KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-723 Haldusasi Õ V kaebus Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 otsuse nr 25 osalise tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – Õ V , volitatud esindaja v.adv Rainer Kuulme Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kiur Põld Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.04.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Õ V määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Õ V määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.04.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-723 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Õ V esitas 03.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 otsuse nr 25 tühistamist. Vaidlusaluse otsusega otsustas linnavolikogu taotleda munitsipaalomandisse avalikult kasutatava juurdepääsutee ehitamiseks umbes 343 m2 suuruse XXXXXXXX maatüki. Kõnealune maatükk piirneb kaebaja omandis oleva kinnistuga ning kaebusest nähtuvalt on kaebaja sellele rajanud oma vahenditega juurdepääsutee oma kinnistule ja on esitanud ka taotluse selle maatüki erastamiseks enda kinnistuga liitmise eesmärgil. Kaebusest nähtuvalt on vaidlusalune maatükk kehtiva detailplaneeringu kohaselt määratletud transpordimaana. Kaebaja on esitanud 31.12.2003 Tallinna Linnavalitsusele ja Maaametile avalduse otsuses nr 25 nimetatud maatüki erastamiseks. Kaebuse kohaselt on vastustaja otsuse nr 25 punkti 2 vastu võttes rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 nõudeid, kuna enne haldusakti andmist pole kaebajale antud võimalust esitada vastuväiteid. Otsusest nr 25 ei nähtu ühtegi sisulist kaalutlust, mh ei nähtu, et oleks arvestatud erastamise taotlusega ja asjaoluga, et maaribale on kaebaja rajanud juurde- 3-13-723 pääsutee. Kaebaja on esitanud erastamise taotluse, seega on käesoleval juhul maatüki omandamise eesõigus kaebajal. Maatüki suhtes puudub Tallinna linnal igasugune avalik huvi.
- Tallinna Halduskohus tagastas 15.04.2013 määrusega Õ V kaebuse. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vaidlusalune haldusakt ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Linnavolikogu otsus maa munitsipaalomandisse taotlemise kohta on sisuliselt menetlustoiming. Menetlusnormide rikkumist saab halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Haldusasjades nr 3-3-1-44-05 ja 3-3-1-94-06 asus Riigikohus seisukohale, et maa munitsipaalomandisse taotlemise algatamise otsust on võimalik erandjuhtudel vaidlustada siis, kui vaidlusalune maa ei saa põhimõtteliselt kuuluda munitsipaliseerimisele. Õ V kaebusest ei nähtu, et maatüki munitsipaalomandisse andmine oleks võimatu. Maareformi seaduse (MRS) § 22 lg 12 ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrus nr 50 puudutavad eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, erastamist tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele muul MRS-s sätestatud alusel ning et see maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele. Ei saa väita, et vaidlusaluse maatüki näol oleks tegemist sellise maaga. Kehtiva detailplaneeringuga on maatükk määratud transpordimaaks. Kõnealune maatükk külgneb ka K tänavamaaga. Puudub takistus, mis ei võimaldaks sellele maatükile moodustada eraldi kinnistut juurdepääsutee rajamiseks. Samuti ei ole takistust selle liitmiseks külgneva teemaaga (K tänav). Maa munitsipaalomandisse andmise otsustab maavanem kaalutlusõiguse alusel. Kaebajal ei ole õigust nõuda vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamist MRS § 221 kohaselt. Kaebajal võib olla õigus erastada kõnealust maad MRS § 22 lg 12 alusel, ent tegemist ei ole maa ostueesõigusega erastamisega MRS mõistes. Asjaolu, et Tallinna linn on varem korduvalt deklareerinud, et tal vaidlusaluse maa vastu huvi puudub, ei võta linnalt õigust selle maa munitsipaalomandisse taotlemiseks. Ka ei välista maa munitsipaalomandisse andmist asjaolu, et kaebaja on otsustanud võõrale maale ilma õigusliku aluseta rajada tee. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Õ V esitas 02.05.2013 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 15.04.2013 määrus tühistada ja saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Vaidlusalune maa ei saa kuuluda munitsipaliseerimisele. Kaebaja on maariba suhtes esitanud MRS § 22 lg 12 alusel erastamise taotluse, kaebajal on maariba omandamise eesõigus Tallinna linna ees. MRS §-s 221 sätestatakse maa erastamise ulatus, mitte erastamise viis, ning analoogia korras tuleb MRS § 22 lg 12 alusel erastamise taotluse esitamisel MRS § 20 lg 1 kohaselt eeldada, et sellise maa omandamise eesõigus kohaliku omavalitsuse ees on erastamise taotlejal. Kaebaja poolt esitatud taotlust ei ole seni lõplikult lahendatud ning õigusselgus taotluse osas saabub haldusasjas nr 3-12-987 lahendi jõustumisega. Kuna maariba erastamise taotlus on esitatud enne munitsipaliseerimise taotlust, tuleb erastamise küsimus lahendada esimesena. Vastustaja otsus nr 25 on tehtud ennatlikult. Vaidlusalune otsus on tehtud ennatlikult ka tulenevalt sellest, et haldusasjas 3-12-987 on kaebaja esitanud taotluse kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks osas, millega maariba on ette nähtud transpordimaaks. Maariba suhtes puudub Tallinna linnal igasugune avalik huvi. Riigikohus on 13.10.2005 lahendis nr 3-3-1-44-05 rõhutanud, et maa munitsipaalomandisse jätmisel on üheks eelduseks avaliku huvi olemasolu. 2
(4)3-13-723 Kaebaja on maaribale välja ehitanud juurdepääsutee maksumusega 269 984 krooni. Õigusliku aluse juurdepääsutee ehitamiseks on andnud kehtiv detailplaneering (milles maariba on ette nähtud juurdepääsuteena kaebajale kuuluvale XXXX kinnistule) kui ka ehitusluba XXXXXXXX kinnistule elamu ehitamiseks. Riigikohus on 06.03.2007 lahendis nr 3-3-1-9406 märkinud, et maareformi kontekstis ei saa alati tee omandiõiguse üle otsustada maa omaniku järgi, sest analoogselt muude rajatistega kuulub tee isikule, kes on selle ehitanud.
- Tallinna linn palub jätta Õ V määruskaebus rahuldamata. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on K tee 9T maatükk transpordimaa sihtotstarbega maatükk. Avalikult kasutatavate teede rajamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, mistõttu soovib vastustaja nimetatud maatükki munitsipaalomandisse. Ekslikud on väited nagu oleks maatükki võimalik erastada MRS § 22 lg 12 alusel. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. K tee 9T maatükk ei vasta eelnimetatud tingimustele, seetõttu ei saa ka kaebaja selle liitmist taotleda. MRS § 312 lg 2 välistab XXXXXXX maatüki käsitlemise kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana, kuna see kuulub iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele. Asjakohased ei ole ka kaebaja väited, et tema poolt ebaseaduslikult rajatud tee välistab maatüki munitsipaalomandisse jätmise. Ei ole esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaksid rajatise omandiõigust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-12-987 05.04.2013 tehtud ning 05.06.2013 jõustunud määruses maa erastamisega seoses võetud seisukohtade juurde. Ringkonnakohus leidis nimetatud määruses järgmist: „
- MaaRS § 22 12 näeb ette, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kehtestatud Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise korra (edaspidi erastamise kord) § 3 lg 1 näeb ette, et linna- või vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Erastamise korra § 4 näeb ette, et linnavalitsus esitab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani ja loataotluse erastamise korraldajale - maavanemale, kes alustab erastamise korra § 5 lg 1 kohaselt menetlust ja otsustab loa andmise kahe kuu jooksul linnavalitsuselt dokumentide saamisest arvates.
- Seega toimub kinnisasjaga piirneva iseseisva kasutusvõimaluseta maatüki erastamine mitmes etapis: kõigepealt algatab kohalik omavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse, mille käigus selgitatakse välja, kas maatükk on iseseisva kasutusvõimaluseta (erastamise korra § 1 lg 2), kas see on vaba ostueesõigusega erastamise, munitsipaliseerimise või riigi omandisse jätmise taotlustest ja kas kaitserežiim võimaldab selle erastamist ning määratakse kindlaks piirid. Maavanema juures toimub menetluse järgmine etapp üksnes kohaliku omavalitsuse taotluse alusel. Erastamise korrast ei selgu, mida peab kohalik omavalitsus tegema siis, kui ta alustas menetlust eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kuid selgub, et taotletud maatükk ei vasta erastamise korra § 1 lg 2 tingi3
(4)3-13-723 mustele ega ole sobiv kinnisasjaga liitmiseks. Mõistlik pole eeldada, et ka kinnisasjaga liitmiseks mittesobiva maatüki puhul peaks kohalik omavalitsus menetluse selle etapi lõpuni viima, selgitama välja erastamise võimalikkuse, koostama plaani ning saatma loataotluse maavanemale, kuigi ise on veendunud, et maatükki erastada ei saa. Erastamise korra § 5 lg-tes 1 ja 2 rõhutatakse, et maavanem kontrollib, kas linna- või vallavalitsuse poolt väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa vastab seaduses sätestatud tunnustele. Ka eeltoodu annab pigem aluse arvamuseks, et linnavalitsus ei esita loataotlusi maatüki osas, mille osas ta on ise väljaselgitatud mittevastavuse erastamise korras nõutud tingimustele.
- Käesoleval juhul ei ole linnavalitsus loataotlust maavanemale esitanud, mistõttu erastamise menetlus on lõppenud juba selle algetapis ning pole maavanemani jõudnudki. /---/
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.03.2009 kirjaga on selgesõnaliselt keeldutud kaebaja maa erastamise taotluse edasisest menetlemisest ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest. Kaebaja on leidnud, et tegemist pole haldusaktiga, sest kiri ei sisalda resolutiivosa, õiguslikku ja faktilist põhjendust ning vaidlustamisviidet. Ringkonnakohus ei väidagi, et kirja näol oleks tegemist õiguspärase haldusaktiga, kuid haldusakti õiguspärasus ei ole haldusakti kehtivuse eelduseks (haldusmenetluse seadus (HMS) § 61 lg 1). Haldusakti oluliseks tunnuseks on regulatiivsus - isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus (HMS § 51 lg 1). Selline otsustus on 24.03.2009 kirja esimeses lõigus selgelt väljendatud: "Vastuseks Teie avaldusele teatame, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei pea võimalikuks Tallinna Linnavolikogu
- juuni 2002 otsusega nr 262 kehtestatud Sompa tee 1b ja K tee 41a vahelise ala detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist ning Sügislase tn 4 kinnistuga piirneva maariba erastamist ning liitmist Sügislase tn 4 kinnistuga vastavalt maareformi seaduse §-s 22 lõige 12 sätestatule". Keeldumist on põhjendatud sellega, et kehtiva detailplaneeringu kohaselt on maatükk ette nähtud juurdepääsuks Sügislase 4 ja K 45 kinnistutele ning uue detailplaneeringu algatamine juurdepääsu rajamiseks K 45 kinnistule pole seetõttu vajalik.
- Kaebaja väide, et ta ei osanud arvata, et Linnaplaneerimise Ameti vastus tähendab lõplikku keeldumist, vaid pidas seda üheks taotluse suhtes antud seisukohaks, ei ole usutav.“
- Eelnevast ringkonnakohtu määruse väljavõttest nähtub, et erastamismenetlus vaidlusaluse maa osas on lõppenud. Seega ei saa kaebaja poolt esitatud maatüki erastamise avaldus mingilgi moel selle maa munitsipaalomandisse andmise menetluse läbiviimist takistada. Ringkonnakohus märgib veel, et otsus nr 25 üksnes alustab maa munitsipaalomandisse andmise menetlust ning see ei too endaga kaasa mingeid vahetuid õiguslikke tagajärgi. Maa munitsipaalomandisse andmise üle otsustab maavanem. Kaebajal on võimalik esitada oma vastuväited maa munitsipaalomandisse andmise suhtes taotluse esitamisele järgnevas haldusmenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4
(4)