← Eesti

2-12-32519/40

Obsah (9)§ 428§ 430§ 429§ 431§ 432§ 173§ 1741§ 168§ 150

2-12-32519 KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Kohus Johannes Külaots Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2013, Narva kohtumaja 2-12-32519 Tsiviilasja number Tsiviilasi N F hagi Osaühingu NARVA JOAL

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asus seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi. Kohus leidis, et vastuhagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab vastuhagist loobumise vastu. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetlus lõpetamise korral seoses hagist loobumise või kompromissiga ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada ja rahaliselt kindlaks määrata vastavalt kokkuleppele. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Kompromissis taotles vastuhagi esitaja poole vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 150

lg 2 p 2, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule 4

(4)2-12-32519 isikule. Osaühingu NARVA JOALA PEREARSTIKESKUS eest S V tasus 10.detsembril 2012 riigilõivu summas 300 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072136 selgitusega „Riigilõiv tsiviilasi nr 2-12-32519 vastuhagi eest OÜ NARVA JOALA PEREARSTIKESKUS “. Kuna vastuhagi esitaja loobus vastuhagist ja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, kuulub käesolevas menetluses vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 300 eurot Osaühingule NARVA JOALA PEREARSTIKESKUS tagastamisele riigilõiv summas 150 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.