← Eesti

3-12-1522/71

Obsah (5)§ 180§ 114§ 182§ 108§ 109

3-12-1522 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1522 Haldusasi OÜ BLRT R

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK või ka maksuhaldur) alustas 30.09.2009 korralduse nr 12.2-3/8069-1 alusel kontrolli OÜ Vakaru Refonda käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse üle maksustamisperioodil august
  2. a /I kd tl 135/.
  3. Kontrolli tulemuste kohta koostas PMTK 27.12.2011 kontrollakti nr 12.3/8069-140 (edaspidi Kontrollakt), mille kohaselt august 2009 eest on arvestatud ja tasutud riigieelarvesse vähem käibemaksu summas 12 617,63 eurot ehk 197 423 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 18 758,49 eurot ehk 293 926 krooni. Kontrollaktis maksuhaldur leidis, et OÜ Vakaru Refonda maksuarvestuses kajastatud OÜ Aironmet, OÜ Coolday Pluss ja OÜ Ubakivi poolt väljastatud arvetel näidatud tehinguid ei ole reaalselt toimunud /I kd tl 72-90/. OÜ Vakaru Refonda esitas Kontrollaktile 03.02.3012 eriarvamuse, milles ei nõustunud maksuhalduri seisukohtadega ja taotles maksumenetluse lõpetamist maksuotsust andmata /I kd tl 107/.
  4. 09.04.2012 tegi PMTK maksuotsuse nr 12.2-3/8069-144 (edaspidi Maksuotsus), millega kohustati OÜ-d Vakaru Refonda tasuma käibemaksu 12 617,63 eurot (197 423 krooni) ja tulumaksu 3130,90 eurot (48 988 krooni) /I kd tl 108-134/.
  5. 10.05.2012 esitas OÜ Vakaru Refonda Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) vaide Maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ja maksumenetluse lõpetamiseks /II kd tl 81-88/. MTA 19.06.2012 vaideotsusega nr 851-3 (edaspidi Vaideotsus) rahuldati vaie osaliselt ning tunnistati Maksuotsus kehtetuks osas, millega vähendati OÜ Vakaru Refonda 2009 augustikuu eest arvestatud sisendkäibemaksu ja määrati juurde tasumisele kuuluv käibemaks ja tulumaks seoses OÜ Aironmet ja OÜ Coolday Pluss arvetega; muudeti Maksuotsuse resolutsiooni p-des 1 ja 2 nimetatud
  6. a augustikuu sisendkäibemaksu ning määratavat käibemaksu summat, lugedes õigeks sisendkäibemaksu vähendamise ning käibemaksu määramise summas 1 479, 85 eurot; muudeti Maksuotsuse resolutsiooni p-s 3 nimetatud
  7. a augustikuu eest määratavat tulumaksu summat, lugedes õigeks tulumaksu määramise summas 393,38 eurot. Muus osas (tehingud OÜ-ga Ubakivi) jäeti vaie rahuldamata ning tehti PMTK-le ettekirjutus vaide rahuldatud osas asja uueks otsustamiseks ning vajadusel täiendava maksuotsuse koostamiseks.
  8. 19.07.2012 esitas OÜ Vakaru Refonda (edaspidi ka Refonda, kaebuse esitaja või kaebaja) Tallinna halduskohtule kaebuse Maksuotsuse tühistamiseks osas, milles Maksuotsus 2 kehtib pärast Vaideotsust, Vaideotsuse nr 6-1/851-3 p 5 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks väljastama vaide rahuldatud osas haldusakt kontrolli lõpetamise kohta /I kd tl 113/. 17.08.2012 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse /I kd tl 48-49/.
  9. 05.10.2012 esitas MTA (edaspidi ka vastustaja) kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /I kd tl 65-69/. 01.11.2012 toimus asjas esimene kohtuistung /II kd tl 41-44/ ja 09.04.2013 teine kohtuistung /II kd tl 199-207, III kd tl 22-31/.
  10. PMTK saatis 19.11.2012 OÜ-le Vakaru Refonda (uue nimega OÜ BLRT Refonda) teate, milles teavitas kaebajat maksumenetluse lõpetamisest OÜ Coolday Pluss ja OÜ Aironmet osas /II kd tl 89/. Sellega seoses halduskohus 15.04.2013 määrusega lõpetas OÜ BLRT Refonda (edaspidi ka Refonda) kaebuse menetluse nõude - kohustada Maksu- ja Tolliametit väljastama vaide rahuldatud osas haldusakti kontrolli lõpetamise kohta - osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja OÜ BLRT Refonda (endise nimega OÜ Vakaru Refonda) leiab, et PMTK poolt kaebaja suhtes 2009 augustikuu käibemaksu kontrollimiseks 30.09.2009 alustatud kontrollmenetlus on olnud ebamõistlikult pikk, mis rikub kaebaja õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. PMTK jõudis 2009 augustikuu käibemaksu kontrollimenetluses Maksuotsuseni 09.04.
  11. Maksuotsuse koostamise ajaks oli kontrolli alustamisest möödunud ca 2 aastat ja 6 kuud. Vaideotsusega tühistati Maksuotsus ca 88% osas ja tehti PMTK-le ettekirjutus asja uueks otsustamiseks ning vajadusel täiendava maksuotsuse koostamiseks. Kaebuse esitamise aja seisuga on kontrollimenetlus väldanud 2 aastat ja 8 kuud, PMTK ei ole teavitanud kaebuse esitajat maksumenetluse lõpetamisest ega kontrollimenetluse jätkamisest. Kaebuse esitaja leiab, et arvestades läbiviidud maksukontrolli pikkust, siis on 2,6 aastane periood enam kui piisav, et tuvastada asjas tähendust omavad asjaolud ning viia menetlus läbi kooskõlas maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS) sätestatud põhimõtetega. Käesoleval ajal valitsev ebaselgus nii maksukontrolli jätkumise kui maksukontrolli tulemuste selgumise aja suhtes on maksumaksjale ebamõistlikult koormav ja vastuolus maksumenetluse üldpõhimõtetega. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et ühe kuu käibemaksuarvestuse kontrollimiseks Vaideotsuse resolutsiooniga p 5 maksuhaldurile antud täiendav võimalus jätkata kontrolli vaide rahuldatud osas kahjustab ebamõistlikult maksumaksja õigust kiirele ja efektiivsele menetlusele ning on vastuolus hea halduse põhimõttega. Riigikohus on põhiseaduse §-st 14 tuletanud õiguse heale haldusele (3-4-11-03 p-d 12 ja 16), mis on n-ö katuspõhimõte mitmetele olulistele alapõhimõtetele, mida haldusorgan peab oma töös järgima. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 5 lg 2 on sätestatud, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg-s 2 sätestatu hõlmab ka haldusorgani kohustust jälgida, et tema tegevus ei oleks eksitav ja menetlusosalise suhtes pahatahtlik. Haldusmenetluse seadusest tulenevad üldpõhimõtted laienevad MKS § 10 lg 3 alusel ka maksumenetlusele. Ehkki MKS ei sätesta maksukontrolli (üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni) läbiviimise tähtaega, ei saa sellest järeldada, et maksukontrolli pikkusele seab piirid vaid maksusumma määramise aegumistähtaeg. Maksukontrolli läbiviimisel tuleb maksuhalduril arvestada maksumenetluse üldpõhimõtetega, mis on sätestatud MKS § 10 lg-s 3, § 11, § 12, §-des 59-
