KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1278 Haldusasi I. N. esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON

§ 204lg 2, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. 11.06.2013 sai kohus I. N. esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse esitaja palub peatada Maksu- ja Tolliameti (MTA) 28.05.2013 korralduse nr 13-7/363-9 (Korraldus) täitmine osas, milles on I. N. kohustatud tasuma sunniraha summas 600 eurot MTA 17.05.2013 korralduse nr 13-7/363-7 väidetava täitmata jätmise eest. Taotleja väiteil on ta esitanud sunniraha tasumise korraldusele vaide, taotledes korralduse kehtetuks tunnistamist.
2. Kuna taotleja oli esitanud kohtule vaide koopia, millel oli ebaselge koostamise kuupäev, samuti puudus sellel MTA-s registreerimise märge, siis taotluse lubatavuse kontrollimiseks palus kohus 12.06.2013 kohtunõude korras MTA-l kinnitada, et I. N. on MTA 28.05.2013 korralduse nr 13-7/363-9 vaidlustamiseks vaide esitanud. Kui jah, siis edastada vaide koopia (koos vaide registreerimise kuupäevaga). Ühtlasi paluti teatada, millal 1 on isikule MTA 28.05.2013 korraldus nr 13-7/363-9 teatavaks tehtud ning seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kohta. esitada ka
3. 14.06.2013 edastas taotleja kohtule Korralduse vaidlustamiseks esitatud 12.06.2013 kuupäevaga dateeritud vaide koopia.
4. MTA on vastuses kohtunõudele seisukohal, et I. N. esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotleja ei ole põhjendanud, milles seisnevad need taotleja jaoks pöördumatud negatiivsed tagajärjed, mida kohtuotsuse hilisemal täitmisel ei oleks võimalik enam üldse mõistlikul viisil heastada ning mis on ühtlasi esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Olukorra muutudes on taotlejal võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti. Isegi kui hüpoteetiliselt laheneks vaidemenetlus taotleja jaoks positiivselt ning vaideorgan tühistaks MTA korralduse, ei oleks sellel taotleja jaoks pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Tasutud sunniraha tagastatakse sellisel juhul taotlejale. Seega ei ole võimalikud negatiivsed tagajärjed taotleja jaoks pöördumatud. Kohene sunniraha tasumise kohustus ei riiva taotleja õiguseid, mistõttu ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Lisaks vaie, mis on esitatud MTAle Korralduse kehtetuks tunnistamiseks, on ilmselgelt perspektiivitu. Seda järgnevatel põhjustel: MTA alustas Laketide Consulting OÜ (registrikood 12327158) maksuvõla sundtäitmist. Äriühingu põhivõla suuruseks oli seisuga 16.05.2013 207 873,78 eurot, millele lisandub arvestuslik intress. Maksuvõla sundtäitmise menetluse raames on maksuhaldur väljastanud 03.04.2013 korralduse suulise teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks äriühingu juhatuse liikme Tsvetanka Asparuhova Parvanova’le, mis jäeti osaliselt täitmata. Sellest tulenevalt otsustas maksuhaldur pöörduda teabe saamiseks äriühingu majandustegevuse olemuse kohta kolmanda isiku ehk töötaja poole, kelleks on I. N. MTA väljastas I. N. nimele Korralduse suulise teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Korraldusega kohustas maksuhaldur I. N. ilmuma 22.05.2013 kell 08.15 maksuhalduri ametiruumidesse. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et taotleja on MTA 17.05.2013 Korralduse kätte saanud. Puudub vaidlus ka selle üle, et nimetatud Korralduses sisaldus hoiatus võimaliku sunniraha määramise kohta Korralduse täitmata jätmise puhul. Väär on taotleja väide selle kohta, et ta on sisuliselt Korralduse täitnud, saates maksuhalduri juurde 22.05.2013 oma lepingulise esindaja. MKS § 48 lg 2 kohaselt võib menetlusosalise esindaja osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. Käesolevas asjas on ilmselge, et selgituste võtmise toimingu olemusest tulenevalt on nõutav I. N. isiklik osavõtt seletuste andmisel. Füüsilise isiku poolt maksumenetluses selgituste andmise toimingu olemusest tulenevalt ei ole võimalik ütluste andmine lepingulise esindaja poolt teise isiku eest. Maksuhaldur kohustas põhjendatult ilmuma ametiruumidesse konkreetset isikut, kes oli Laketide Consulting OÜ-ga otseselt seotud ning oskab anda äriühingu tegevuse kohta täpset informatsiooni ning selgitusi pangakonto väljavõtte kohta, mille esitamist maksuhaldur nõudis. Lisaks sellele puudus taotleja asemel maksuhalduri juurde ilmunud F. Y. M. N.´il I. N. poolt nõuetekohaselt allkirjastatud volikiri, mistõttu maksuhalduril ei olnud võimalik veenduda tema esindusõiguse olemasolus. Seega on taotleja vaie ilmselgelt perspektiivitu ja taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. KOHUS LEIAB 5.

