← Eesti

2-11-37275/71

Obsah (4)§ 175§ 144§ 218§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-37275 Tsiviilasi

§ 175

lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Seadus räägib sõnaselgelt poole esindamisest kohtumenetluses, s.o teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisest. Seega on

§ 175

lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Antud tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluses maakohtus olnud lepinguline esindaja, kes oleks esitanud kohtule kostja nimel menetlusdokumente või esindanud kostjat kohtuistungil. Kõik kostja poolt maakohtule edastatud dokumendid (vastus hagiavaldusele, arvamus hageja poolt esitatud tõenditele) on kostja enda poolt allkirjastatud ja kohtule edastatud ning kohtuistungitel maakohtus 06.01.2012. a ning 07.05.2012. a osales kostja koos nõustajaga. Kui

§-s 218 sätestatule vastav isik ei ole menetlusosalist esindanud, tuleb seda analoogia alusel käsitada sarnaselt nõustamisega.

§ 175lg 2 kohaselt ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele.

Seega jättis kohus kostja õigusabikulud maakohtus vastaspoolelt välja mõistmata. 2

§ 175

lg 1 (kehtiv redaktsioon alates 01.01.2013.a.) kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtunikuabi tegi tsiviilasja toimiku materjalide põhjal kindlaks, et käesolevas menetluses ringkonnakohtus esindas kostjat

§-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Käesolevas tsiviilasjas tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.

  1. a määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-st 1, mille kohaselt hagilt hinnaga kuni 3200 eurot (hagi hind oli 651,09 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas jäävad kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused summas 200 eurot lubatud piirmäära. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  2. Tatjana Verjovkina esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist avalduse rahuldamata jätmise osas ja selles osas uue määruse tegemist, millega rahuldada taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 963 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei vasta maakohtu määrus

§ 175lg-le 1.

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks.

§ 175

lg 1 kohaselt võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmääradest, kui teine poolt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle; 2) on menetlusosalisel õigus pöörduda advokaadi poole menetlusdokumentide koostamiseks, samas kohtuistungitel võivad nad esineda ilma advokaadi abita. Käesolevas tsiviilasjas oli menetlusdokumentide koostamine seotud kohtuväliste kuludega. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja on esitanud kõik dokumendid, mis on vajalikud menetluskulude väljamõistmiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. KÜ Puškini tn 12 vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on

§ 175

lg-s 1 sätestatud sõnaselgelt kohtu võimalus mitte kohustus piirduda kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

§ 175lg-s 4 kehtestatud piirmäärast.

Maakohus ei ole rikkunud

§ 175

lg 1; 2) on

§ 175

lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Toimikust ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks menetluses maakohtus olnud lepinguline esindaja, kes oleks esitanud kohtule avaldusi esitaja nimel või esindanud määruskaebuse esitajat kohtuistungil. 3 Hageja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.

  1. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (hagiavalduse kohtusse esitamise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusakt, hagiavaldus esitati 09.08.
  2. a); 3) on määruskaebuse esitajal ekslik seisukoht osas, mis puudutab nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärade reguleerimist. Hageja leiab, et Vabariigi Valitsuse määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ ei reguleeri teistelt menetlusosalistelt nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärasid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata.
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse summas 200 eurot. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on rikkunud

§ 175

lg 1, ei ole õige.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kohus võib piirduda selle kontrollimisega, et kulud ei ületaks piirmäära, kuid kohtul ei ole vastavat kohustust. Järelikult on kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel, kui teine pool ei ole menetluskulude kindlaksmääramisele vastu vaielnud, võimalus mõista välja menetluskulud, kontrollides lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust arvestades kehtestatud piirmäärasid. Käesoleval juhul kontrollis maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg-ga 1.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et

§ 175

lg 1 alusel on lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud menetlustoiminguid ja osalenud menetluses. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks maakohtu menetluses olnud esindaja, kes vastab

§ 218nõuetele.

Kostja on väljastanud volikirja O. Närgi nimele (I kd lk 152), kuid istungi protokolli kohaselt ei osalenud O. Närgi menetlusosalise esindajana volikirja alusel, vaid nõustajana (I kd lk 153).

§ 175lg 2 lause 2 kohaselt ei hüvitata nõustaja kulusid.

Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus OÜ poolt koostatud kulude nimekirjas on märge „ arve on koostatud tulemuse saavutamisel“, asja materjalidest ei nähtu, milline oli kokkulepitud tulemus, mida pidi saavutatama. Kulude nimekirja on koostanud Lillo ja Lõhmus advokaadibüroo advokaat I. Belugin. O. Närgi töötab samas büroos juristina, kuid tal puudub õigus osaleda esindajana kohtumenetluses. Advokaadibüroo peab klienti teenindades selgitama, millised kulud kliendil tekivad teenuse osutamisest ning kas ja millises ulatuses ning millistel tingimustel saab taotleda nende väljamõistmist vastaspoolelt. Kui teenust osutab advokaadibüroos töötav isik, mitte kliendilepingu vaid muu lepingu alusel, siis tuleb sellest klienti ka teavitada. Maakohus on õigesti jätnud menetluskulud summas 963 eurot teiselt poolelt välja mõistmata. Muud määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele. 4 9.

§ 178lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.