KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-40591 Tsiviilasi H G, E G ja K G hagi M G vastu laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatisraha suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 292,50 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 07.01.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M G apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H G (IK XXXXXX), E G (IK XXXXXX), K G (IK XXXXXXXXX); Hagejate seaduslik esindaja Ingrid Meister (end Hinto, IK XXXXXXx, elukoht Saare maakond Kaarma vald, Põlluküla küla); Kostja M G (IK XXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXXX), esindaja Grete Lüüs Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON:
- Muuta Pärnu Maakohtu 07.01.2013 otsust osas, millega kohus mõistis elatise välja tagasiulatuvalt ning sõnastada maakohtu otsuse terviktekst alljärgnevalt: 1.1 Rahuldada hagi osaliselt. 1.2 Välja mõista M Glt elatis hagejate H G (ik XXXXXXXXX), E G (ik XXXXXXXXXX) ja K G (ik XXXXXXXXX) kasuks nende ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni alates XXXXXXX.a. järgmiselt: - 70 (seitsekümmend) eurot kuus tütre H G ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni XXXXXXXX.; - 70 (seitsekümmend) eurot kuus tütre E G ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXX.; - 70 (seitsekümmend) eurot tütre K G ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXX. Välja mõistetud elatisraha kanda hagejate seadusliku esindaja I H arveldusarvele 1105316544 Swedbank.
- Käesoleva kohtuotsusega on muudetud Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 19.03.2007.a. kohtuotsust tsiviilasjas nr 2.-06-14922 M Glt väljamõistetud elatisraha suuruse osas.
- Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda ja apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud 09.10.2012 esitasid alaealised H , E ja K G hagi Pärnu Maakohtusse M G vastu elatise suurendamiseks. 19.03.2007 otsusega mõisteti M Glt välja elatis 600 krooni kuus kolme alaealise lapse ülalpidamiseks, ehk kolme lapse peale kokku 38,34 eurot kuus. Lapsed elavad ema I H juures Saaremaal Kaarma vallas asuvas üürikorteris ja on tema ülalpidamisel. I H töötab Saaremaa Lihatööstuses, hetkel on rasedus- ja sünnituspuhkusel. Kostja on alates 2011.a tasunud kolme lapse peale kuus kokku 40 eurot. Kuna kostja majanduslik seisund on paranenud elatise väljamõistmisest möödunud 5 aasta jooksul märgatavalt: ta omab isiklikku korterit, Matu maaüksust, võlgnevusi enam pole, on omanik A&M Tõllakuur OÜ-s, saab renditulu MTÜ-st Vana-Antsla Noored (hobuvankrite valmistamine ja müük) ning eelneva kohtuotsuse jõustumise ajal ei olnud lapsed veel 2 kooliealised, on põhjendatud eelmise kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamine. Hagejad taotlesid elatise suurendamist kuni ¼ minimaalpalgast, s.o 72,50 eurot lapse kohta kuus, kokku 217,50 eurot kuus. Kuigi seadus näeb ette, et elatis lapse kohta ei tohiks olla väiksem kui ½ miinimaalpalgast, on hagejad nõus arvestama asjaoluga, et kostja on osaliselt töövõimetu ning et tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last (üks sügava puudega). Kuid samuti on K Gl puue, mis nõuab lisakulutusi apteegikosmeetikale, pesuvahenditele, puhastusvahenditele, ravimitele jne. Kostja on lapse tervislikust seisundist teadlik. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Esinevad asjaolud, mis õigustavad elatise väljamõistmist alla PkS § 101 lg 1 alammäära. Hagejate väide, et kostja majanduslik olukord on viie aasta jooksul märgatavalt paranenud, on pahatahtlik. Korter Vana-Antslas on kostja ja tema pere elukoht, ning on tema ja abikaasa ühisvara. Matu maaüksus on soetatud hagejate seadusliku esindajaga kooselu ajal ja seega juba palju varem. Maaüksus on väike ning tänasel päeval on nimetatud maaüksus kostja igapäevaeluga toimetuleku allikaks. Kostja eitas renditulu saamist Vana-Antsla Noored MTÜlt. OÜ A&M Tõllakuur on asutatud abikaasaga kahasse ja on abikaasade ühisvara. Firma on asutatud alles 23.05.2012 ja seega on tegemist alles alustava ettevõttega, kus kostja saab oma tervisliku seisundi võimalustele vastavat puutööd teha. Firmal mingit rahalist tulemust hetkel ei ole. Kostja ainuke sissetulek on 130 euro suurune riiklik töövõimetuspension. Kostja vajab oma tervisest tulenevalt püsivalt ravimeid. Sellest pensionist maksab kostja ka hageja juures olevate laste ülalpidamiseks elatist kokku 40 eurot kuus. Kuna kostja rahaline olukord ei ole 5 aasta jooksul oluliselt paranenud, siis tuleb jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus 07.01.2013 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja iga hageja kasuks 70 eurot elatist kuus alates 09.10.
