← Eesti

2-10-3575/100

Obsah (12)§ 175§ 662§ 180§ 659§ 635§ 652§ 664§ 463§ 66§ 331§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-10-3575 Tsiviilasi Vladimir

§ 175

lg 1 räägib sõnaselgelt poole esindamisest kohtumenetluses, s.o teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisest. Seega on

§ 175

lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Kuna aga I. Belova ega S. Belov kostja lepingulise esindajana apellatsioonimenetluses osalenud pole, käsitleb kohtunikuabi nimetatud teenust analoogia alusel sarnaselt nõustamisega.

§ 175lg 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu.

Seega jätab kohtunikuabi kostja poolt Sergei Belov FIE Sebelile tasutud 3500 kr (223,69 eurot) menetluskuluna (lepingulise esindaja kuluna) arvestamata. Kostja tõendas õigusabikulusid Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus OÜ poolt

  1. detsembril 2010 väljastatud arvega nr B-
  2. Arvel on märgitud õigusabitoiminguks konsultatsioon ja tasumisele kuulus summa 19,17 eurot. Kohtunikuabi käsitles konsultatsiooni samuti nõustamisena, kuna tegemist ei ole teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisega. Nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu. Tsiviilasja toimikust nähtub, et
  3. septembril 2011 on kostja andnud volikirja W. Ignatjevile. Seega kuuluvad W. Ignatjevile kui kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele alates
  4. septembrist
  5. Kõik eelnevalt W. Ignatjevi poolt teostatud toimingud tuleb lugeda nõustamiseks, kuna tegemist ei ole teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisega. Seetõttu jättis kohtunikuabi arvestamata W. Ignatjevi poolt
  6. oktoobril 2011 väljastatud arve nr 11-10-1 summas 300 eurot. W. Ignatjev’i poolt
  7. novembril 2011 väljastatud arvel nr. 11-11-2 pidas kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks: 1) kohtuvaidluse taktika väljatöötamine, nõustamine enne kohtuistungit 2,876 tundi. Tartu Ringkonnakohus vaatas asja läbi kohtuistungil. Seetõttu kulus kostja esindajal ilmselgelt aega istungiks ettevalmistamiseks olukorras, kus W. Ignatjev ei olnud kostja esindaja maakohtus; 4 2) kohtukõne ja seisukohtade kooskõlastamine 1,5 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtub, et Tartu Ringkonnakohtus
  8. septembril 2011 toiminud kohtuistungil esitas kostja esindaja kohtule kirjalikud kohtukõne teesid ja kohus liitis need toimikule; 3) apellandi esindamine ringkonnakohtus 0,996 tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 40 minutit ehk 0,67 tundi. 4) Ajakulu apellandi nõustamisele ja seisukohtade kooskõlastamisele 0,188 tundi loeb kohtunikuabi kaetuks sellest järgneva ajakuluga. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 5,046 tundi. Kokkuleppeline tunnitasu oli 100 eurot ja rahaliselt seega 504,60 eurot.
  9. Kohtunikuabi leidis, et hageja V. Slavetski taotletud õigusabikulud on ülepaisutatud ning ei vasta tegelikult vajalikule töömahule. Kohtule esitatud hagiavaldus on koostatud kahel lehel, millest sisulist teksti on 1,5 lehekülge. Hagiavalduses on viide ainult ühele ringkonnakohtu lahendile, seetõttu kohtupraktika analüüsile ning hagiavalduse koostamisele arvestatud kolm tundi on ilmselgelt palju. Kohtunikuabi luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisel 1,5 tundi. Kliendi konsulteerimise eest 79,89 euro nõue ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisega. See tuleb lugeda nõustamistoiminguks, mille kulusid ei hüvitata. Kostja üheleheküljelise vastuse analüüsimiseks ja sellele üheleheküljelise seisukoha koostamiseks on mõistlik ning põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohtuistungiks ettevalmistamisele on kohtunikuabi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi arvestades asjaoluga, et hagejapoolne viimane menetlustoiming tehti peaaegu viis kuud enne istungit. Istungil esindamise ajakulu üks tund on põhjendatud, kuna istungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 1 tund ja 5 minutit ning istungil osales hageja lepinguline esindaja. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses viis tundi. Tunnitasuks on märgitud kõikide toimingute puhul 79,89 eurot, seega rahaliselt 399,45 eurot. Kohtunikuabi ei pidanud põhjendatuks kostja viidet, et hagejale ei tuleks menetluskulusid hüvitada, kuna ta sai maakohtus menetlusabi. Maakohus vabastas
