lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.
lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Täitmisteatest 26.04.2011 nähtub, et kohtutäitur ei ole kohustanud viivitamata võlgnikku teavitama oma kontaktandmeid, mille abil on võimalik dokumente kätte toimetada. Kohtutäitur ei ole hoiatanud ka kontaktandmete edastamata jätmise võimalikest tagajärgedest. Täitmisteates sisaldub viide, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel võib lugeda dokumendi kätteantuks ka muul viisil kui vahetu üleandmisega saajale, alus
§-d 10, 24 ning TsMS 33.peatükk. Täitmisteates sisalduv viide, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel võib lugeda dokumendi kätteantuks ka muul viisil kui vahetu üleandmisega saajale, alus
§-d 10, 24 ning TsMS 33.peatükk, on üldsõnaline ega sisalda selgesõnalist võlgniku kohustust täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada ega hoiatust kontaktandmete edastamata jätmise võimalike tagajärgede kohta. Seega puudus kohtutäituril võimalus neid dokumente, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.
lg 1 sätestab, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. 29.04.2011 saatis kohtutäitur täitmisteate Jürgen Rahuojale aadressile xxxxxxxx, xxxxx xxx xxx-x, mida kinnitab väljavõte väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatust. Nimetatud täitmisteadet ei õnnestunud kohtutäituril hagejale edastada ning 09.05.2011 avaldas kohtutäitur täitmisteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 2 sätestab, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks.
lg 5 sätestab, et avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelistungil 31.01.2013 võttis hageja omaks, et ta sai täitmisteate kätte tähitult, täitmisteate kättesaamise ajaks nimetab hageja 15.09.
sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; vara on arestinud ebapädev isik; võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Seega ei leidnud tõendamist kohtuistungil hageja väide, et arestimistoiming viidi läbi kaks kuud enne täitmisteate kättetoimetamist. Kohus leiab, et kinnisasja arestimine ei ole tühine
Järelikult enampakkumine ei ole läbi viidud tühise arestimise alusel ning enampakkumine ei ole tühine. 24.04.2012 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse, kuid ei vaidlustanud asjaolu, et enampakkumine viidi läbi tühise arestimise alusel.
lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus leiab, et käesolevas hagis ei saa hageja enam tugineda arestimise tühisusele. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist hageja väide, et kohtutäitur ei ole talle edastanud teateid enampakkumiste toimumiste kohta ning vara ümberhindamise akte. Enampakkumise teate ning vara ümberhindamise akti võib kohtutäitur hagejale kätte toimetada enda valitud viisil
23.08.2011 on edastanud kohtutäitur hagejale enampakkumise teate koos kinnisasja hinnaga posti teel. Eelpool leidis kinnitust, et hagejale toimetati tähitult 27.09.2011 toimuva enampakkumise teade 15.09.2011 kätte. 27.09.2011 toimuva kinnisasja enampakkumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.08.
lg 5 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. 2012.a aprillikuus kehtinud
lg 2 kohaselt kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus.
lg 3 sätestab, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendamist leidnud täitetoimikus sisalduvate teatiste ja aktidega, et kohtutäitur on kõik teated enampakkumiste toimumiste kohta ning vara ümberhindamise aktid hagejale edastanud tema elukoha aadressile
lg 4 alusel, järgides
§s 84 sätestatud tähtaegu. Hageja väide, et ta ei ole teatisi ega akte kätte saanud, on paljasõnaline ega mitte millegagi tõendatud. 24.04.2012 esitas hageja kaebuse täiturile, kuna teda ei teavitatud kordusenampakkumise toimumisest 05.04.2012 õigeaegselt. Kohtutäitur oma 25.05.2012 otsusega jättis hageja kaebuse rahuldamata. Hageja kohtutäituri otsust ei vaidlustanud
Seega on kohtutäituri otsus jõustunud. Kohus leiab, et hageja ei saa enam tugineda käesolevas hagis asjaolule, et täitemenetluses on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi, s.o hagejat ei teavitatud kordusenampakkumise toimumisest 05.04.2012 õigeaegselt. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kordusenampakkumise aktist 05.04.2012 nähtub, et enampakkumisel müüdi võlgnikule kuuluv kinnistu nr xxxxxxx kostjale A.Luhtarule. Kohtutäitur on saatnud enampakkumise akti hagejale lihtposti teel 11.04.2012, mida kinnitab väljavõte posti registreerimise raamatust. Kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama enampakkumise akti
Eelpool kohus tuvastas, et antud täiteasjas puudus kohtutäituril õigus edastada dokumente, mis tuli võlgnikule kätte toimetada
MS § 314 lg 5 sätestab, et dokument loetakse lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili etoimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et kohtutäitur on hagejale 05.04.2012 kordusenampakkumise akti kätte toimetanud. Hageja ei kinnita, et on 05.04.2012 kordusenampakkumise akti lihtposti või elektroonilisel teel kätte saanud. Hageja 24.04.2012 kaebus kohtutäiturile, 24.04.2012 kohtutäituri e-kiri hagejale, 27.04.2012 avaldus kohtutäiturile ega 25.05.2012 kohtutäituri otsus ei tõenda, et hageja on 05.04.2012 kordusenampakkumise akti kätte saanud hiljemalt 24.04.2012. Kohus leiab, et ei saa teha järeldust hageja avalduse alusel, (s.o hageja ei palunud saata endale enampakkumise akti, järelikult tal on see olemas), selle kohta, kas kohtutäitur on enampakkumise akti kätte toimetanud või mitte. Asjas ei oma tähtsust ka kohtutäituri otsuse sisu, ega asjaolu, kas otsus vaidlustati või mitte. Hageja avaldus, kohtutäituri otsus ega e-kiri ei sisalda hageja selgesõnalist kinnitust kordusenampakkumise akti kättesaamise kohta. Kohtutäitur ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja on enampakkumise akti kätte saanud lihtposti teel või elektrooniliselt. Tõendiks saab olla ainult hageja selgesõnaline kinnitus, et ta on 05.04.2012 kordusenampakkumise akti kätte saanud, näiteks tema allkiri väljastusteatel, kinnitus kirjana, faksi teel või elektrooniliselt. TsMS § 314 lg 7 kohaselt võib menetlusdokumendi saajale kätte toimetada kinnitust saamata ainult saaja nõusolekul. Kohus ei tuvastanud hageja sellise nõusoleku olemasolu. Kohus leiab, et hagejale ei ole 05.04.2012 kordusenampakkumise akti kätte toimetatud vastavalt
§s 10 lg 2 ning TsMS §s 314 lg 5 sätestatule. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja ei ole 05.04.2012 kordusenampakkumise akti kätte saanud alates 24.04.2012, vaid 31.01.2013, mida ta ise on avaldanud. Kuna 05.04.2012 läbiviidud enampakkumine ei kuulu kehtetuks tunnistamisele, ei kuulu rahuldamisele hageja nõuded hageja omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile ega kostja A.Luhtaru kohustamiseks andma nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.