- Hagejate esindaja I H ülalpidamisel on lisaks kostjaga ühisele kolmele lapsele veel üks alaealine laps, seega kokku neli last ja perekonda on sündimas viies laps. Kostja ülalpidamisel on kaks temaga koos elavat alaealist last ja kolmele hagejale maksab ta igakuist elatist kokku 40 eurot, s.o 13,33 eurot lapse kohta kuus. Kohus leidis, et tulenevalt hagejate taotluse sisust - saada isalt elatist suuruses, mis on ½ osa seadusega kehtestatud elatise minimaalmäärast, puudub hagejatel kohustus suurenenud vajadusi tõendada. Arvestades elukalliduse indeksit, on ilmselge, et 13,33 eurot on ühe lapse ülalpidamiseks vähe. Nimetatud summa on 1/10 kehtestatud elatise minimaalmäärast. Lisaks sellele on lapsed saanud kooliealisteks, mis tähendab tunduvalt suuremate kulutuste tegemist nende ülalpidamiseks (riided, toit, huvialaringid jne). Hagejad elavad praegusel ajal üürikorteris, mis tähendab lisakulutusi võrreldes kostjaga, kes elab omandiõiguse alusel endale kuuluvas korteris. Kohus leidis, et TsMS § 459 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 märgitud eeldused elatise suurendamiseks on täidetud. Nii nagu kostjal on üleval pidada üks sügava puudega tema juures elav laps uuest kooselust, nii vajab erihooldust ja ravi ka poolte ühine I H juures elav tütar K. Nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Hagimaterjalidest nähtub, et viimastel aastatel on kostja pere ostnud uue korteri, tema pere kasutada on I H ja kostja kooselu ajal kostja nimele omandatud maatükk, millel kostja kasvatab uue pere vajadusteks aiasaadusi. Kostja on 2012.a loonud äriühingu, mille asutajaks ja ainsaks juhatuse liikmeks ta on. Registrikaardilt nähtub, et äriühingu asutamisel on toimunud sissemaks 2500 eurot. Kostja on ise oma selgitustes kinnitanud, et äriühing sai loodud eesmärgil, et saada perele täiendavat 3 sissetulekut. Kostjal on vara, mida ta on saanud välja rentida. Kostja puudepensioni suurus oli 2007.a 57 eurot ja praegusel ajal 130 eurot. Kui arvestada, et kostja ülalpidamisel koos tema endaga on 6 isikut (viis last ja ta ise) siis tähendaks 72,50 euro suurune elatis iga lapse ja kostja enda kohta seda, et kostja igakuuline sissetulek peaks olema vähemalt 435 eurot. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt on tema ainus sissetulek pension 130 eurot kuus. Hagejad ei ole vastupidist tõendanud. Kostja on üldhaigestumise tagajärjel töövõimetu 80 % ulatuses. Käesoleval ajal on seadusega kehtestatud minimaalpalk 290 eurot kuus, sellise rahalise sissetuleku kindlustamine peaks olema kostjale igati jõukohane. Samas kui arvestada kostjal säilinud töövõimet ja tema enda selgitusi sellele, et ta oskab teha puutööd ja selline töö on temale jõukohane, ta on selleks, et saada perele lisasissetulekut, asutanud isikliku äriühingu, milleks on teinud sissemakse 2500 eurot, tal on kinnisvara, mille müügist võib saada rahalisi vahendeid või mille kasutamisel põllumajandussaaduste tootmisel on võimalik saada lisasissetulekut või uue pere eelarve kokkuhoidu, tal on vara, mida on võimalik ka tasu eest välja rentida, siis leidis kohus, et kostja suudab kuus teenida vähemalt 420 eurot rahalisi vahendeid, mis kindlustaks iga tema ülalpeetava kohta 70 eurot. Elatis 70 eurot lapse kohta kuus ei ole kostjat ebamõistlikult koormav. Riigikohus leidis, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kostja väide, mille kohaselt tema rahaline sissetulek on 130 eurot kuus ja see ei võimalda temal suuremat elatisraha kui senine 13,33 eurot lapse kohta kuus maksta, ei ole määrav, kuna lapsevanema kohustus oma lapsi minimaalsemalgi määral üleval pidada tuleneb seadusest. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada. Maakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 232 lg-t 1 ja 2, samuti TsMS § 442 lg-t