  10. märtsi 2010 määrusega V. Slavetski riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, mitte menetluskulude kandmisest. Riigilõivu tasumisest vabastamine hagiavalduse esitamisel ei välista isiku õigust omada kohtumenetluses lepingulist esindajat. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  11. V. Slavetski esitas Viru Maakohtu
  12. jaanuari 2013 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palub kohtumääruse osaliselt tühistada ja teha uue lahendi menetluskulude vastastikuseks rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks, millega: 1) lugeda KÜ Kangelaste 19 vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus 536,55 eurot ja mõista see summa V. Slavetskilt välja; 2) lugeda V. Slavetski menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud suuruseks maakohtus 639,12 eurot ja mõista see summa KÜ-lt Kangelaste 19 V. Slavetski kasuks välja. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei vaidlusta määruskaebuse esitaja Viru Maakohtu
  13. jaanuari 2013 määrust temalt KÜ Kangelaste 19 poolt tasutud riigilõivu summas 319,55 eurot väljamõistmise osas. Samas vaidlustab määruskaebuse esitaja vastustaja (kostja) õigusabikulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise summas 287,60 eurot. Summa 287,60 eurot on KÜ
  14. novembri 2011 arves nr 11-11-2 esitatud kohtuvaidluse taktika väljatöötamise ja nõustamise eest, kuid KÜ Kangelaste 5 19 esindaja kohtukõne koostamise eest on juba mõistetud välja 150 eurot. Nõustamine enne kohtuistungit tuleb lugeda nõustamistoiminguks, mille kulusid ei hüvitata. Seega on KÜ Kangelaste 19 põhjendatud ja tõendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus summa 536,55 euro suuruses, mis koosneb riigilõivust 319,55 euro suuruses, kohtukõne ja seisukohtade kooskõlastamisest (kohtuistungil esitatud kohtukõne ettevalmistamine) 150 euro suuruses ning kohtuistungil ringkonnakohtus esindamisest 67 euro suuruses; 2) ei ole põhjendatud kohtunikuabi järeldus sellest, et kolm tundi kohtupraktika analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks on ilmselgelt palju. Hagiavalduses toodud viide ringkonnakohtu lahendile, näitab, et määruskaebuse esitaja esindaja analüüsis kohtupraktikat. Lisaks abistas esindaja määruskaebuse esitajat menetlusabi avalduse koostamisel, kuid ei ole seda eraldi kajastanud; 3) ei ole üleliigne ajakulu kaks tundi hagiavalduse vastuse analüüsiks ning seisukoha koostamiseks. Tegemist on ühe dokumendi analüüsiga ning teise dokumendi koostamisega ning ajakulu üks tund kummalegi dokumendile on mõistlik; 4) ei ole kohtunikuabi põhjendanud oma seisukohta, et 1,5 tundi ei ole põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks; 5) loeb määruskaebuse esitaja põhjendatuks ajakuluks menetluseks maakohtus: kohtupraktika analüüs ja hagiavalduse koostamine - 3 tundi; kostja vastuse analüüs ja seisukoha koostamine 2 tundi; ettevalmistamine kohtuistungiks - 2 tundi; osalemine kohtuistungil - 1 tund. Kokku 8 tundi, ühe tunni hind 79,89 eurot, kokku summas 639,12 eurot; 6) oli KÜ Kangelaste 19 esindaja W. Ignatjevile antud välja volikiri
  15. septembril 2011, ringkonnakohtu otsus aga oli tehtud
  16. oktoobril 2011, s.o. KÜ Kangelaste 19 esindaja Willem Ignatjev osales menetluses pisut kauem kui kuu jooksul ning tema ajakulu ei saa moodustada 2,17 tundi, mis on märgitud määruskaebuse esitaja poolt käesolevas kaebuses.
  17. KÜ Kangelaste pr 19 vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruskaebuses järgitud

§ 662nõudeid.