  12. Kõige otsesemalt seab läbiviidavale maksumenetlusele maksukohustuslase kaitseks piirid MKS § 10 lg 3, mis näeb ette maksuhalduri kohustuse viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, 3 vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-3-08 (p 15) leidnud, et 2 aastat ja 10 kuud kestnud revisjon on ebamõistlikult pikk. Kohtuasjas nr 3-3-1-43-09 (p-d 10 ja 14) leidis Riigikohus, et olukorras, kus ükski seadus ei sätesta revisjoni läbiviimise pikimat lubatud tähtaega, koormab revisjoni ebamõistlik pikkus maksumaksjat ülemääraselt. Kui revisjon kestab ebamõistlikult kaua, siis jääb isikule põhjendamatult pikaks ajaks ka ebakindlus. Kuigi MKS ei sätesta revisjoni läbiviimise pikimat lubatud tähtaega, tuleb lähtuda haldusmenetluse ja maksumenetluse põhimõtetest. HMS § 5 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (lg 2), kusjuures menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta (lg 4). MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kaebaja leiab, et nimetatud Riigikohtu seisukohad on laiendatavad ka üksikjuhtumi kontrolli suhtes, seda enam, et revisjon on olemuslikult ulatuslikum (põhjalikum, mahukam ja ressursinõudlikum) kui üksikjuhtumi kontroll (Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-20-05). Puuduvad kaalukad argumendid, miks peaks üksikjuhtumi kontrolli suhtes olema aktsepteeritav revisjoni suhtes laienevast mõistlikust kontrolli tähtajast veel omakorda pikem tähtaeg. Praktikas on saanud tavaks, et revisjoni mõistlik kestus sõltub konkreetsest asjast, kuid see on vähem kui kaks aastat. See tähtaeg võib pikeneda üksnes erilistel asjaoludel. Haldusasjas nr 3-11-2800 on kohus leidnud: „[...] kui kontrolliobjekt ei ole erakordselt keerukas ja kontroll tõendimahukas, tuleb 2aastast perioodi pidada ebamõistlikult pikaks nii revisjoni kui ka üksikjuhtumi kontrolli puhul. /…/ Kohtu hinnangul tuleks efektiivne keskmine maksumenetlus viia läbi hinnanguliselt ühe aastaga ja seda nii üksikjuhtumi kontrolli kui ka revisjoni vormis. Pikemat tähtaega võivad õigustada vaid maksukohustuslase enda koostöö soovi puudumine või erandlikult tõendimahukas menetlus.“ Eesmärgipäraseks, efektiivseks ja proportsionaalseks ei saa käesoleval juhul pidada maksuhalduri tegevust ühe kuu käibemaksuarvestuse kontrollimisel 2 aasta ja 6 kuu pikkuse kontrollimenetluse vältel. Läbiviidud menetlusest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud juhtumit menetlema üle 2,6 aasta. Kui analüüsida Kontrollaktis ja Maksuotsuses tehtud menetlustoiminguid, siis ilmneb, et maksuhaldur on menetlustoiminguid, sh. päringud teabe ja dokumentide esitamiseks nii maksukohustuslasele kui kolmandatele isikutele teinud vahemikus september–detsember 2009; märts-juuni 2010; november
  13. Neist asjaoludest nähtub, et menetluses esinevad ulatuslikud seisakud. Kõige markantsem näide on vahemik juulist 2010 kuni novembrini 2011, millisest perioodist ei ole võimalik Kontrollaktist ja Maksuotsusest leida viiteid menetlustoimingute tegemisele. Kaebuse esitaja arvates järeldub eelnevast maksuhaldur õigusvastane viivitus ja ka kergemeelne suhtumine üksikjuhtumi kontrolli ajalisse kulgu. Läbiviidav kontrollimenetlus ei ole ka olemuslikult keerukas - tegemist on nn ostja-müüja tüüpi maksuasjaga selgitamaks välja kas arvetel ja üleandmise-vastuvõtmise aktidel näidatud poolte vahel tehingud toimusid. Oluline on ka märkida, et Maksuotsuses ei ole tehtud etteheiteid selle kohta, et maksukohustuslane oleks oma tegevusega põhjustanud kontrollimenetluse venimise. Käesoleval juhul tuleb arvestada sedagi, et kaebaja suhtes pikalt väldanud kontrollimenetluse tulemusena antud Maksuotsusest tühistas vaideorgan 19.06.2012 otsusega määratud maksusumma ca 88% ulatuses ja seda kolmest kahe tehingupartneri osas Maksuotsuses tehtud järelduste tõendamatuse tõttu. Kaebaja peab ebaproportsionaalseks ja hea halduse põhimõttega vastuolus olevaks olukorda, kus maksuhaldur pole 2,6 aastat väldanud menetluse tulemusena suutnud leida oma seisukohti põhjendavaid tõendeid, peab maksumaksja Vaideotsuse p-st 5 4 tulenevalt taluma olukorda, kus maksuhalduril on võimalus oma ebaratsionaalset tegevust jätkata. Maksuotsuses heitis maksuhaldur Refondale ette osalemist maksupettuses ja teadlikult ning tahtlikult dokumentidele valeandmete märkimist, mis aga ei leidnud tehingute puhul OÜ-dega Aironmet ja Coolday Pluss vaidemenetluse tulemusena kinnitust (Vaideotsusega jõusse jäetud Maksuotsuse osas kajastatud tehingud OÜ-ga Ubakivi on vaidlustatud halduskohtus). Seega olukorras, kus võimalikest variantidest raskeim ja rängem maksupettuses osalemise süüdistus, milleks on tõendeid kogutud äärmiselt pika menetluse vältel, ei ole Maksuotsuses tõendamist leidnud, ei ole PMTK-le kergekäeliselt võimaluse andmine maksukontrolli jätkamiseks põhjendatud. Kaebuse esitaja leiab, et kontrollimenetluse jätkamise võimaluse andmisel tuleb ühtlasi arvestada ka juba läbiviidud menetluse kestuse ja tehtud menetlustoimingute eesmärgipärasusega. MTA Vaideotsuses ei ole toodud mistahes põhjendusi, mis tingisid PMTK-le ettekirjutuse tegemise kontrollimenetluse jätkamise otsustamiseks. Vaideotsuses on vaid üldsõnaliselt ja lakooniliselt märgitud, et „Eeltoodu ei tähenda siiski, et vaidlusaluses maksuasjas ei võiks olla ainest täiendavaks maksude määramiseks. Hoolimata maksuotsuse osaliselt kehtetuks tunnistamisest on maksuhalduril võimalik kontrollimenetlust jätkata, tehes kindlaks kõik maksumenetluses tähendust omavad asjaolud, millele on vaideotsuses viidatud“. Kaebuse esitaja arvates ei ole eeltoodud põhjendused piisavad, Vaideotsuse põhjendustest ei selgu millised kaebaja süüd kinnitavad või välistavad tõendid on jäänud kogumata või tuleb veel asja täiendaval läbivaatamisel koguda. Maksukontrolli kestus võib lähiajal ületada maksusumma määramise 3-aastase aegumistähtaja. Vaideotsuse p-ga 5 PMTK-le tehtud ettekirjutus asja uueks otsustamiseks on õigusvastane, seda nii maksukontrolli läbiviimise mõistliku menetlustähtaja ületamise tõttu, kui ka põhjusel, et Vaideotsuses ei ole nimetatud konkreetseid asjaolusid, mille kontrollimiseks on maksuhaldurile jäetud võimalus menetlust jätkata ja oma seisukohti täiendavalt motiveerida. Arvestades läbiviidud maksukontrolli pikkusega, on jätkuv ebaselgus nii maksukontrolli jätkumise kui maksukontrolli tulemuste suhtes maksumaksjale ebamõistlikult koormav ja vastuolus maksumenetluse üldpõhimõtetega ning õigusega menetlusele mõistliku tähtaja jooksul. Refonda leiab, et Maksuotsus ei ole OÜ-ga Ubakivi tehtud tehingute maksustamise osas seaduslik ja põhjendatud. Maksuhaldur on kogutud tõendeid ja asjaolusid hinnanud ebaõigesti, samuti on ebaõigesti kohaldatud maksuseadust. Maksuotsuse seisukohad, et kaebaja on märkinud teadlikult vanametalli üleandmise-vastuvõtu aktidesse valeandmeid ja tahtlikult osalenud maksupettuses, on täielikult motiveerimata. Maksuotsuses toodud tulumaksu määramine ja maksumetoodika on õigusvastased. Maksuotsuse p 2.
