kliente Riigikohtus. Hageja leiab, et kassatsiooni ei võetud menetlusse kaitsja pädevuse puudumise tõttu Riigikohtus; 4) ei ole maakohus märkinud vastavalt TsMS § 372 lg-le 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjust hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude p 2 alusel; 5) märgib kohus määruse resolutsioonis, et jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Hageja esitas ainult riigilõivu maksmisest vabastamise taotluse. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust tühistada maakohtu määrust, millega keelduti menetlusse võtmast M. Stanko hagi OÜ Sikuti Advokaadibüroo vastu varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta muutmata.
2. Asja materjalidest nähtuvalt osutas M. Stankole riigi õigusabi kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus OÜ Sikuti Advokaadibüroo vandeadvokaadi vanemabi P. Toom (määratud kaitsja). Seega advokaadi väidetav õigusvastane tegevus saab tuleneda lepingu rikkumisest. Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust tuvastada advokaadipoolset lepingu rikkumist (kahju hüvitamise nõude eeldus) ning kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki (kahju väljamõistmist kostjalt) saavutada, siis on maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Seejuures on maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist ka põhjendanud. Vastavalt

§ 42

lg-le 2 kriminaalmenetluses on kaitsja advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuuri poolsest määramisest (määratud kaitsja).

§ 45

lg-s 5 sätestatu kohaselt määratud kaitsja on kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Seega tuleneb eelmärgitud kriminaalmenetluse seadustiku sätetest, et määratud kaitsjaks on advokaat (sh ka advokaadi vanemabi) ning tal on pädevus muu hulgas kassatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Määruskaebuse esitaja viide AdvS § 42 lg-le 2 ei ole asjakohane, kuna selle sätte kohaselt vandeadvokaadi abi ei ole pädev kaitsma klienti Riigikohtus ning seda üksnes siis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 344

lg 3 p 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsjal ning ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et vandeadvokaadi vanemabil P. Toomil (määruskaebuse esitaja määratud kaitsja) kassatsiooni esitamise õigus puudus. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et tsiviilmenetluses on esindusõiguse regulatsioon võrreldes kriminaalmenetlusega erinev ning vastavalt TsMS § 218 lg-le 3 võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Eeltoodu alusel on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kassatsioonkaebust Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2012 otsusele ei võetud menetlusse mitte seetõttu, et advokaat P. Toomil puudus pädevus kassatsioonkaebuse esitamiseks. Seega ei saanud ka hageja märgitud asjaolu (advokaadil pädevuse puudumine) tähendada seda, et advokaat suhtus oma kohustustesse hoolimatult ning põhjustas sellega hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Kohtuinfosüsteemi andmetel esitas hageja määratud kaitsja P. Toom kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2012 otsusele 05.10.2012. Seega asjaolul, et advokaat P. Toom heideti advokatuurist välja 30.10.2012, ei saanud olla tähendust tema poolt esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustamisel ei ole tähendust ka sellel, kas hagejale saadeti Riigikohtust kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus või mitte. RÕS § 4 lg 3 p 2 kohaselt oli advokaat P. Toom kohustatud esindama hagejat kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Sellest tulenevalt on ekslik hagiavalduses väljendatud seisukoht, et määratud kaitse kriminaalmenetluses hõlmab ka kohustust vaidlustada kohtutäituri poolt koostatud sissetuleku arestimisakti ning arestimisakti mittevaidlustamisega rikkus advokaat õigusabi andmise kohustust. Kaitsja õigused ja kohustused on ette nähtud

§-s 47 ning määruskaebuses viidatud

§ 47

lg-s 2 sätestatud kohustus anda 4 kaitsealusele muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi ei ole samastatav kohtutäituri poolt koostatud sissetuleku arestimisakti vaidlustamise kohustusega. Kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamine toimub tsiviilkohtumenetluse sätete järgi ning hageja ei ole viidanud, et talle oleks antud riigi õigusabi seoses tsiviilasja menetlemisega kohtus või kohtueelses menetluses. Seoses hageja mittevaralise kahju nõudega märgib ringkonnakohus veel järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on pooltevaheline õigussuhe (õigusabi väidetav mitteandmine) kvalifitseeritav käsunduslepinguna. VÕS § 134 lg 1 järgi lepingulise kohustuse rikkumise korral ei saa üldjuhul mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada. Lisaks eelnevale õigustab ka see asjaolu mittevaralise kahju nõude osas hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist.

1. Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja see väide, et kuna ta taotles menetlusabi riigilõivust tasumisest vabastamiseks, siis ei olnud maakohtul alust jätta talle riigi õigusabi andmata. Selles osas tuleb maakohtu määruse resolutsiooni muuta ja määrata, et rahuldamata tuleb jätta hageja taotlus tema riigilõivust vabastamiseks. Kuna esineb alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks (TsMS § 371 lg 2 p 2), siis ei ole otstarbekas määrata hagejale täiendavat tähtaega selles osas hagiavalduse puuduse kõrvaldamiseks.
2. Maakohus vabastas 23.05.2013 määrusega M. Stanko määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades määruskaebuse asjaolusid ning seda, et M. Stanko varaline seisund ei ole võrreldes maakohtu määruse tegemise ajaga muutunud, vabastab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel M. Stanko riigilõivu 50 euro tasumises kohustusest ka seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja