nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on otsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.04.2013 esitas Nauvitsman OÜ Viru Maakohtusse hagi Mäe-Liisi Mõis OÜ vastu võlgnevuse, summas 27 121,09 eurot, ja alates 30.04.2013 tasumata võlasummalt lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja on omandanud 01.02.2013 võlgnevuse väljanõudmise õiguse Mäe-Liisi Mõis OÜ (kostja) vastu Tasemix OÜ-lt (endine võlausaldaja; reg.-kood 10667917). Endine võlausaldaja pakkus kostjale teenustööna silorullide valmistamist. Pooled sõlmisid 16.07.2012 töövõtulepingu nr 12, milles lepiti kokku tingimustes ja hinnas. Vastavalt lepingu p 1 oli töö hind 17 eurot rulli kohta, millele lisandus käibemaks. Samas lepiti kokku ka silorullide koguses – 1141 rulli. Lepingu kogumaksumuseks lepiti kokku 19 245 eurot + käibemaks, s.o. kokku 23 094 eurot. Endine võlausaldaja teostas lepingulised tööd ja andis silorullid kostjale 16.07.2012 kauba vastuvõtmise-üleandmise aktiga üle. Akti allkirjastamisel kinnitasid pooled, et neil puuduvad pretensioonid kaubale ning endine võlausaldaja saab koheselt väljastada arve. Poolte kokkuleppel pidi tasumine toimuma ositi. Endine võlausaldaja esitas kostjale tasumiseks kolm arvet: 24.07.2012 arve nr 35a summas 7 017,60 eurot, maksetähtajaga 24.07.2012; 07.08.2012 arve nr 35b, summas 7017,60 eurot, maksetähtajaga 10.08.2012; 10.08.2012 arve nr 35c, summas 9057,60 eurot, maksetähtajaga 15.08.2012. Arvete katteks ei ole laekumisi kostjalt olnud. Kostjalt on endisele võlausaldajale tulnud ainult lubadused võlgnevuse likvideerimise osas. 22.12.2012 esitas kostja juhatuse liige Leho Leis Tasemix OÜ-le kirjaliku teate, milles kinnitab võlgnevust ning selgitab, miks ei ole võimalik olnud teda kätte saada. 12.02.2013, s.o. pärast nõudeõiguse loovutamist, kuid enne kostja teavitamist esitas kostja endisele võlausaldajale pakkumise, milles soovis tasuda tarbitud silorullide eest, kuid ülejäänu tagastada. Sellise pakkumisega endine võlausaldaja ei nõustunud. Vastavalt lepingule on viivise määraks 2% kuus tasumata võlasummalt (antud asjaolu nähtub kostja poolt lepingule 06.11.2012 lisatud ja allkirjastatud märkusest). Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja kuni kohtuotsuse tegemiseni intressilt viivist ei arvestata. Seisuga 30.04.2013 on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist summas 4028,29 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 164 lg 1 ja 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1, 2 ja 6; 108 lg 1; 113 ja
sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa arvete alusel tasumata võla summas 27 121,09 eurot väljamõistmist, millest 23 092,80 eurot moodustab tasumata põhivõlg ning 4 028,29 eurot sissenõutavaks muutunud viivised. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - koopiad kostjaga sõlmitud töövõtulepingust nr 12, 16.07.2012 kauba üleandmise-vastuvõtmise aktist, kostja saadetud teatisest ning 2 hageja poolt kostjale tasumiseks esitatud arvetest, viivise arvestus ja nõudeloovutuse kinnituskiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid tema asukoha aadressile ja kohustas kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja seaduslikule esindajale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte antud 23.05.2013. Seega oli kostjal kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 11.06.2013. Kohtu määratud tähtpäevaks kostja vastust ei ole esitanud.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral
Eelnimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata töövõtulepingu alusel tehtud töö eest. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud sissenõudmiseks hagejale. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel terviklikult või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 tulenevalt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 3
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega, vastavalt
sätestatule, on põhjendatud ka hageja taotlus viivise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamisest (30.04.2013) kuni põhinõude tasumiseni protsendina põhinõudest- 0,066 % päevas. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses esitatu kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku summas 1150 eurot, sellest 850 eurot moodustab hageja poolt 30.04.2013, maksekorraldus nr 490 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõiv (veebilehe.e-toimik.ee kaudu edastamisel ettenähtud määras) ja 300 eurot hageja õigusabikulud (ei sisalda käibemaksu). Kostja hageja kulude osas vastuväidete olemasolust ei ole teatanud.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Irma Külavee 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.