  14. kohaselt olid Refonda raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastatud august 2009 OÜ Ubakivi arved summas 115 773, 30 krooni, millest käibemaks moodustas 23 154,66 krooni, kokku summas 138 927,96 krooni. Lisaks arvetele olid raamatupidamise dokumentide hulgas vanametalli üleandmise-vastuvõtuaktid, mille kohaselt oli OÜ Ubakivi toonud vanametalli 2-l korral – 18.08.09 (akt nr 1290818014) ja 26.08.09 (akt nr 1290826014) ning aktidelt nähtuvate andmete kohaselt teostati vedu sõidukitega registrinumbriga 834 MEP (1 akt) ja 612 AYD (1 akt) /I kd tl 139-141, 183/. Maksuhaldur tugineb oma järeldustes kahele asjaolule: 1) vanametalli üleandmisevastuvõtmise aktidel märgitud sõidukitega metalli ei veetud ja seda ei võimaldanud nende sõidukite kandejõud ja 2) OÜ-l Ubakivi puudus kaup, mida väidetavalt müüdi kaebajale. Nimetatud asjaoludest on maksuhaldur teinud järelduse, et Refonda on märkinud teadlikult vanametalli üleandmise-vastuvõtu aktidesse valeandmeid ja tahtlikult osalenud maksupettuses (Maksuotsuse p-d 2.4.
  15. ja 2.6). Kaebuse esitaja leiab, et maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja tõendid (isikute seletused) ei kinnita maksuhalduri järeldusi tehingute mittetoimumise kohta OÜ Ubakivi ja Refonda vahel. 5 Vaidlus puudub selles, et OÜ Ubakivi oli Refondaga tehingute tegemise ajal registreeritud käibemaksukohustuslane numbriga EE101277570 (registreeritud 09.02.2009 ning on käibemaksukohustuslaste registris kuni käesoleva ajani). Äriühingu juhatuse liige Ivo Unt on 29.11.09 maksuhaldurile antud seletuses kinnitanud vanametalli müüki Refondale. I. Unt on oma seletuses väitnud, et Refondale müüdud vanametall pärines OÜ-lt Avexvara /I kd tl 179180/. Maksumenetluses on seletus võetud OÜ Avexvara juhatuse liikmelt Peeter Piirsalult, kes on 07.12.2009 seletuses kinnitanud vanametalli ostu-müügiga tegelemist ja tehingute tegemist OÜ-ga Ubakivi ning seda, et vanametall viidi otse hankijalt Refondasse. Samuti kinnitas P. Piirsalu oma seletuses, et OÜ Ubakivi maksis tema isiklikule arvelduskontole vanametalli eest /I kd tl 189-190/. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur hindab ebaõigesti OÜ Ubakivi ja tema tehingupartneri OÜ Avexvara tegevust Refonda suhtes. Maksuhaldur toob Maksuotsuses välja, et OÜ Ubakivi juhatuse liige ja allhankija OÜ Avexvara juhatuse liige väidavad, et müüsid vanametalli Refondasse, samas kumbki neist ei osanud öelda ühtegi vanametalli pealelaadimise kohta ega teadnud vanametalli tegelikku päritolu. Samuti ei teadnud nad seda, milliste veokitega toimus vanametalli vedu. Nimetatud asjaolu peab maksuhaldur piisavaks, et järeldada tehingute mittetoimumist äriühingute vahel. Maksuotsusest ei selgu, kuidas saaks Refondale olla ette heidetav see kas ja kuidas korraldavad müüja äriühing ja omakorda tema hankija oma äritegevust. Metalli müüki OÜ Ubakivi poolt ei saa panna kahtluse alla ainuüksi sel põhjusele, kui täpseid selgitusi oskavad tehingute kohta hiljem anda OÜ Ubakivi ja OÜ Avexvara. Oluline on, kas neil asjaoludel, kuidas tehingud toimusid, pidi Refonda aru saama, et metalli müüja on tegelikult keegi kolmas tundmatu isik. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kui ostja täidab hoolsuskohustuse, kuid ta poleks mõistlikult käitudes ikkagi pidanud aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga, oleks talle käibemaksu määramine väär sellest hoolimata, et tehingu teiseks pooleks osutub variisik, kes ei saa olla tegelik müüja (vt. ka hiljutine lahend 33-1-60-11 p.22 ). Kohtupraktikas on samuti leitud, et asja lahendamiseks ei piisa üksnes selle tuvastamisest, kas nimetatud äriühingutel tegelik majandustegevus oli või mitte ning kas nad said kaupu tarnida ja teenuseid osutada, vaid eelkõige tuleb hinnata seda, kas ostjal pidi põhjendatult tekkima kahtlus, et nimetatud äriühingud tehingute teiseks pooleks olla ei saa ning nende asemel on tehingute teiseks pooleks tuvastamata kolmas isik või kolmandad isikud, kes ei pruugi olla käibemaksukohustuslased. Kui ostjal sellist põhjendatud kahtlust tekkida ei saanud, siis ei saa piirata tema õigust arvel näidatud ulatuses sisendkäibemaksu maha arvata (Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas nr 3-08-315, p 13). Maksuotsuses ei ole maksuhaldur ära näidanud neid asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaks, et Refonda on ostjana käitunud ebamõistlikult ja teadis või pidi teadma, et müüja ei ole arvetel näidatud isik. Maksuotsuses ei väida maksuhaldur, et OÜ Avexvara oleks jätnud tehingu OÜ-ga Ubakivi 2009 augustikuu käibedeklaratsiooni deklareerimata. Maksuotsuses on toodud, et OÜ Avexvara on 2009 augustikuu käibedeklaratsioonil deklareerinud 20% määraga käivet 145 959 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu 28 743 krooni. Maksuotsusest ei selgu, mis põhjusel maksuhaldur nimetatud asjaoluga ei arvesta. Kaebuse esitaja leiab, et vanametalli soetuse kohta algdokumentide puudumine OÜ-l Avexvara ei ole selliseks asjaoluks, mis iseenesest välistaks kauba müümise. Ei saa