Määruskaebuses puuduvad faktilised ja õiguslikud väited, millest võiks järeldada kohtu õigusrikkumisi määruse tegemisel. Samuti puuduvad viited tõenditele ning põhistused, millega iga faktilist väidet soovitakse tõendada; 2) peab kohus

§ 180lg 1 p 1 alusel kohus tühistama V.

Slavetskile menetlusabi andmise ning vastupidi riigi poolt võimaldatud menetlusabi tuleb välja mõista. Kohus vabastas V. Slavetski riigilõivu tasumisest kui maksejõuetu isik. Kuid kohtuasja arutamise lõppedes ilmnes, et V. Slavetski ei ole maksejõuetu ning on tasunud lepingulisele esindajale A. Abakumovile õigusabi eest märkimisväärsetes summades.

  1. KÜ Kangelaste pr 19 esitas
  2. märtsil 2013 vastumääruskaebuse, milles vaidlustas Viru Maakohtu
  3. jaanuari 2013 määruse osaliselt. Vastumääruskaebuse esitaja palus tühistatud osas teha uue lahendi, millega mõista V. Slavetskilt KÜ Kangelaste pr 19 kasuks menetluskuludena (esindajatasu + riigilõiv) välja kokku 1 399,65 eurot. Vastumääruskaebuse esitaja leidis, et vastumääruskaebuse esitamise õigus tuleneb

§ 659

ning

§ 635

koosmõjust ning vastustajal on õigus esitada vastumääruskaebus 14 päeva jooksul V. Slavetski määruskaebuse kättetoimetamisest alates.

  1. Viru Maakohtu kohtunikuabi võttis KÜ Kangelaste pr 19 vastumääruskaebuse menetlusse ja edastas selle seisukoha võtmiseks V. Slavetskile. V. Slavetski ei vaielnud vastu vastumääruskaebuse menetlusse võtmisele, kuid esitas sisulised vastuväited vastumääruskaebuse seisukohtade osas. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada. Maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada KÜ Kangelaste pr 19 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise ulatuse osas (kohtumääruse resolutsiooni p-d 2 ja 2.1). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega loeb V. Slavetski poolt KÜ-le Kangelaste pr 19 hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 719,55 eurot. Nimetatud summa tuleb V. Slavetskilt KÜ Kangelaste pr 19 kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  3. Määruskaebuse esitaja V. Slavetski vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus luges KÜ Kangelaste pr 19 põhjendatud ja vajalikuks apellatsiooniastmes kantud õigusabikuluks 504,60 eurot (töö mahuga 5,046 tundi). Määruskaebuse esitaja leiab, et vastustaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks tuleks lugeda 217 eurot, mis hõlmab ringkonnakohtu istungiks valmistumist, kohtukõne teeside koostamist ning ringkonnakohtu istungil osalemist. Määruskaebusest nähtuvalt on V. Slavetski asunud seisukohale, et vastustaja lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabitoimingud, mille kohtunikuabi luges vajalikuks ja põhjendatuks, on omavahel osaliselt kattuvad. Maakohus leidis, et vastustaja esindajal kulus põhjendatult 2,876 tundi tsiviilasja materjalidega tutvumiseks ja ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks („kohtuvaidluse taktika väljatöötamine ja nõustamine enne kohtuistungit“) ning sellele lisaks 1,5 tundi kohtukõne kirjalike teeside koostamiseks, mis esitati ringkonnakohtule.
  4. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga osaliselt. Esindaja poolne tsiviilasja materjalidega tutvumine ning esindatavaga enne kohtuistungit seisukohtade läbiarutamine saavad olla kohtule kirjalikult esitatavate seisukohtade (nn kohtukõne teeside) koostamise eelduseks, s.o kohtukõne teesid saavad põhineda eelnenud arutelu ja nõustamise tulemustel. Seega on nimetatud toimingud osaliselt kattuvad. Maakohtu määrus on seega ringkonnakohtu arvates ebapiisavalt põhjendatud selles osas, mis puudutab hinnangut kostjal apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kolleegium ei nõustu samas määruskaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt piisas vastustaja esindajale ainuüksi 1,5 tunnist nii tsiviilasja materjalidega tutvumiseks kui ka kirjalike kohtukõne teeside koostamiseks. Kohtunikuabi on määruse põhjendustes õigesti märkinud, et kuna KÜ Kangelaste pr 19 esindaja W. Ignatjev asus kostjat esindama alles pärast ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamist, mistõttu ei olnud ta tsiviilasja materjalidega ega menetluse käiguga tuttav juba maakohtus toimunud menetluse tulemusena.
  5. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud vajalikuks ja põhjendatud õigusabi mahuks tuleb käesolevas asjas lugeda 4 tundi, millest 1,83 tundi lugeda kulunuks tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja seisukohtade kooskõlastamisele; 1,5 tundi kirjalike kohtukõne teeside koostamisele ja 0,67 tundi ringkonnakohtu istungil osalemisele. Kolleegium rõhutab seejuures asjaolu, et asja materjalide kohaselt ei esitanud kostja lepinguline esindaja ringkonnakohtule kostja (apellandi) nimel apellatsioonkaebust, vaid seda tegi kostja seaduslik esindaja ise. Tulenevalt apellatsioonimenetluse eripärast (