- Kohus on lähtunud vaid vastustajate ütlustest ning on täielikult ignoreerinud apellandi poolt esitatud tõendeid ning neid ka omavoliliselt vääralt tõlgendanud. Maakohus on jätnud täielikult arvesse võtmata, et vastustajate seaduslikule esindajale kuulub samuti korter. Selline meelevaldne ühe poole olukorrale hinnangu andmine ei ole õiglane ning ei lähtu seaduse mõttest, mille kohaselt peab kohus arvesse võtma mõlema vanema majanduslikku seisundit. Kõne all olnud apellandi isiklik korter ei ole apellandi ainuomandis, vaid kuulub kaasomandina apellandi ja tema abikaasa ühisvarasse. Apellant iseseisvalt ei oleks kunagi võimeline endale kinnisasju soetama ning selle pärast aitaski rahaliselt apellandi abikaasa õde, et perel oleks olemas vähemalt elukoht. Kohus ei ole arvesse võtnud, et ka apellandil on lisaks vastustajatele 2 ülalpeetavat - Carl-M G ja R G ning sündimas on kolmas. Lisaks on kohtule edastatud tõendid, mis näitavad, et R G on sügava puudega ning vajab seetõttu suuremat hoolt. R G vajab sügavast puudest tingituna ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, juhendamist ning järelevalvet. Puudest tulenevad lisakulud transpordile ning hooldus- ja abivahenditele. Kohtu järeldus, nagu oleks apellant äriühingu asutamisel teinud sissemakse 2500 eurot, ei põhine tõendil. Nimelt nähtub registrikaardilt üheselt, et ettevõte on asutatud sissemakset tegemata. Lisaks sellele on üldteada, et alustav ettevõtte mitte ei tooda rahalist kasumit, vaid nõuab pidevaid investeeringuid. 4 Apellant on selgitanud, et MTÜ Vana-Antsla Noored taotles EAS-lt projekti korras raha puidutööringi ja puidutööriistade muretsemiseks. Projekt sai toetuse ning MTÜ Vana-Antsla Noored ja apellant sõlmisid 10-aastase kokkuleppe, et MTÜ ostab vajalikud tööriistad, mille korrasoleku ja toimimise eest vastutab apellant, ühtlasi on apellandil õigus ka neid samu tööriistu kasutada oma töös, vastutasuks võimaldab apellant puutööringile ruumid endale kuuluval maal ning võimalusel ka juhendab noorte puutööringi. Mingisugust tasu apellant selle eest aga ei saa. Kohus on oma otsuses arusaamatult välja toonud, et apellandil on kinnisvara (tõenäoliselt Matu maaüksus), mille müügist võib saada rahalisi vahendeid, või mille kasutamisel põllumajandussaaduste tootmiseks on võimalik saada lisasissetulekut. Kohtu taolised ettepanekud on äärmiselt eluvõõrad ning lausa pahatahtlikud. Matu maaüksus on väike põllumaa, millel apellant kasvatab toiduks erinevaid köögivilju. Apellandi igakuine sissetulek on 130 eurot kuus. Põllumaalt saadavat toitu kasutavad nii apellandi uus pere kui ka vastustajad. Põllumaa müümine kindlasti probleeme ei lahenda, vaid tekitab neid juurde, kuna siis ei ole võimalik apellandil ka toiduga oma perekonda varustada. Teise variandina on kohus ette näinud, et apellant võiks sellel maalapil hakata tootma põllumajandussaadusi. Apellandil puuduvad põllumajanduslikuks tootmiseks tehnikavahendid ning vaevalt on neid ka võimalik liisingu abil endale soetada. Lisaks sellele ei ole kindlasti kasumlik sellise suurusega väiksel maalapil põllumajandussaaduste tootmine. Maast enamuse moodustab soomaa. Apellant on 80% ulatuses töövõimetu. Põllumajandussaaduste tootmine ei ole ka seetõttu üks variantidest. Maakohus oma otsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt suurendas elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagi esitamisest ehk alates 09.10.
- Ei tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt. Vastustajate seisukoht Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsust tuleb tühistada osas, millega mõisteti kostjalt elatis välja ekslikult tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning kolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Apellatsioonkaebuse väite kohaselt on maakohus kostja majandusliku olukorra hindamisel arvestanud kostjale kuuluva korteri olemasolu, kuid jätnud arvesse võtmata, et hagejate seaduslikule esindajale kuulub samuti korter. Kolleegium leiab, et kostja väide on asjakohatu, kuivõrd tegemist on elatise suurendamise hagi lahendamisega, milles kohtul tuleb hinnata kostja majandusliku olukorra muutumist, mida kohus, tuvastades kostja poolt kinnisvara omandamise, on ka teinud. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist alla elatise miinimummäära, mistõttu ka hagi rahuldamise korral jääb suurem osa laste ülalpidamiskuludest ikkagi hagejate ema kanda ning seega ei oma asjaolu, et sarnaselt kostjaga omab ka hagejate ema korterit, määravat tähtsust. Nähtuvalt ringkonnakohtule esitatud dokumentidest on hagejate seaduslik esindaja oma korteri nüüdseks juba ka võõrandanud. 5 Kostja poolt esitatud tõend, mille kohaselt kostja eluasemeks olev korter on soetatud kostja abikaasa õe poolt toetuseks antud rahaliste vahendite eest, ei muuda asjaolu, et kostja on saanud vaatlus all oleval perioodil kinnisvara omanikuks ehk et tema majanduslik seisund on paranenud. Kolleegium ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu ettepanek kasutada kostjale kuuluvat Matu maaüksust põllumajandussaaduste tootmiseks või see müüa, on eluvõõras või pahatahtlik. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile, mille kohaselt on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu 12.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07). Seega tuleb kostjal oma vara haldamisel lähtuda eelkõige alaealiste ülalpeetavate huvidest ning vastavalt, kas kasutada vara viisil, mis võimaldab maksta elatist ettenähtud ulatuses, või müüa vara elatise maksmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kostja on avaldanud, et kasutab Matu maaüksust köögiviljade kasvatamiseks, millist asjaolu on maakohus õigesti arvestanud, kui kostja uue pere eelarve kokkuhoiu võimalust ning seeläbi ka kostja võimalust maksta ülalpeetavatele elatist suuremas ulatuses. Iseenesest on õiged apellandi väited, et maakohus on ekslikult tuvastanud, et kostja on teinud osaühingu asutamisel sissemakse 2500 eurot ning et kostja saab tulu vara rentimisest. Äriregistri andmetel on kostja osaühing asutatud sissemakset tegemata ja samuti ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja saaks oma varalt renditulu. Kolleegiumi arvates ei anna eelnev siiski alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks väljamõistetud elatise suuruse osas. Kolleegium leiab, et maakohus on poolte esitatud asjaolude alusel ja hinnates tõendeid kogumis õigesti järeldanud, et kostja materiaalne olukord on võrreldes
- aastaga muutunud sedavõrd, et see annab, arvestades ka laste vajaduste loomulikku suurenemist seoses kooliikka jõudmisega, alust elatise suurendamiseks. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et kostja suudab lisaks 130 euro suurusele töövõimetuspensionile teenida lisasissetulekut, kuna ta oskab teha puutööd ja tegeleb ka ettevõtlusega, mis võimaldab saada täiendavat tulu. Kostja väide, et ta oma tegutsevast äriühingust isiklikuks otstarbeks ja elamiskulude katteks mingeid rahalisi vahendeid ei saa, ei ole eluliselt usutav. Maakohus on arvestanud ka asjaoluga, et kostja on osaliselt töövõimetu ja et tema ülalpidamisel on kaks last, mistõttu on maakohus suurendanud elatist ainult 70 euroni kuus lapse kohta, mis on vähem kui pool PKS § 101 lg-s 1 sätestatud igakuisest elatise miinimumist lapse kohta. Maakohus on lahendis ekslikult märkinud, et pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on otsuse tegemise ajal 145 eurot, kuna alates 01.01.2013 on pool kuupalga alammäärast 160 eurot (320:2). Samas ei anna see eksimus alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks, vaid pigem kinnitab maakohtu otsuse põhjendatust elatise suurendamise määra osas. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ebaõigesti väljamõistetavat elatist suurendanud tagasiulatuvalt, mõistes suurendatud elatise välja alates 09.10.2011 ehk aasta enne hagi esitamist. Kehtiv seadusandlus ei näe ette võimalust muuta elatise väljamõistmise kohtulahendit tagasiulatuvalt. Kolleegium rahuldab selles osas apellatsioonkaebuse, tühistades osaliselt maakohtu otsuse ja mõistab elatise kostjalt välja alates 09.10.
- Kolleegium leiab, et kuivõrd elatise suurendamise nõue kuulub rahuldamisele, siis tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb maakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Arvestades asjaolu, et 6 apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb poolte kantud apellatsioonimenetluse kulud tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jätta poolte endi kanda. Gaida Kivinurm Margo Klaar Mare Merimaa 7