välistada, et OÜ Avexvara võis olla omandanud kauba nö „mustalt“. Kaebuse esitaja ei saa vastutada selle eest, kuidas ja kellelt on talle edasimüüdud kaup omandatud. Kaebuse esitaja arvates ei ole maksuhaldur teostanud uurimispõhimõtet nõuetekohaselt, st uurinud asjaolusid igakülgselt, et selgitada välja tegelik olukord. Maksuhaldur on kõrvaldamata kahtlused tõlgendanud maksukohustuslase kahjuks ning hinnanud tõendeid valikuliselt. Maksuotsuse järeldustes väidab maksuhaldur, OÜ Ubakivi juhatuse liikme Ivo Unti seletuses ja esitatud dokumentides esinesid erinevused. I. Unt seletuse kohaselt viis ta OÜ Ubakivi vanametalli 4 korda Refondasse, kuid dokumentide kohaselt viidi OÜ Ubakivi vanametalli 6 Refondasse vaid 2 korda. Kaebaja märgib, et I. Unti protokollitud ütluste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas nende 4 korra all, mil metalli viidi, on mõeldud kõiki metallitehinguid kokku või ainult augustis 2009 toimunud tehinguid. Kuna ütlused on antud või protokollitud ebatäpselt, siis ei ole põhjendatud maksuhalduri seisukoht ütluste ja dokumentide erinevusest. Olenemata sellest, kui palju on I. Unt Refondasse metalli viinud, on antud maksukontrollis vaadeldavad üksnes 2 arvet. OÜ Avexara juhatuse liige Peeter Piirsalu on oma maksuhaldurile antud seletuses tunnistanud, et OÜ Ubakivi maksis vanametalli eest tema isiklikule arveldusarvele, mis on ühtlasi kooskõlas asjas tuvastatud asjaoludega, kus OÜ Ubakivi arveldusarvelt nähtub ülekanne P. Piirsalule /I kd tl 182/ . Maksuhaldur ei ole menetluses kasutanud võimalust, et selgitada välja, mis eesmärgil OÜ Ubakivi tasus vanametalli eest juhatuse liikme isiklikule arveldusarvele kui tehingu osapooleks oli äriühing OÜ Avexvara. Kuna maksuhaldur on kahtluse alla pannud tehingud OÜ Ubakivi ja OÜ Avexvara vahel ja tõlgendanud seda Refonda kahjuks, siis oleks nimetatud äriühingute vaheliste arvelduste asjaolusid tulnud tegeliku olukorra väljaselgitamiseks uurida, mida aga ei ole tehtud. Maksuhaldur on põhistanud väidet, et tehinguid ei saanud toimuda, asjaoluga, et I. Unt seletuses nimetatud Tiit nimelist isikut ei töötanud Betooni 7 asuvas vastuvõtupunktis. Nimetatud ebakõlale viitab maksuhaldur tuginedes erinevustele I. Undi seletuse ja Refonda kaaluoperaatori Anželika Sagali antud seletuse I kd tl 166-169/ vahel, kus esimene justkui ütleb, et metalli võttis laoplatsil vastu Tiidu nimeline töötaja, kuid A. Sagali sõnul sellenimelist isikut seal ei töötanud. Kaebuse esitaja vastuolu esinemisega ei nõustu ja seda põhjusel, et OÜ Ubakivi juhatuse liige ütleb oma 26.11.2009 seletuses selgelt, et platsil võttis materjali vastu töötaja, kelle nime ta ei mäleta ja oletas, et nimi võis olla Tiit. Seega ei ole I. Unt tõsikindlalt väitnud, et vanametalli vastuvõtnud töötaja oli Tiidu nimeline isik. Kaebuse esitaja ei nõustu Maksuotsuse järelduses antud hinnanguga Heiki Simsoni ütlusele. Sõidukiga 612 AYD viidud vanametalli üleandmise-vastuvõtmise aktile (26.08.2009) oli märgitud müüja Heiki Simsoni nimi ja allkiri. H. Simsonile antud volituse olemasolu kinnitab OÜ Ubakivi poolt esitatud volikiri /I kd tl 184/. H. Simson on vastates maksuhalduri küsimustele 21.12.2009 seletustes /I kd tl 218/ väitnud, et ta ei ole 2009 augustis teinud tehinguid OÜ-dega Ubakivi, OÜ Avexvara ja OÜ Vakaru Refonda, ei ole neile osutanud veoteenust, samuti ei ole ta isiklikult müünud metalli Refondale. Nimetatud vastuses maksuhalduri küsimustele kinnitas isik, et teadis nimetatud äriühingutest OÜ Ubakivi. Samas väitis ta, et ta ise ei transportinud Refondasse midagi. Küsimusele, kas teile väljastati vanametalli müümisel üleandmise-vastuvõtmise akt, vastas isik, et väljastati ning akt jäi Refondasse. Vastuse kohaselt veoteenuse tellija ei sõitnud temaga kaasa. Kaebuse esitaja arvates nähtub H. Simsoni seletusest selgelt, et ta on seotud OÜ Ubakivi poolt vanametalli müümisega Refondale. Seose puudumist välistab isiku enda väide, et ehkki tema pole ühelegi Refonda kogumisplatsile vanametalli viinud, on ta juba järgmisele küsimusele vastanud, et talle väljastati üleandmise-vastuvõtmise akt. Selline vastus ei saa olla antud tähelepanematusest. Ka vastus, et ta teab OÜ Ubakivi ja veoteenuse tellija ei sõitnud temaga kaasa, näitab veenvalt, et isik on seotud OÜ Ubakivi vanametalli müügitehinguga ja on käinud Refondas allkirjastamas vanametalli üleandmise-vastuvõtmise akti, mis on ühtlasi kooskõlas sellega, et isikule oli väljastatud volitus esindamiseks. Vanametalli üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ei tulene seda, et akti allkirjastaja on teinud tehinguid OÜ-dega Ubakivi, Avexvara ja Refonda, sh transportinud vanametalli, mida ei kinnita oma ütlustes ka H. Simson ise. H. Simsoni seletusest nähtub selgelt, et ta on hoidunud väitmast ja kinnitamast isikliku metalli müümist ja vedu Refondasse, millele viitavad ka tema ütlustes sõnakasutus „isiklikult ei ole müünud“ ja „ise ei transportinud“. Seega ei saa H. Simsoni ütlustega panna kahtluse alla OÜ Ubakivi ja Refonda vahelise tehingu toimumist 26.08.
