Obsah (6)

§ 187§ 407§ 486§ 162§ 1741§ 468

2-13-15375 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-15375

§ 187lg 6).

Menetluse käik 05.04.2013 esitas hageja D. M. kohtule hagiavalduse kostja J. S.’i vastu elatise nõudes. 22.04.2013 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 06.05.2013 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. 07.05.2013. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale seisukoha esitamiseks 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid on 09.05.2013 kostja * A. V.’ile allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2-13-15375 Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku seisukoha nõudega on kostja naisele allkirja vastu üle antud 09.05.

1. a. Kohtule esitatud hagiavaldusega taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt igakuiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise alates hageja sünnist (13.05.2012) kuni 01.01.2013 summas 139 eurot kuus ning alates 01.01.2013 kuni hagi esitamiseni 160 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis 139 eurot kuus alates 13.05.2012 kuni 01.01.2013, alates 01.01.2013 kuni 04.04.2013 tagasiulatuvalt elatist 160 eurot kuus ning alates hagiavalduse esitamisest (05.04.2013) kuni hageja täisealiseks saamiseni (13.05.2030). Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 169 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates 01.01.
2. a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290 eurot, seega elatise alammäär 145 eurot (pool kuupalga alammäärast). Hageja on palunud kostjalt
3. a eest välja mõista tagasiulatuva elatise 139 eurot kuus, mis jääb miinimummäära piiresse. Eeltoodu alusel tuleb ajavahemiku 13.05.2012 kuni 31.12.2012 eest kostjal tasuda hagejale tagasiulatuvalt elatist summas 1058,20 eurot (7x139 + 85,20). 2-13-15375 Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusega nr 6 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 ja § 2 lg 2 järgi on alates 01.01.
4. a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot kuus, seega elatise alammäär 160 eurot (pool kuutasu alammäärast). Hageja on palunud kostjalt
5. a eest välja mõista tagasiulatuva elatise 160 eurot kuus, mis on elatise miinimummäär. Eeltoodu alusel tuleb ajavahemiku 01.01.2013 kuni 04.04.2013 eest kostjal tasuda hagejale tagasiulatuvalt elatist summas 501,33 eurot (3x160 + 21,33). Kokku tuleb kostjal tasuda hagejale tagasiulatuvalt elatist summas 1559,53 eurot. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 486

lg 4 alusel on käesolevas tsiviilajas esitatud hagi 05.04.2013 ning alates sellest kuupäevast tuleb kostjalt elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) välja mõista. Hagiavalduse esitamise hetkel on elatise alammäär 160 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt J. S.’ilt hageja D. M. kasuks välja mõista ülalpidamiseks igakuine elatis alates 05.04.2013. a kuni D. M. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 13.05.2030. a. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis ajavahemiku 13.05.2012 kuni 04.04.2013 eest summas 1559,53 eurot. Menetluskulud

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 05.06.2013 esitas kohus hagejale kohtunõude, millega andis hagejale tähtaja 7 päeva alates kohtunõude kättesaamisest menetluskulude nimekirja esitamiseks. 06.06.2013 on hageja seaduslik esindaja S. M. menetlusdokumendi vastu võtnud. Menetluskulude nimekirja hageja kohtule esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud kostja kanda, kuid kostjalt hageja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta, kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud ning eeldatavasti ei ole hagejal menetluskulusid käesolevas menetluses tekkinud.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2-13-15375 /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik