← Eesti

3-12-1448/43

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 40§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1448

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-12-1448 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Terliik esitas 01.12.2011 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse registreerimisnumbriga EU42053 projektile „OÜ Terliik teenuste kvaliteedi arendamine“ starditoetuse saamiseks EAS-i 17.03.2011 “Stardi- ja kasvutoetuse programmi kord“ (edaspidi Programmi kord) alusel.
  2. EAS rahuldas 28.12.2011 otsusega nr 1.1-5.1/11/4099 OÜ Terliik taotluse ja sõlmis OÜga Terliik toetuslepingu.
  3. EAS tunnistas 22.03.2012 otsusega nr 1.1-5.1/12/671 starditoetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, ütles üles EAS-i ja OÜ Terliik vahel 28.12.2011 sõlmitud toetuslepingu ja nõudis tagasi starditoetuse summas 4987,20 eurot. Otsuses leiti, et OÜ Terliik on jätnud EASi teavitamata asjaoludest, mis oleksid võinud mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. Programmi korra punkti 10.9 kohaselt ei saa starditoetust taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud ettevõtjaga seotud isikud. EAS sai 10.02.2012 Eesti Töötukassalt päringu vastuse, millest selgus, et OÜ Terliik äriregistrisse kantud juhatuse liige R N on saanud 10.11.2009 ettevõtluse alustamise toetust. OÜ Terliik oli jätnud EAS-i nimetatud asjaolust teavitamata.
  4. OÜ Terliik esitas 25.04.2012 vaide. EAS jättis 25.05.2012 vaideotsusega OÜ Terliik vaide rahuldamata. Vaideotsusest nähtuvalt on EAS vaidemenetluse käigus kogunud ja uurinud uusi andmeid. Äriregistri andmetele tuginedes (päring tehtud 09.05.2012) on 21.04.2011 äriühingu asutamisest juhatuse liikmed R. N ja Inga N . Tulenevalt 30.11.2011 taotleja ainuosaniku protokollilisest otsusest on juhatuse liikme R. N e volitused lõppenud 30.11.
  5. Nimetatud muudatuse tegemiseks on avaldus esitatud 17.02.2012 ja muudatus registris tehtud 20.02.
  6. Vaidlust ei ole küsimuses, et I. N ei ole saanud Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust, vaid toetust on saanud R. N . Taotleja ei ole EAS-i teavitanud juhatuse liikme R. N e tagasikutsumisest. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige.
  7. OÜ Terliik esitas 10.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 22.03.2012 otsuse tühistamiseks. Kaebuses leiti kokkuvõtlikult, et R. N ei olnud projekti esitamisel ja toetuse väljamaksmisel OÜ Terliik juhatuse liige, sest tema volitused juhatuse liikmena lõppesid 30.11.2011, mil ta juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti. Asjaolu, et registrikanne tehti alles 20.02.2012, ei ole oluline, sest registrikanded on vaid deklaratiivsed.
  8. EAS palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja ei teavitanud vastustajat juhatuse liikme tagasikutsumisest, mistõttu sai vastustaja lähtuda vaid avalikus registris sisalduvatest andmetest. Toetuse saamiseks esitatud taotlusele oli kaebaja juhatuse liikmena alla kirjutanud R. N .
  9. Tallinna Halduskohus tühistas 20.09.2012 otsusega EAS 22.03.2012 otsuse ja mõistis EAS-lt OÜ Terliik kasuks välja riigilõivu summas 15 eurot. Põhjendused: 1) starditoetuse taotluse osa IV „Taotluse kinnitus“ tulenevalt on taotleja kinnitanud oma allkirjaga muuhulgas seda, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud ning esitatud dokumendid on ehtsad ja kehtivad, samuti et taotleja ega taotleja omanikuks olev isik ei 2