§ 249

lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, 2 kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine ja vältida kaebaja õiguste pöördumatut kahjustamist. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute huviga, samuti hinnata kaebuse perspektiivikust ning seda reeglina olukorras, kus kohtu käsutuses olev teave on mittetäielik. 6.

§ 249

lg 2 kohaselt on lubatud erandlikult esialgse õiguskaitse taotluse esitamine halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Käesoleva juhul on taotleja esitanud MTA-le sunniraha tasumise korraldusele vaide, taotledes Korralduse kehtetuks tunnistamist. Seega taotleb isik esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud Korralduse täitmise peatamist halduskohtus ilma kaebust esitamata, vaidemenetluse ajal, ning taotluse esitamine on iseenesest lubatav.

1. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eelkõige asjaoluga, et Korraldus ei ole põhjendatud, kuna täitmata on haldusakti andmise eeldused. Taotluse esitaja leiab, et ta ei ole jätnud täitmata MTA 17.05.2013 korraldust nr 13-7/363-
2. Esialgse õigsukaitse kohaldamine ei koorma haldusorganit ebamõistlikult, sest Korraldus kuuluks täitmisele lihtsalt hiljem. Samas oleks aga Korralduse kehtetuks tunnistamise korral tekkinud olukord, kus taotlejale on tekkinud oluline kahju suuresummalise väljamineku kujul. Kohus märgib sellega seoses, et seaduse kohaselt tuleb taotlust põhjendada ka sisuliselt ja tõendada väidetavaid asjaolusid. Vastavalt

§ 250lg-le 2 tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

Taotleja on küll märkinud, et Korraldus ei ole põhjendatud, sest täitmata on haldusakti andmise eeldused, kuid ei ole endiselt veenvalt põhjendanud, miks taotluse esitaja vajab esialgset õiguskaitset ehk miks on vajalik erinormi kohaldamine. Taotleja ei ole esitanud mingeid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta. Seega on taotleja väited olulise kahju tekkimisest paljasõnalised. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti täitmise peatamine võiks olla vajalik, kui haldusaktis sisalduv maksusumma tasumise kohustus paneb taotluse esitaja väga raskesse majanduslikku seisu. Käesoleval juhul ei ole taotluse esitaja aga esitanud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid sunniraha maksmiseks või et määratud summa tasumine tekitaks taotluse esitajale pöördumatud kahju ning viiks taotleja makseraskustesse. Kohus selgitab, et juhul, kui Korraldus kehtetuks tunnistatakse, siis taastatakse isiku suhtes endine olukord, millega on välistatud taotlejale pöördumatute tagajärgede (oluline kahju) saabumine. Et taotleja ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust, siis on taotlus alusetu ja jääb rahuldamata. Kohus ei näe taotluse paljasõnalisuse tõttu vajadust kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249lg 1).

Samas, kui ilmnevad uued asjaolud, mis kohtu seisukohta muudavad, siis

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 4 5 6