← Eesti

2-12-21850/52

Obsah (8)§ 659§ 644§ 431§ 432§ 463§ 436§ 200§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-21850 Tsiviilasi Swedbank A

§ 659

ja § 644 lg 2 kohaselt loobuda suuliselt kohtuistungil ilma vastavat menetlusdokumenti kirjalikult esitamata. Samuti selgitas kohus, et

§-st 431, §-st 659 ning

§ 644

lg-test 4 ja 6 tulenevalt peab maakohus määruskaebusest loobumise lahendama põhjendatud määrusega ning otsustama, kas ta võtab loobumise vastu või mitte.

§ 431

lg-st 1 tulenevalt kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Käesoleval juhul oleks pidanud maakohus otsustama, kas ta võtab pankrotiavalduse tagamise abinõude kohaldamise osas määruskaebusest loobumise vastu või mitte, tegema selle kohta põhjendatud määruse ning eelnevalt selgitama võlgniku lepingulisele esindajale määruskaebusest loobumise ja määruskaebuse menetluse lõpetamise tagajärgi. MAAKOHTU LAHEND

  1. Viru Maakohus võttis
  2. veebruari 2013 määrusega vastu O. Subbotina loobumise määruskaebusest Viru Maakohtu
  3. juuni 2012 määruse peale osas, millega O. Subbotina vaidlustas hagi tagamise abinõude ja elukohast lahkumise keelu kohaldamise pankrotiavalduse tagamiseks. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb määruskaebusest loobumine vastu võtta. Kohus luges tuvastatuks, et ringkonnakohtu seisukohad seaduse kohaldamisel samas asjas on esimese astme kohtule kohustuslikud ja lähtus Tartu Ringkonnakohtu
  4. jaanuari 2013 määrusest.

§ 644lg 1 kohaselt võib apellant kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni.

Tulenevalt

§ 644

lg 3 loetakse määruskaebusest loobumise korral, et määruskaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja esitada enam uut määruskaebust sama kaebeeseme kohta ja kannab määruskaebusega seotud menetluskulud.

§ 644

lg 4 sätestab, et kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse.

§ 644

lg 6 kohaselt kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. 2 Vastavalt

§ 431lg-le 1 lõpetab kohus menetluse määrusega.

Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi.

§ 431

lg 2 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Maakohus pidas vajalikuks selgitada menetlusosalistele, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. O. Subbotina esitas Viru Maakohtu
  2. veebruari 2013 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei selgitanud kohus eelnevalt O. Subbotinale 13.09.2012 määruskaebusest loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise tagajärgi.

§ 431

lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

§ 431

lg 1 kolmanda lause kohaselt kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Käesoleval juhul kohus ühekorraga selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi ja võttis vastu määruskaebusest loobumise; 2) ei andnud kohus O. Subbotinale võimalust hinnata määruskaebusest loobumine tagajärgi, ei andnud võimalust realiseerida oma õigust tahteavaldust tagasi võtta, kui O. Subbotina ei soovi menetluse lõpetamise tagajärgede saabumist. Kui kohus lahendas O. Subbotina loobumise vastuvõtmise 13.09.2012 määruskaebusest kirjalikus menetluses, siis oleks kohus pidanud eelnevalt selgitama loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise tagajärgi.

§ 463

lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Antud juhul seadusest teisiti ei tulene.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Vaidlustatud määrus ei ole seaduslik, kuna rikub

§ 431lg 1 nõuded.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 4. O. Subbotina ajutine pankrotihaldur Terje Eipre vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei rikkunud maakohus kohtumääruse tegemisel menetlusõiguse norme ja kui isegi rikkus, siis mitte oluliselt. 27.09.2012 kohtuistungil võlgniku lepinguline esindaja loobus võlgniku nimel määruskaebusest, kuna oli selge, et tema esindatava pankrotiseisu üle vaidlust ei ole. Kohtuniku poolt suuliselt antud selgitus määruskaebusest loobumise tagajärgede kohta võis jääda protokollimata kohtuistungi sekretäri poolt, kuna kõike istungil räägitut ei olnud ilmselt füüsiliselt võimalik kirja panna. Igatahes kinnitas võlgnik (koos esindajaga) kindlasti korduvalt, et ei näe antud menetlusstaadiumis enam kaebamisel mõtet ning on pankrotiga nõus. Kuna võlgniku lepinguline esindaja on juriidilise kõrgharidusega praktiseeriv jurist, pidi ta olema ja ilmselt ka oli teadlik hagist, vastuväitest ja/või määruskaebusest loobumise tagajärgedest; 3 2) kuritarvitab võlgnik määruskaebusest loobumise vaidlustamisega menetlusõigusi ja kasutab neid pahauskselt, venitades menetlust, rikkudes

§ 200

lg 1.