  16. Maksuotsuses on maksuhaldur pannud sõidukiga 612 AYD toimunud veo kahtluse alla sõiduki omaniku Ülle Lepp seletusele /I kd tl 221/ tuginedes, kes väitis, et sõiduki kandevõime oli 1500 7 kg ja OÜ Raumre juhatuse liikme Rene Lepp ütlustele /I kd tl 224/ tuginedes, kes väitis, et 26.08.2009 ei kasutanud OÜ Raumre sõidukit ja ei andnud seda ka kellelegi teisele kasutada ning OÜ Raumre ei ole teinud tehinguid OÜ-dega Ubakivi, Avexvara ja Refonda. Esmalt märgib kaebuse esitaja, et Ü. Lepp ja OÜ Raumre on omavahel seotud. Ü. Lepa kodune aadress Pärna 5-28, Paide 72718 on ühtlasi OÜ Raumre juriidiline aadress. R. Lepp märgib 22.12.2009 maksuhaldurile antud seletuses, et OÜ Raumre (612 AYD kasutaja) ei ole sõlminud ühtegi rendilepingut 2009 aastal. Refonda fotosalvestiselt (paigaldati oktoober 2009) nähtub, et Fiat Ducato kaubik numbrimärgiga 612AYD on 16.10.2009 Termal Projekt OÜ (müüja) nime all sisenenud Refonda metallikogumispunkti. Samuti on nimetatud sõiduvahend sisenenud Refonda metallikogumispunkti 21.09.10 ja 09.06.11, mõlemal juhul on kauba müüjaks Gasjul Roman /II kd tl 33-34/. Refonda ei saa fotomaterjaliga küll tõendada 26.08.2009 vedu, kuna vastavat tehnikat ei olnud selleks ajaks paigaldatud, kuid lisatud fotod näitavad selgelt, et enda nime all ei ole OÜ Raumre kordagi metalli Refondale tarninud ning on täiesti reaalne, et OÜ Raumre osutab kolmandatele isikutele transporditeenust, sh rendilepingut sõlmimata. Nimetatud fotomaterjaliga on veenvalt ümber lükatud vähemasti asjaolu, et sõiduki numbrimärgiga 612AYD kandevõime võimaldab vanametalli vedu. Kaebuse esitaja arvates ei kinnita R. Lepa ütlus, et Refonda on teadlikult ja tahtlikult üleandmise-vastuvõtmise akti märkinud valeandmeid. Välistada ei saa inimlikke eksimusi sõidukite registrinumbri märkimisel aktidesse. Maksuhalduri kahtluse kahjuks, et kaebuse esitaja märgib aktidesse teadlikult valeandmeid, räägib asjaolu, et 2009 augustikuu kontrollimenetluses on kaebuse esitaja tehingute puhul OÜ-dega Aironmet esitanud fotosalvestised, mis veenvalt lükkavad ümber maksuhalduri järelduse valeandmete märkimisest aktidesse olukorras, kus sõiduki omanike või kasutajate ütlused on olnud ebatäpsed või ebaõiged. Kaebuse esitaja ei nõustu Maksuotsuses tehtud järeldustega, et sõidukiga 834 MEP ei ole Refondasse vanametalli 18.09.2009 transporditud ja Refonda on akti märkinud tahtlikult valeandmeid. Ehkki sõiduki kasutaja on andud e-maili teel maksuhaldurile 28.11.2009 vastuse /I kd tl 216/, et ta pole oma sõidukiga vanametalli Refondasse 2009 augustis toonud, ei saa üksnes ühele tõendile ette omistada kindlaks määratud jõudu ja teha järelduse teadlikult valeandmete märkimise kohta. Füüsiliste isikute ütlustesse metalli veo kohta tuleb suhtuda reservatsioonidega, kuna neil võib olla motiiv tulumaksukohustusest hoidumiseks anda maksuhaldurile mittetõepäraseid ütlusi. Ka ainuüksi sõiduki tehnilistes andmetes toodud kandevõime ei kinnita automaatselt, et selle sõidukiga ei ole veetud vanametalli. Välistada ei saa võimalust, et vanametalli veoks kasutati järelhaagist, ega inimlikke eksimusi sõidukite registrinumbri märkimisel aktidesse, mistõttu ei saa automaatselt teha järeldust aktidesse tahtlikult valeandmete märkimise kohta. Kaebuse esitaja leiab, et Maksuotsuses toodud seisukoht Refonda tahtlikust tegevusest valeandmete märkimisel aktidesse ja osalemisest maksupettuses on täielikult motiveerimata. Maksuotsuses (vt p 2.6) on tahtluse osas esitatud üksnes deklaratiivseid väiteid. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-54-11 (p 13) rõhutanud, et tahtlust tuleb eraldi motiveerida. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus tahtlusele viitavad asjaolud Maksuotsusest puuduvad, ei ole maksuhalduri väited tahtluse esinemisest kontrollitavad. Samuti ei saa sellisel juhul välistada, et maksuhaldur pole tahtlust hinnanudki. Sellisel juhul ei saa kohus veenduda, et olulise asjaolu tuvastamata jätmine ja haldusakti puudulik põhjendamine ei ole mõjutanud asja otsustamist HMS § 58 mõttes. Hinnates Refonda äritegevuse ülesehitust, mahtusid, igakuiseid kaupade ostu-müügikäibeid ning tehingutega arvestatud ja tasumisele kuluvaid maksusid, peaks olema väljapool kahtlust, et Refondal puudub mistahes motiiv osaleda või koordineerida maksupettusi fiktiivsete arvete kaudu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks. BLRT Gruppi kuuluva äriühingu Refonda OÜ maksukuulekust on erapooletu kohus hinnatud haldusasjas nr 3-09-1766, mis päädis maksuhalduri ja Refonda OÜ vahel kompromissi sõlmimisega. Selles kohtuasjas lükati 8 Refonda OÜ poolt üheselt ümber maksupettuse kahtlus ning kompromissi kohaselt loobus maksuhaldur maksuotsuses algselt esitatud etteheitest maksupettusele. Lisame, et Refonda OÜ võimalikku osalemist maksupettuses on kontrollitud mitmes erinevas kriminaalasjas, näiteks kriminaalasjades nr. 04930000070 (uus number 059300002512), 06930000202, 05930000254, 04930000184 ning võimalik, et veel mingite kriminaalasjade menetluste raames. Nimetatud kriminaalasjades on muuhulgas läbi viidud jälitustegevus Refonda OÜ juhtivtöötajate, sh endise juhatuse liikme M. Bermani suhtes. Samuti on oluline fakt, et viidatud kriminaalasjades kontrolliti Refonda OÜ ja tema töötajate võimalikku osalemisest maksupettuses põhjalikult laiema perioodi osas. Refonda OÜ ja äriühingu juhtivtöötajate osas tõendeid, mis viitaksid maksupettusele vaatamata kriminaalmenetlusele ja jälitustegevusele, ei leitud. Seega on ka maksuhaldur täielikult teadlik, et Refonda OÜ majandustegevus on läbinud äärmiselt põhjaliku kontrolli ja jälgimise nii kriminaal-, jälitus- kui ka haldusmenetluses, mistõttu on Refonda OÜ osas pettuse kahtlus täiesti ainetu. Käesolevas Maksuotsuses ei ole maksuhaldur toonud esile uusi ja erilisi asjaolusid, mis tingiksid Refonda suhtes diametraalselt teistsuguse hinnangu andmise majandustegevuses teostatavatele tehingutele kui see oli Refonda suhtes. Kaebuse esitaja leiab, et maksupettuses osalemise süüdistus on enam kui põhjendamatu. Maksuotsuses on maksuhaldur sisuliselt loobunud maksupettuses osalemise väite tõendamisest, sest esitatud on üksnes deklaratiivseid (ja sisutühje) lausekatkeid, et Refonda on osalenud teadlikult ja tahtlikult maksupettuses. Kaebuse esitaja leiab, et asjaolud kogumis kinnitavad, et Refonda on tehingute tegemisel olnud heauskne ostja ning puudub alus piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Riigikohtu praktikas (lahend asjas nr 3-3-1-43-03) on leitud, et maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on kauba tegelik müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Riigikohtu praktikast tuleneb (3-3-1-34-06, 3-3-1-32-09, 3-3-1-18-10), et ostjale saab müüjaga seotud asjaolusid ette heita üksnes siis, kui on tuvastatud objektiivsed asjaolud, mis näitavad, et ostja teadis või pidi teadma, et müüja ei ole tegelik müüja. Maksuotsuses ei ole viidatud objektiivsetele asjaoludele ja tõenditele, millede alusel saaks väita, et Refonda teadis või pidi teadma oma tehingpartneritega seonduvaid asjaolusid ning osales teadlikult maksupettuses. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-18-11 (p 16) rõhutanud, et maksusuhetes on asjakohased ja olulised need hoolsuskohustused, mille täitmine annab teavet maksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude kohta, kusjuures selline hoolsuskohustus peab tulenema seadusest või heast äritavast. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur näidanud, milliseid nõutavaid või tavapäraseid hoolsusnõudeid on rikutud ning mille alusel saab väita, et rikkumine on oluline. Maksuotsuses toodud etteheide, et Refonda ei ole teinud elementaarseid vajalikke toiminguid jäätmeseaduses toodud regulatsiooni järgimiseks ja omapoolsete kohustuste täitmiseks, ei ole asjakohane. MTA on Vaideotsusega (p 1 lk 3) nõustunud, et jäätmeseadusest ei tulene jäätmeloa kontrollimise kohustust ja selle tegemata jätmisest ei saa teha järeldusi Refonda maksupettuses osalemise kohta. Kaebuse esitaja ei nõustu Maksuotsuses toodud tulumaksustamisega. Maksuhaldur on tulumaksuga maksustanud OÜ Ubakivi arvetel toodud sisendkäibemaksu. Maksuotsuses toodud tulumaksu määramine kui ka tulumaksu määramise metoodika on täiesti motiveerimata. Maksuotsusest ei selgu, milline on maksuhalduri nägemuse järgi õige kauba hind, mis Refondal tuli kauba ostul maksta. Nimetatu on aga oluline, kuna Maksuotsuse kohaselt (p 2.