§ 652

) on reeglina apellatsioonimenetluses kõige mahukamaks õigusabitoiminguks apellatsioonkaebuse koostamine. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendusega, mille kohaselt tegemist ei ole tavalisest keerukama tsiviilvaidlusega, asjas ei ole esitatud suures mahus menetlusdokumente ning asjas toimus üks (maakohtu) istung. Arvestades vajalikku ja põhjendatud õigusabi mahtu 4 tundi on kokkulepitud suuruses tunnitasu 100 eurot puhul KÜ Kangelaste pr 19 poolt apellatsioonimenetluses kantud vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 400 eurot. Sellele 7 lisandub korteriühistu poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot. Kokku loeb ringkonnakohus KÜ Kangelaste pr 19 vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 719,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Slavetski määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse p 2 ja 2.1 ning teeb vastavas osas uue määruse, millega rahuldab KÜ Kangelaste pr 19 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Vladimir Slavetskilt kuulub KÜ Kangelaste pr 19 kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 719,55 eurot.

  1. V. Slavetski vaidlustas maakohtu määruse ka osas, milles maakohus luges tema poolt maakohtus kantud vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (õigusabikuludeks) 399,45 eurot. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks (õigusabi mahuks) esimese astme kohtus tuleb lugeda 5 tundi, sh hagiavalduse koostamisele 1,5 tundi, kostja vastuse analüüsimisele ja seisukoha koostamisele 1 tund, kohtuistungiks valmistumisele 1,5 tundi ja kohtuistungil osalemisele 1 tund. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja V. Slavetski lepingulise esindaja poolt maakohtu menetluses osutatud õigusabi vajalikkusele ja põhjendatusele andnud õiglase ja põhjendatud hinnangu.
  2. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja esindaja poolt kulutatud 3 tundi kohtupraktika analüüsile oli ilmselgelt ülepaisutatud, kuna käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest ulatuslikku tuginemist kohtupraktikale. Viitamine ühele-kahele ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendile ei ole niisuguseks asjaoluks, mis annaks aluse nõuda vastaspoolelt hüvitist lepingulisel esindajal kohtupraktikaga tutvumisele kulunud aja eest. Kohtupraktika tundmine kuulub professionaalse lepingulise esindaja igapäevase töö juurde. Kaasabi osutamine menetlusabi taotluse koostamisel ei ole samuti niisuguseks õigusabitoiminguks, mille eest seaduse kohaselt oleks alust nõuda hüvitist vastaspoolelt. Ringkonnakohus nõustub ka ülejäänud osas kohtunikuabi poolt antud hinnangutega õigusabi mahu põhjendatusele. Maakohus on vaidlustatud osas määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Maakohus on oma määruse põhjendustes analüüsinud nii asja keerukust kui mahtu, samuti asjas teostatud menetlustoimingute hulka ja mahtu, ning nendega ka arvestanud. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks tuli lugeda 399,45 eurot, s.o 5 tunni eest à 79,89 eurot. Seega tuleb V. Slavetski määruskaebus jätta selles osas rahuldamata ja maakohtu määrus (resolutsiooni p-d 1 ja 1.2) muutmata.
  3. Kolleegium leiab, et määruskaebusele esitatud vastuses esitatud väited V. Slavetski’le menetlusabi andmise põhjendatuse kohta ei kuulu käesoleva määruskaebuse lahendamise esemesse, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta.
  4. Ringkonnakohus on seisukohal, et KÜ Kangelaste prospekt 19 määruskaebus Viru Maakohtu
  5. jaanuari 2013 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 664