§ 200lg 2 kohaselt ei tohi seda lubada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
  2. veebruari 2013 määrus muutmata.
  3. Nähtuvalt asja materjalidest, esitas O. Subbotina
  4. septembril 2012 määruskaebuse Viru Maakohtu
  5. juuni 2012 määruse peale, millega kohus muuhulgas nimetas ajutise halduri ning rakendas pankrotiavalduse tagamise abinõusid (I kd tl 114-117).
  6. septembril 2012 toimunud kohtuistungil O. Subbotina (esindaja D. Matvejevi kaudu) loobus määruskaebusest (I kd tl 180181). Viru Maakohus, jättes tähelepanuta O. Subbotina loobumise määruskaebusest ning võtmata selles osas seisukohta, saatis O. Subbotina määruskaebuse Viru Maakohtu
  7. juuni 2012 määruse peale Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis
  8. jaanuari 2013 määrusega O. Subbotina määruskaebuse Viru Maakohtu
  9. juuni 2012 määruse peale läbi vaatamata osas, millega O. Subbotina vaidlustas ajutise halduri nimetamise, ning tagastas maakohtule O. Subbotina määruskaebusest loobumise vastuvõtmise otsustamiseks osas, millega O. Subbotina vaidlustas hagi tagamise abinõude kohaldamise ja elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks pankrotiavalduse tagamiseks. Viru Maakohus võttis
  10. veebruari 2013 määrusega vastu O. Subbotina loobumise määruskaebusest Viru Maakohtu
  11. juuni 2012 määruse peale osas, millega O. Subbotina vaidlustas hagi tagamise abinõude ja elukohast lahkumise keelu kohaldamise pankrotiavalduse tagamiseks ning O. Subbotina esitas määruskaebuse maakohtu nimetatud määruse peale.
  12. Määruskaebuse läbivaatamisel tuleb eelkõige lahendada küsimus, kas maakohus oli õigustatud vastu võtma O. Subbotina loobumist määruskaebusest, mis oli esitatud Viru Maakohtu
  13. juuni 2012 määruse peale.

§ 659

kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 644

lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni. Lähtudes

§-st 659 ja § 644 lg-st 1 oli O. Subbotinal õigus loobuda määruskaebusest Viru Maakohtu 26. juuni 2012 määruse peale ning olukorda ei muuda see, et maakohus ei olnud määruskaebusest loobumise ajaks veel määruskaebust ringkonnakohtule edastanud.

§ 644

lg 3 järgi apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud; apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Nähtuvalt 27.09.2012 kohtuistungi protokollist on O. Subbotina esindaja loobunud korduvalt määruskaebusest ning loobumisel pidi esindaja aru saama, et O. Subbotina ei saa esitada enam uut määruskaebust Viru Maakohtu 26. juuni 2012 määruse peale, s.o kuigi kohus pidi seadusest tulenevalt selgitama määruskaebuse esitaja esindajale

§ 431

lg 1 kolmanda lause kohaselt määruskaebusest loobumise tagajärgi, pidi see tagajärg pidi olema siiski esindajale endale selge. Lähtudes eeltoodust ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks määruskaebuse 4 esitaja väide, et kohus ei selgitanud talle

§ 431lg 1 kohaselt määruskaebusest loobumise tagajärgi.

  1. Samuti nähtub Viru Maakohtu
  2. juuni 2012 määruse peale esitatud määruskaebusest, et kuigi on vaidlustatud määrust tervikuna, on sisulised kaebuse põhjendused esitatud vaid määruse selle osa peale, millega otsustati ajutise halduri nimetamine. Viidatud määruskaebuses ei ole esitatud põhjendusi seonduvalt hagi tagamise abinõude ja elukohast lahkumise keelu kohaldamisega pankrotiavalduse tagamiseks ning isegi juhul, kui vaadata sisuliselt läbi määruskaebus Viru Maakohtu
  3. juuni 2012 määruse peale, ei tooks see kaasa Viru Maakohtu
  4. juuni 2012 määruse tühistamist osas, milles kohaldati pankrotiavalduse tagamiseks hagi tagamise abinõusid ja elukohast lahkumise keeldu.
  5. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.