KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2967 Haldusasi O. B. kaebus Eesti Tööt

-i sätteid, arvestades TTTS erisusi. -

§ 15

lg 2 – Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. -

§ 40

lg 1 – Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 8. Käesolevas asjas ei ole vastustaja taganud kaebajale nimetatud normides sätestatud õigusi. Haldusorgan ei andnud pärast puuduste tuvastamist kaebajale võimalust nende kõrvaldamiseks. Vastustaja ei küsinud enne haldusakti andmist kaebaja arvamust ega taganud seega isikule õigust ärakuulamisele. TTTS §-st 19 ei tulene, et ettevõtluse alustamise toetuse andmisel oleks välistatud nende

-i sätete kohaldamine. 9.

§ 58

kohaselt ei saa siiski haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsuses nr 3-10-2351 leiti, et olukorras, kus esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku ümbertöötamist, ei ole paratamatult võimalik vastustajalt nõuda, et puudustele juhitaks tähelepanu väga üksikasjalikult. Kohus järeldab toodud seisukohast ka, et kui taotluse puudused on niivõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan, ei tule isikule anda eraldi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid haldusorgan võib jätta taotluse kohe rahuldamata. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kaebaja äriplaani puudused on vaidlustatud haldusaktis toodud põhjustel sellised, et puuduste kõrvaldamine ei ole ilma äriplaani täielikku ümbertöötamiseta võimalik. 3
3. Kohus nõustub äriplaani puudulikkuse osas haldusaktis tooduga. Äriplaanist ei nähtu, et kaebaja oleks arvestanud kõigi äriplaani edukust mõjutavate teguritega, ning seega võib selle teostamise riski pidada kõrgeks. Äriplaani järgi on teenust vajavate isikute arv (tl 22) väiksem kui kaebaja eeldatud klientide arv (tl 23) ning kui arvestada klientide arvu võimalikku varieeruvust nädalapäeviti ja sesoonselt, on küsitav kaebaja prognooside täitumine. Samuti on finantsprognoosides arvestatud küll tööjõumaksudega, kuid puudub teave käibemaksu kohta. Klientide arvu prognoosi korrigeerimine väikemaks ning käibemaksu lisamine piletihinnale või piletihinna sees arvestamine toob aga endaga kaasa äriplaani finantsprognooside põhjaliku muutumise.
4. Avaliku bussireiside portaali Bussireisid.ee andmetel pakuvad Narva-Sillamäel reisijaveo teenust neli bussifirmat ning toimub üle 50 reisi päevas. Äriplaanist ei nähtu, kas selle koostamisel on juba arvestatud suhteliselt tiheda konkurentsiolukorraga ja miks peaksid kliendid eelistama kaebaja pakutavat teenust teiste konkurentide teenusele lisaks kaebaja keskkonnasäästlikkusele. Samast portaalist nähtub, et teiste konkurentide hind ei ole kaebaja pakutavast hinnast oluliselt kõrgem, ületades kaebaja hinda vaid 20-30 sendi võrra. Kui kaebaja plaanib lisada käibemaksu planeeritavale piletihinnale, võib kaebaja pakutav piletihind osutuda konkurentide omast kõrgemaks.
5. Vastusena kaebaja väitele, et vastustajal on võimalik toetus tagasi nõuda, leiab kohus, et ettevõtluse algatamise toetuse andmine peab olema põhjendatud ning vastustajal on kohustus käia töötukassa varadega ümber otstarbekalt. Kuigi vastustajal on TTTS § 19 lg 8 alustel võimalik toetus tagasi nõuda, võib see toetussumma ärakulutamisel osutuda võimatuks, kui isikul puuduvad vahendid, mille arvelt toetust tagasi nõuda. Seega oleks suure riskiga äriplaani teostamiseks toetuse andmine sõltumata selle tagasinõudmise võimalustest vastuolus töötukassa vahendite säästliku ja sihipärase kasutamise kohustusega.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna äriplaanis esinevad puudused, eelkõige turuanalüüsi ja finantsprognooside osas on niivõrd ulatuslikud, et seavad äriplaani teostamise võimalikkuse tõsise kahtluse alla ning äriplaan on seetõttu suure riskiga. Nende puuduste kõrvaldamiseks on ilmselt vajalik äriplaan põhjalikult ümber töötada ning seetõttu oli põhjendatud ka esitatud taotluse rahuldamata jätmine ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseta.
7. HKMS § 108 lg 1 ja HKMS v.r. § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad tema menetluskulud vastustaja enda kanda. Kaebaja on
8. veebruari
9. kohtumäärusega vabastatud riigilõivu tasumisest, mistõttu jääb riigilõiv HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Villem Lapimaa 4