  17. ja lk 29) on maksuhaldur leidnud, et metallijäätmete kokkuostu korraldati sularaha eest eraisikutelt, vormistades vastavad dokumendid äriühingute, sh OÜ Ubakivi nimele. Olukorras, kus tegemist on kauba soetamisega ning pole mõistlikult võimalik, et kaup on saadud tasuta, tuleb maksuhalduril läbi viia hindamine, kui ta jääb endale kindlaks, et raha on siiski ettevõtlusest maksuvabalt välja viidud. See seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendis 3- 3-1-60-11 antud juhistega, kus otsuse p-s 33 jj selgitas kõrgem kohus, et juhtudel, kus kaup on saadud ja selle 9 eest on maksutud, siis on hindamise eesmärk selgitada välja, kui palju pidi äriühing maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest. MKS § 11 lg-s 1 ja § 92 lg-s 3 sätestatud maksuhalduri kohustuse täitmine olukorras, kus vaidlusalustele tehingutele ja arvetele vastav kaup on ostjal olemas, kuid maksuhaldur leiab, et ostja pidi teadma, et tegemist pole tegelike müüjatega, on võimalik, määrates maksusumma hindamise teel (MKS § 94). Kolleegium selgitas kohtuasjas nr 3-3-1-70-08 tehtud otsuses (p 21), et "MKS § 94 lg 1 sõnastus "maksuhaldur võib" ei tähenda maksuhalduri õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust otsustada maksusumma määramine mitte üksnes dokumentaalsete tõendite ja täpsete andmete alusel, vaid ka hindamise teel. Maksuhaldur peab kaaluma, kas hindamine on vajalik ja lubatud. Kui hindamine on vajalik ja lubatud, on maksuhaldur kohustatud tuvastama tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel." Hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et maksustamine ei tohi omandada karistuslikku iseloomu sellest hoolimata, et maksukohustuslane on jätnud hoolsuskohustuse täitmata, samuti MKS § 11 lg-st 1 ja § 92 lg-st
  18. Kui vaidlusalustele tehingutele vastav kaup on ostjal olemas ja ebamõistlik on eeldada, et see on saadud tasuta, siis on tulumaksukohustuse väljaselgitamisel oluline tuvastada nimetatud kauba eest makstud tasu tegelik suurus. Kauba eest makstud tasu arvestamata jätmine suurendab põhjendamatult ja olulises määras tulumaksukohustust. Seega on hindamine selles asjas eelduslikult vajalik ja kahtlemata võimalik. Juhul kui arutleda tulumaksu määramise metoodika üle ning võttes aluseks, et õige kauba hind oli arvetel näidatud hind ilma käibemaksuta, siis ei selgu Maksuotsusest, kuhu või kellele liikus käibemaksu osa. Hüpoteetiliselt, kui käibemaksu osa liikus Refondale, siis puudub alus väljamakse maksustamiseks tulumaksuga, kuna raha ei ole ettevõtlusest välja viidud. Kui käibemaksu osa ei tagastatud Refondale, siis tuleb Maksuotsuses selgitada, miks maksuhaldur leiab, et kogu arvel näidatud summa ei olnud Refonda jaoks ettevõtlusega seotud. Maksuhaldur ei ole arvestanud asjaoluga, et käibemaksusumma maksustamine tulumaksuga toob kaasa topeltmaksustamise, kuna käibemaksu tagasinõudmiseks on tehtud maksuotsus. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet kaebaja seisukohtadega ei nõustu ning vaidleb nendele täies ulatuses vastu, paludes jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et Maksuotsus ei ole OÜ Ubakivi tehingute maksustamise osas seaduslik ja põhjendatud. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja tõendid ei kinnita maksuhalduri järeldusi tehingute mittetoimumise kohta OÜ Ubakivi ja Refonda vahel. Kaebaja märgib, et OÜ Ubakivi oli tehingute tegemise ajal registreeritud käibemaksukohustuslasena ning äriühingu juhatuse liige Ivo Unt on kinnitanud vanametalli müüki OÜ-le Vakaru Refonda. Samuti on tehingute toimumist kinnitanud OÜ Ubakivi tehingupartner OÜ Avexvara. Vastustaja märgib, et olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et arvel näidatud isik ei ole kaupa müünud ning vormistatud arved on fiktiivsed, ei anna kaebaja poolt viidatud asjaolud, et arvel müüjana näidatud isik oli tehingute tegemise ajal registreeritud käibemaksukohustuslasena ning äriühingu juhatuse liige on tehingute toimumist kinnitanud, alust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja on seisukohal, et metalli müüki OÜ Ubakivi poolt ei saa panna sõltuvusse asjaolust, kui täpseid selgitusi oskavad tehingute kohta hiljem anda OÜ Ubakivi ja OÜ Avexvara, vaid oluline on, kas neil asjaoludel, kuidas tehingud toimusid, pidi OÜ Vakaru Refonda aru saama, et metalli müüja on tegelikult keegi kolmas tundmatu isik. Kaebaja lisab, et Maksuotsuses ei ole ära näidatud neid asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaks, et Refonda on ostjana käitunud ebamõistlikult ja teadis või pidi teadma, et müüja ei ole arvetel näidatud isik, viidates sealjuures Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-60-11 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-08-
  19. 10 Vastustaja märgib, et maksuhaldur on asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates tuvastanud, et Refonda ja OÜ Ubakivi vahelises tehingus metalli ei liikunud ning tehingute toimumise kohta vormistatud arved ja aktid on fiktiivsed ega kajasta reaalseid tehinguid. Eeltoodut kinnitab muuhulgas asjaolu, et aktidel näidatud sõidukite omanikud vedu ei kinnita ning nimetatud sõidukitega polnud see ka võimalik. Olukorras, kus kaupa polnud, on ilmne, et ostja oli teadlik tehingute mittetoimumisest ning vormistatud arved ning üleandmise-vastuvõtmise aktid on fiktiivsed. Asjaolu, et Refonda tehingupartnerid ei oska tehingute kohta täpseid selgitusi anda, üksnes kinnitab maksuhalduri seisukohta tehingute mittetoimumisest arvel näidatud isikute vahel. Kaebaja märgib, et Maksuotsusest ei selgu, mis põhjusel ei arvesta maksuhaldur asjaoluga, et OÜ Avexvara on 2009 aasta augustikuu käibedeklaratsioonil deklareerinud 20% määraga käivet 145 959 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu 28 743 krooni. Vastustaja rõhutab, et olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud tehingute mittetoimumise, puudub ostjal alus nimetatud tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Tehingute toimumist ei kinnita ning sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ei anna alust ka ainuüksi asjaolu, et tehingu teine pool või tehingute jadas varem osalenud äriühing tehingute toimumist kinnitab või tehingut oma käibemaksuarvestuses kajastab. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole teostanud uurimispõhimõtet nõuetekohaselt ega uurinud asjaolusid igakülgselt, et selgitada välja tegelik olukord, vaid on tõlgendanud kõrvaldamata kahtlused maksukohustuslase kahjuks ning hinnanud tõendeid valikuliselt. Kaebaja märgib, et I. Unti ütluste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas need 4 korda, mil OÜ Ubakivi poolt OÜ-sse Vakaru Refonda metalli viidi, olid 2009 aasta augustis või on I. Unt mõelnud kõiki metallitehinguid kokku. Vastustaja märgib, et I. Unti poolt 26.11.2009 antud suuliste selgituste protokollist nähtuvalt on maksuhaldur küsinud 2009 aasta augustis toimunud tehingute kohta, seega ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et nimetatud ütlustest ei nähtu, kas I. Unt on oma vastuses pidanud silmas tehinguid 2009 aasta augustis või kõiki tehinguid kokku. Kaebaja viitab asjaolule, et maksuhaldur on pannud sõidukiga 612 AYD toimunud veo kahtluse alla, tuginedes sõiduki omaniku Ülle Lepp seletustele, kes väitis, et sõiduki kandevõime oli 1500 kg, ja OÜ Ramune juhatuse liikme Rene Lepp ütlustele, et OÜ Ramune 26.08.2009 sõidukit ei kasutanud ega andnud seda ka kellelegi teisele kasutada. Kaebaja märgib, et OÜ Vakaru Refonda fotosalvestistelt nähtuvalt on kaubik nr-ga 612 AYD sisenenud 16.10.2009 OÜ-sse Vakaru Refonda. Vastustaja märgib, et üleandmise-vastuvõtmise aktide kohaselt toimetati sõidukiga 612 AYD 26.08.2009 Refondasse 2,775 tonni vanametalli. Arvestades asjaolusid, et Ü. Lepp ega sõiduki kasutaja OÜ Ramune ei kinnita nimetatud kuupäeval veo teostamist OÜ-sse Vakaru Refonda, ei ole sõidukit kellelegi kasutada andnud ega seda edasi rentinud ning sõiduki kandevõime ei võimaldagi nimetatud sõidukiga sellises koguses metalli vedamist, on maksuhaldur asunud seisukohale, et Refonda on märkinud aktidele valeandmeid. Vastustaja on seisukohal, et maksumenetluses kogutud tõendid näitavad veenvalt, et nimetatud sõidukitega nimetatud kuupäevadel Refondasse metalli ei viidud. Asjaolu, et nimetatud sõidukid on Refondasse kunagi tulevikus metalli viinud, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd maksuhaldur ei olegi seadnud kahtluse alla sellise sõiduki olemasolu. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja Maksuotsuses tehtud järeldusega, et sõidukiga 834 MEP ei ole OÜ-sse Vakaru Refonda vanametalli viidud ning 18.09.2009 aktil on kajastatud valeandmeid. Kaebaja on seisukohal, et üksnes ühele tõendile, et sõiduki omanik ei kinnita vedu, ei saa omistada kindlaks määratud jõudu. Kaebaja lisab, et füüsiliste isikute ütlustesse tuleb suhtuda reservatsioonidega, kuna neil võib olla motiiv tulumaksukohustusest hoidumiseks anda maksuhaldurile mittetõepäraseid ütlusi. 11 Vastustaja märgib, et üleandmise-vastuvõtmise aktide kohaselt toimetati sõidukiga 834 MEP 18.08.2009 Refondasse 6,584 tonni vanametalli. Kuivõrd nimetatud sõiduki tehnilised andmed ei võimalda sellises koguses metalli vedamist, puudub maksuhalduril põhjus sõiduki omaniku Andres Pulgese ütlustes kahtlemiseks. Kaebaja väide, et metalli toomiseks võidi kasutada ka haagist, on paljasõnaline ning tõendamata. Kaebuse esitaja leiab, et Refonda on olnud heauskne ostja ning Maksuotsuses toodud seisukoht Refonda tahtlikust tegevusest valeandmete märkimisel aktidesse ja osalemisest maksupettuses on motiveerimata. Vastustaja kordab, et Refonda poolt aktidele ning arvetele valeandmete märkimine olukorras, kus metallivedusid tegelikkuses toiminud ei ole, saab olla üksnes tahtlik tegu ning sellises olukorras ei saa rääkida ostja heausksusest. Seega ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et Refonda on olnud heauskne ostja ning Maksuotsus on Refonda teadlikkuse osas tehingute mittetoimumisest motiveerimata. Kaebaja ei nõustu Maksuotsuses toodud tulumaksustamisega ning märgib, et kui vaidlusalustele tehingutele vastav kaup on ostjal olemas ja ebamõistlik on eeldada, et see on saadud tasuta, siis on tulumaksukohustuse väljaselgitamisel oluline tuvastada nimetatud kauba eest makstud tasu tegelik suurus. Vastustaja märgib, et kuivõrd aktidel märgitud metalli saabumine Refondasse ei ole kinnitust leidnud, on nimetatud väljamaksete maksustamine tulumaksuga põhjendatud. Tuginedes eeltoodule on vastustaja seisukohal, et Refonda kaebus ei ole põhjendatud ning Maksuotsus on õiguspärane, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  20. Antud haldusasjas Refonda taotleb Maksuotsuse tühistamist osas, milles see veel kehtib (st käesoleval ajal üksnes tehingute osas OÜ-ga Ubakivi), ning Vaideotsuse tühistamist p 5 osas, millega tehti PMTK-le ettekirjutus vaide rahuldatud osas (OÜ Aironmet ja OÜ Coolday Pluss osas) asja uueks otsustamiseks ning vajadusel täiendava maksuotsuse koostamiseks. Kaebuse esitaja põhimotiiviks on mõlema tühistamisnõude puhul see, et maksuhalduri poolt Refonda suhtes 2009 augustikuu käibemaksu kontrollimiseks 30.09.2009 alustatud kontrolli läbiviimine on ebamõistlikult pikk, mis rikub kaebaja õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja on nimetatud haldusaktide tühistamise iseseisvaks aluseks. Maksuotsuse osas leiab Refonda täiendavalt, et kaebaja maksupettuses osalemine on tõendamata, PMTK on rikkunud motiveerimiskohustust ja uurimisprintsiipi, mis on viinud asjas ebaõigete järelduste tegemiseni. Asja materalidest nähtuvalt on MTA ka ise pidanud Maksuotsust suures osas õigusvastaseks: algselt tunnistas MTA vaidemenetluses Maksuotsuse kehtetuks osas, millega vähendati OÜ Vakaru Refonda
  21. a augustikuu eest arvestatud sisendkäibemaksu ja määrati juurde tasumisele kuuluv käibemaks ja tulumaks seoses OÜ Aironmet ja OÜ Coolday Pluss arvetega, seejärel, kuigi MTA kohustas PMTK-t nimetatud osas vajadusel täiendava maksuotsuse koostama, saatis PMTK 19.11.2012 kaebajale teate, milles teavitas kaebajat maksumenetluse lõpetamisest OÜ Coolday Pluss ja OÜ Aironmet osas. Oluline on siinkohal märkida, et ei MTA ega PMTK ei muutnud sealjuures Maksuotsuse motiveeringut. Sellel asjaolul peatud kohus edaspidi täpsemalt. Kohtumenetluses on MTA kokkuvõtlikult seisukohal, et Refonda suhtes läbi viidud maksumenetlus ei ole olnud ebamõistlikult pikk, vastustaja ei ole rikkunud motiveerimiskohustust ega uurimisprintsiipi ning kuna Refonda tehinguid OÜ-ga Ubakivi pole toimunud, puudub alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks. 12
  22. Vastavalt MKS § 150 lg-le 1 maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat, hinnanud poolte suulisi ja kirjalikke seisukohti, tunnistaja R. Lepa kirjalikult antud ütlusi ning kõiki muid asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et OÜ BLRT Refonda kaebus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Antud juhul kaebaja on suutnud tõendada, et „maksusumma määrati valesti“. Sealjuures kohus nõustub põhilises kaebuse esitaja põhjaliku argumentatsiooni ja tõendite analüüsiga, mis on käesolevas otsuses suures mahus ära toodud (koos kohtupoolsete viidetega tõendite asukohale kohtutoimikus), ning mida kohus ei pea vajalikuks seetõttu üle korrata. Kohus rõhutab eelkõige järgmist.