(6)3-12-1448 ole saanud ettevõtluse alustamiseks toetust Töötukassast (tl 52, 60). Menetluse käigus OÜ Terliik poolt esitatud dokumentide digitaalsel allkirjastamisel on R. N määratlenud end OÜ Terliik seadusjärgse esindajana. Nii on R. N OÜ Terliik seadusjärgse esindajana allkirjastanud 28.12.2011 toetuslepingu (tl 68-69). R. N on esitanud OÜ Terliik juhatajana 16.12.2011 selgitused seoses OÜ Terliik taotlusega (tl 86) ja 20.12.2011 selgitused müügiprognoosides kajastatud materjalikulude kohta (tl 94-95). Samuti 18.01.2012 seadusjärgse esindaja allkirjastanud väljamaksetaotluse (tl 96-97). Seega on põhjendamatu ja vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega kaebaja väide, et R. N e esindusõiguse aluseks oli OÜ Terliik poolt väljastatud volikiri. Taotluse menetlemisel on R. N esindanud OÜ-d Terliik seadusjärgselt, äriregistri andmetele tuginevalt oli tegemist osaühingu juhatuse liikmega (vaidlus puudub selles, et äriregistrile esitati taotlus muudatuste tegemiseks 17.02.2012 ja muudatused on äriregistrisse kantud 20.02.2012) ja volikirja (tl 105) EAS-le otsuse tegemise ajal 22.03.2012 esitatud ei olnud. Volikiri esitati EAS-le vaide lisana 25.04.
  1. Vaidlus puudub selles, et nähtuvalt vastusest Eesti Töötukassale tehtud päringule on R. N saanud 10.11.2009 Töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust. Vaidlus puudub ka selle üle, et R. N kaebaja juhatuse liikmena oli kaebajaga seotud isikuks Programmi korra tähenduses. OÜ Terliik ei teavitanud vastustajat juhatuse liikme R. N e tagasikutsumisest, mistõttu on EAS põhjendatult leidnud, et senikaua, kuni kehtis äriregistri kanne ja kaebaja ei teavitanud vastustajat esitatud andmete muutumisest, ei pidanud vastustaja muudatustest teadma. OÜ Terliik on esitanud 30.11.2011 otsuse juhatuse liikme tagasikutsumisest äriregistrile alles 17.02.2012 ja vastav muudatus on äriregistrisse kantud 20.02.
  2. Kaebaja ei ole täitnud ka registripidaja informeerimiskohustust. Programmi korra p 11.1.4 kohaselt on taotleja kohustatud viivitamata kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu. Seega on seaduslike esindajate muutumine taotleja esitatud andmetes toimunud muudatuseks, millest taotleja oli kohustatud ülaltsiteeritud sätte kohaselt kirjalikult EAS-i teavitama. 2) Programmi korra p 19.6 kohaselt võib toetuslepingu üles öelda, kui esineb vähemalt üks selles punktis loetletud asjaoludest. Punkt 19.6.1 sätestab toetuslepingu ülesütlemise alusena juhtumi, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Vaidlustatud otsuse tegemise on tinginud asjaolu, et OÜ Terliik juhatuse liige R. N on saanud Töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust ja on jätnud toetuse taotlemisel vastava teabe esitamata. Vaidlustatud otsusega on tuginevalt Programmi korra p-dele 22.6, 23.5 ja 23.9 nõutud ka täies ulatuses tagasi kaebajale väljamakstud toetus. Tegemist on vastustaja diskretsiooniotsusega. OÜ Terliik oli haldusakti adressaadina menetlusosaliseks käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse tegemisel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan andma enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Koormava haldusakti puhul on ärakuulamine kohustuslik, kui ei esine

§ 40lg-s 3 märgitud erandeid isiku ärakuulamata jätmiseks.

Erandite esinemisele käesolevas asjas viidatud ei ole. Õige on vastustaja seisukoht, HMS-st tulenevalt on haldusmenetlus vormivaba ning kindlaid vormireegleid menetlusosalise ärakuulamisõiguse tagamiseks ei näe ette ka Programmi kord, mistõttu võis EAS iseenesest teavitada toetuse saajat enne otsuse tegemist telefonitsi. Kuna ärakuulamisõiguse puhul on tegemist olulise menetlusõigusega, võtab haldusorgan suhtlemisvormi valikul ka enda kanda riski, et hilisema vaidluse korral ei pruugi tal olla võimalik ärakuulamisõiguse tagamist tõendada. Kaebaja on väitnud, et tal puuduvad andmed, millal ja keda EAS-i konsultant informeeris, et R. N on saanud toetust ja on tekkinud alus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Kaebaja väitel oleks kaebaja esitanud oma seisukohad ja selgitused selle kohta, et R. N 3

(6)3-12-1448 el puudub alates 30.11.2011 seotus OÜ-ga Terliik. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajal oleks olnud võimalik ärakuulamisõigust teostada. Sellist järeldust ei võimalda teha ka EAS-i 22.03.2012 otsuses kajastatu. Ärakuulamisõiguse realiseerimise võimaldamata jätmise puhul on tegemist menetlusliku rikkumisega, mis võis eeltoodust tulenevalt mõjutada asjas tehtavat otsust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. EAS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Ühtlasi jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kaebajalt välja EAS-i menetluskulu. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) EAS vaidleb vastu kohtu seisukohale, et ärakuulamisõiguse realiseerimine jäeti võimaldamata. EAS on vastuses märkinud, et EAS-i konsultant A. K p võttis telefoni teel kaebaja esindajaga ühendust ja teavitas teda asjaolust, et R. N on saanud Töötukassalt toetust ja sellest tulenevalt on tekkinud alus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse saaja esindajat R. N t teavitati 13.02.2012 tema taotluses esitatud telefoninumbril. Seega oli toetuse saajal võimalik esitada enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist mõistliku aja jooksul omapoolsed vastuväited ja dokumendid. Telefonikõne toimus 13.02.2012, otsus tehti 22.03.
  2. Toetuse saaja ei esitanud nimetatud ajavahemikul dokumente ega vastuväiteid. Täiendavaid dokumente esitas kaebaja hilisema vaidemenetluse käigus. Kui ärakuulamisõiguse toimumise kohta puudub konkreetne kirjalik tõend, tuleb fakti olemasolu hinnata läbi kaudsete tõendite. Kaudselt on telefonikõne toimumine tõendatud asjaoluga, et vaides kaebaja ärakuulamisõiguse teostamise võimaldamata jätmist välja ei toonud; 2) vaidlust ei ole ärakuulamisõiguse vormi valikus. Kohus on nõustunud EAS-i seisukohaga, et ärakuulamine on antud juhul

§ 5

lg-st 1 tulenevalt vormivaba, sest Programmi kord ei näe ette ärakuulamise teostamise kindlat vormi. Senises halduspraktikas on EAS teinud koormava haldusasja asjaolud taotlejale teatavaks e-kirja või telefoni teel ning andnud isikule võimaluse esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited enne lõpliku otsuse tegemist. Individuaalset kohtumist ei saa EAS muuta isikule kohustuslikuks lähtuvalt HMS § 14 lg-st 1, samuti lähtuvalt keelust koormata isikut ilma põhjendatud vajaduseta (HMS § 5 lg 2 ) ja seadusliku aluseta (HMS § 3 lg 1). Telefoni ja e-kirja teel koormava haldusakti asjaoludest teadaandmine võimaldab isikul rahulikult järele mõelda ja esitada endapoolsed kaalutletud seisukohad; 3) kohus ei ole täitnud oma uurimiskohustust ja ei ole täiendavate tõenditena palunud esitada dokumente, mis tõendavad ärakuulamisõiguse kasutamise võimaldamist. Vaidlustatav kohtuotsus rajaneb pelgalt oletusel, et telefonikõne ei toimunud. EAS ei esitanud esimese astme menetluses telefonikõne toimumise kohta tõendeid, kuna see ei olnud vaidluses oluline asjaolu. Kohus ei ole 07.08.2012 määruses ega ka hiljem täpsustanud, et EAS-il on vaja esitada tõendeid toimunud telefonikõne kohta; 4) isegi juhul, kui kaebaja oleks esitanud omapoolseid dokumendid (kaebaja ainuosaniku 30.11.2011 protokolliline otsus, millega kutsuti R. N juhatusest tagasi ja 31.11.2011 volikirja), ei oleks kaebaja teinud asjas teistsugust otsust. Nimetatud dokumendid ei tee olematuks fakti, et R. N on saanud Töötukassast toetust. Seega juhul, kui Töötukassa päringu vastus oleks EAS-i jõudnud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, ei oleks EAS taotlust rahuldanud. Asjaolu, mis ilmneb pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, aga mis oleks kaasa toonud taotluse rahuldamata jätmise, on aluseks otsuse hilisemaks kehtetuks tunnistamiseks. 9. OÜ Terliik palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning märgib järgmist: 4