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

§ 664

lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 8 21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Ebaõige on KÜ Kangelaste prospekt 19 seisukoht, mille kohaselt tuleneb nn vastumääruskaebuse esitamise õigus

§ 659

ja

§ 635

koosmõjust.

§ 659

kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 635

lg 1 kohaselt on vastuapellatsioonkaebus apellatsioonkaebus, mille üks pool esitab vastuseks vastaspoole apellatsioonkaebusele sellega ühiseks läbivaatamiseks. Kolleegiumi arvates ei ole nn vastumääruskaebuse esitamine kooskõlas määruskaebuse olemusega.

§ 463

lg 1 kohaselt lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ja juhib ning korraldab menetlust; samuti võib kohus seaduses sätestatud juhtudel asja lahendada määrusega. Määruskaebus kujutab endast menetlusosalise kaebust kohtumääruse peale, s.o üldjuhul kaebust kohtu tegevusele menetluse juhtimisel. Seega ei ole määruskaebuse esitamine seostatav mitte teise menetlusosalise tegevusega, vaid eelkõige kohtu tegevusega, ning sellega eristub määruskaebus oma olemuselt apellatsioonkaebusest.

  1. Seega puudus KÜ-l Kangelaste prospekt 19 alus esitada maakohtu määrusele nn vastumääruskaebust 14 päeva jooksul alates temale V. Slavetski määruskaebuse kättetoimetamisest, vaid tal oli õigus soovi korral esitada maakohtu määrusele iseseisev määruskaebus edasikaebetähtaja jooksul. Määruskaebuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva menetlusosalisele vaidlustatava kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtumäärus KÜ Kangelaste prospekt 19 lepingulisele esindajale W. Ignatjevile e-toimiku vahendusel kätte toimetatud
  2. jaanuaril 2013.a ning sellest ajast hakkas kulgema ka määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg. KÜ Kangelaste prospekt 19 on esitanud oma vastumääruskaebusena pealkirjastatud määruskaebuse Viru Maakohtu 17.01.2013.a määrusele menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta
  3. märtsil 2013.a. Seega on määruskaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaega ületades.

§ 66

kohaselt ei ole menetlusosalisel õigust menetlustähtaja möödalaskmise korral menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

§ 331lõikes 1 sätestatud juhul.

See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kuna KÜ Kangelaste prospekt 19 esitas määruskaebuse seaduses sätestatud menetlustähtaega rikkudes ega viidanud mõjuvatele põhjustele tähtaja möödalaskmiseks, võttis maakohus ebaõigesti määruskaebuse menetlusse ning määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 23. Asja materjalidest nähtuvalt tasus KÜ Kangelaste prospekt 19 määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 25 eurot.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt kuulub riigilõiv menetlusosalisele tagastamisele, kui tema esitatud avaldus, sh määruskaebus, jäetakse läbi vaatamata.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 24.

§ 178

lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.