(6)3-12-1448 1) kohus on õigesti tuvastanud, et EAS-i tegevus OÜ Terliik ärakuulamisõiguse realiseerimisel oli puudlik ja ebarahuldav. OÜ Terliik ei nõustu EAS-i seisukohaga, et 13.02.2012 telefonivestluses selgitati OÜ-le Terliik 2-3 minuti jooksul mõistetavalt ja ammendavalt kujunenud olukorda, edasist protseduuri ja õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole kaebajat teavitatud, et talle on täiendavate dokumentide ja selgituste andmiseks antud tähtaeg; 2) kaebaja peab EAS-i poolt kirjeldatud ärakuulamisõiguse vormi valiku teemakäsitlust ühepoolseks ja vastuoluliseks. Ühest küljest on EAS väitnud, et isiklik kohtumine on kliendi jaoks koormav ja samas on EAS asunud seisukohale, et kuna neil on nii palju tööd ja kliente, siis EAS ei pea ja ei suudagi kõigiga kohtuda. Teavitamiskohustuse täitmine peab olema sisuline, mitte formaalne; 3) R. N ei olnud toetuse määramise ja andmise ajal OÜ Terliik juhatuse liige ja juhul, kui OÜ Terliik oleks võimaldatud antud asjaolu kohta tõendeid esitada, oleks kaebaja need esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjenduste p-dega 18-21, kus kohus analüüsis toimikus olevaid tõendeid ning leidis, et EAS-le esitatud dokumentidest ei olnud võimalik järeldada, et R. N e juhatuse liikme volitused on lõppenud. Ringkonnakohus vastavat analüüsi ei korda.
  2. Vaidlusaluse otsusega tunnistati toetuse rahuldamise otsus kehtetuks ja nõuti toetus tagasi Programmi korra p 10.9 rikkumise tõttu, s.o põhjusel, et starditoetust ei saa taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud ettevõtjaga seotud isik. Seega on asja lahendamisel oluline, kas R. N oli OÜ-ga Terliik seotud isikuks. Määrav ei ole, kas OÜ Terliik täitis oma teavitamiskohustust nõuetekohaselt, sest teavitamiskohustuse rikkumise tõttu toetust tagasi nõutud ei ole. Vastustaja ja halduskohus on õigesti tuginenud ÄS § 34 lg-tele 2 ja 3, mille kohaselt on äriregistrisse kandmata andmetel kolmandate isikute suhtes õiguslik tähendus vaid siis, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Vaidlust ei ole selles, et 22.03.2012 otsuse andmise ajal ei olnud vastustaja teadlik R. N e tagasikutsumisest. Ringkonnakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud R. N kinnitas, et ei teavitanud A. K uga 13.02.2012 toimunud telefonivestluse ajal viimast oma juhatuse liikme õiguste lõppemisest. Samas esitati vastustajale koos vaidega kaebaja ainuosaniku I. N e 30.11.2011 protokolliline otsus juhatuse liikme R. N e tagasikutsumise kohta. Samuti esitati kaebaja äriregistri andmed, mille kohaselt oli juhatuse liikmeks vaid I. N . Seega oli vastustaja vaideotsuse tegemise ajal äriregistri kannete väidetavast ebaõigsusest teadlik. Toetuste tagasinõudmise üle otsustamisel, sh vaidemenetluses, tuleb lähtuda tegelikest faktilistest asjaoludest. Seega ei ole õige lähtuda sellest, kas 22.03.2012 otsuse tegemise ajal oli EAS teadlik R. N e tagasikutsumisest, vaid sellest, kas R. N oli starditoetuse andmise ajal OÜ Terliik juhatuse liige, so seotud isik Programmi korra p 10.9 mõttes.
  3. Registrikanne, mille kohaselt R. N ei ole enam kaebaja juhatuse liige, on tehtud 20.02.
  4. Kande muutmise avaldus esitati äriregistrile 17.02.
  5. Ainus dokumentaalne tõend, mis näitab juhatuse liikme volituste lõppemist 30.11.2011, on kaebaja ainuosaniku I. N e protokolliline otsus. Ringkonnakohus seab selle otsuse tegelikkusele vastavuse kahtluse alla. Ei ole usutav, et olles alates 30.11.2011 juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud, allkirjastas R. N 01.12.2011 OÜ Terliik stardi- ja kasvutoetuse taotluse kui äriühingu juhataja, kelle esindusõigus tuleneb põhikirjast. Samuti esitas R. N juhatuse liikmena 16.12.2011 EAS-le täiendavaid selgitusi ning allkirjastas 28.12.2011 toetuslepingu. Eeltoodut arvestades leiab ring5
(6)3-12-1448 konnakohus, et 30.11.2011 protokolliline otsus on koostatud alles pärast 13.02.2012 toimunud telefonikõne EAS-ga, kus R. N t teavitati toetuse tagasimaksmise kohustusest. Seega oli R. N toetuse väljamaksmise ajal OÜ Terliik juhatuse liige ning Programmi korra p 10.9 kohaselt ei olnud OÜ-l Terliik õigust starditoetust saada.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ärakuulamine ei olnud nõuetekohane. Tunnistajatena üle kuulatud R. N e ja A. K ütlustest tuleneb, et mingit tähtaega kaebajale oma selgituste esitamiseks ei antud. Samuti ei selgitatud edasist haldusmenetluse käiku. Arvestades, et kõne kestis alla kolme minuti ning tuli R. N ele üllatusena, ei saanud sel ajal toimuda kaebaja sisulist ärakuulamist. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga aga selles, et ärakuulamisõiguse rikkumine toob antud juhul kaasa 22.03.2012 otsuse tühistamise. Esiteks on vastustaja kaebaja vastuväidetega arvestanud vaidemenetluses, kõrvaldades tehtud menetlusvea. Vastustaja ei ole vaatamata kaebaja väidetele juhatuse liikme volituste lõppemise kohta, pidanud 22.03.2012 otsuse muutmist põhjendatuks. Seega ei ole põhjust eeldada, et ärakuulamisõiguse rikkumine võis kaasa tuua vale otsuse tegemise. Teiseks, halduskohtu otsusest ei nähtu, mis olid need olulised asjaolud, mis jäid ärakuulamisõiguse mittenõuetekohase rakendamise tõttu välja selgitamata. Asjaolu, kas R. N oli toetuse andmise ajal OÜ Terliik juhatuse liige, ei ole seotud kaalutlusõiguse kohaldamisega, so küsimusega, kas toetus tagasi küsida või mitte. Tegemist on hoopis normi kohaldatavuse küsimusega sellest, kas on täidetud eeldused selleks, et hakata toetuse tagasiküsimist kaaluma. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et R. N oli toetuse väljamaksmise ajal kaebaja juhatuse liige. Seega esines alus hakata toetuse tagasinõudmise üle otsustama.
  2. Programmi korra p 19.6.1 kohaselt võib toetuslepingu üles öelda, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Vastustajale on toetuse tagasinõudmisel seega antud kaalutlusõigus. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses avaldanud asjaolusid, mis võiksid välistada toetuslepingu ülesütlemise. Kaebaja ei saa antud juhul tugineda ka usalduse kaitsele, sest see on HMS § 67 lg 4 p-de 5 ja 6 alusel välistatud. Nimelt pidi kaebaja, kinnitades toetuse taotluses ebaõigesti, et kaebajaga seotud isikud ei ole Töötukassast toetust saanud, olema teadlik, et toetus on välja makstud ebaõigete andmete alusel. Ebaõigete andmete esitamist ei ole põhjustanud EAS.
  3. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja on taotlenud riigilõivu väljamõistmist kaebajalt. Vastustaja on tasunud riigilõivu ettenähtust enam (149,62 eurot). Kaebajalt tuleb välja mõista vaid seadusjärgne riigilõiv 15 eurot. Enammakse osas (134,62 eurot) on vastustaja 06.05.2013 esitanud tagastamise taotluse, mille ringkonnakohus lahendab eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.