  23. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte järgi maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. MKS § 82 kohaselt maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Seega eelviidatud sätetest tulenevalt eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust ning kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, peab ta koguma täiendavaid tõendeid, et välja saaks selgitatud tegelik olukord ja maksusuhtes olulised, nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolud. Kohtu arvates tähendab märgitu ühtlasi ka seda, et kui tõendites esineb vasturääkivusi, lünki, siis peab maksuhaldur püüdma need kõrvaldada, nende põhjused välja selgitada, mitte ei anna see maksuhaldurile õigust tõlgendada kõiki vasturääkivusi ja lünki maksukohustuslase kahjuks. Eriti veel siis, kui maksukohustuslane on omapoolse kaasaaitamiskohustuse täitnud, nagu antud juhul (vt Vaideotsuse lk 3). Samas MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Nimetatud õiguste kaitse kontekstis omab olulist tähendust ka mõistlik menetlusaeg. Kohus, lähtudes menetluse kulgemise faktilistest asjaoludest ja kohtule esitatud maksumenetluse materjalidest, sh logiraamatust /II kd tl 90-101/ ja kaebaja analüüsist selle kohta /III kd tl 39 pöördel/ nõustub täielikult Refonda väidetega menetluse ebamõistlikust pikkusest ja maksuhalduri tegevusetuseperioodidest selle jooksul. Käesoleva üksikjuhtumi (ühe kuu – 2009 august - käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse) kontroll kestis nii kaua, et kohtupraktikas on sellist perioodi peetud ebamõistlikult pikaks isegi revisjoni puhul. Seda enam on see ebaproportsionaalselt pikk ja kaebajale koormav üksikjuhtumi kontrolli puhul. Kontroll algas 30.09.2009, Kontrollaktini jõuti üle kahe aasta hiljem - 27.12.2011, Maksuotsuseni enam kui kaks ja pool aastat hiljem - 09.04.2012, mis tähendab, et juba Vaideotsuse tegemise ajaks 19.06.2012 oli menetlus kestnud põhjendamatult kaua, mistõttu, kuna mingeid erandlikke, menetlust takistanud asjaolusid ei ilmnenud, on alusetu ja õigusvastane MTA poolt PMTK-le ettekirjutuse tegemine niigi kaua kestnud menetlust veel jätkata. Vaideotsuses ei ole toodud põhjendusi, mis tingisid PMTK-le ettekirjutuse tegemise kontrollimenetluse jätkamise otsustamiseks. Tegelikkuses lõppes kõnealuse üksikjuhtumi kontroll aga alles pärast kolme aasta möödumist kontrolli alustamisest - 19.11.2012, kui maksuhaldur saatis OÜ-le Vakaru Refonda teate maksumenetluse lõpetamisest OÜ Coolday Pluss ja OÜ Aironmet osas. Kohus ei hakka siinjuures üle kordama, mida selline põhjendamatult ülipikk kontrollmenetlus 13 maksukohustuslasele tähendab, kuna selle kohta on oma seisukohad öelnud Riigikohus ja kaebaja on vastavatele lahenditele osundanud. Kohus nõustub, et ainuüksi eelmärgitu tõttu on kaevatud haldusaktid õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele. Mis puudutab MTA väidet, et üksnes logiraamatu põhjal ei saa teha järeldusi kontrolli intensiivsuse kohta, kuna selle pidamine ei ole kohustuslik, siis kohus ei sea kahtluse alla, et logiraamat ei pruugi tõesti kogu tehtud tööd kajastada. Samuti on loomulik, et aja võrra, mil oodatakse korraldustele vastuseid, ametnik puhkab jms menetlus pikeneb. Samas on vastustaja kohustus oma väiteid tõendada ja näidata, et niisuguste asjaolude juures oli ühe kuu käibemaksu 3aastane kontroll optimaalne ega saanud kontrollialuse isiku õigusi rikkuda. Antud juhul MTA seda suutnud pole. Maksuhaldurile on seadusega antud suur kaalutlusruum oma ülesannete täitmiseks sobivate abinõude valikul ja kohaldamisel (vt MKS § 59 lg 1). Samas tuleneb MKS §-st 12, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Järelikult, kuigi maksuhalduril on kohustus arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ning tal on laialdane kaalutlusruum nimetatud ülesande täitmiseks vahendite ja viiside valimisel, on maksuhalduri tegevus siiski piiritletud seaduslikkuse, menetlusosaliste õiguste kaitse jm põhimõtete ja normidega, sealjuures kohustusega arvestada ka asjaoludega, mis räägivad maksukohustuslase kasuks. Käesolevat kaasust arvestades tulnuks vastustajal tõsiselt kaaluda, kas ühe kuu ühe maksu arvestamise kontrolli on proportsionaalne läbi viia 3 aasta jooksul. Kohus ei ole kehtiva kohtupraktika valguses seetõttu nõus vastustajaga, et (menetluse pikkuse näol) on tegemist kohtumenetluses otsitud etteheitega.
  24. Samas kohus jagab ka Refonda muid etteheiteid Maksuotsusele, mis puudutab nii uurimispõhimõtte mittetäielikku teostamist, tõendite kallutatud hindamist, tulumaksu määramist ja hindamise läbi viimata jätmist ning olulisi motiveerimispuudusi. Eelkõige peab kohus tõdema, et olukorras, kus 2/3 Maksuotsusest on maksuhaldur ise kehtetuks tunnistanud, jätnud aga sealjuures Maksuotsuse põhjendused muutmata, on Maksuotsus muutunud ebaselgeks ja sisuliselt kontrollimatuks. Nt Maksuotsuse p-s 2.4.
  25. on jäänud kehtima PMTK järeldus, et Refonda ei ole OÜ-lt Ubakivi vanametalli soetanud, mida kinnitab muu hulgas see, et nii suurt kogust vanametalli ei saadud sõidukitega (reg.nr 834 MEP ja 612 AYD) vedada, sest seda ei võimaldanud nende kandejõud. Samas on kaebaja esitanud vaidemenetluses tõendid, mis näitavad, et sõidukitega oli võimalik vedada vanametalli oluliselt rohkem kui sõiduki tehniline kandevõime seda ette näeks. Refonda on õigesti juhtinud tähelepanu, et Maksuotsuse lk-del 28-30 on esitatud üldised tähelepanekud ja järeldused kõigi Maksuotsuses kajastatud tehingute osas ning seal ei ole võimalik eristada, millised neist tähelepanekutest käivad OÜ Aironmeti ja OÜ Coolday Plussi kohta ja millised ainult OÜ Ubakivi kohta, samuti ei ole võimalik aru saada kui palju nendest üldistest järeldustest on alles jäänud seoses sellega, et n-ö sõelale jäid lõpuks vaid tehingud OÜ-ga Ubakivi. Kohtule jääb ka arusaamatuks, kas PMTK seisukohti mõjutas see, et väidetav maksupettus (selle tõendamine ja motiveerimine on Maksuotsuses samuti ebapiisav) leidis aset tehingutes koguni 3 äriühinguga. Kokkuvõtlikult, kõigi eelnimetatud puuduste ja minetuste tõttu peab kohus Maksuotsust ka seni kehtivas osas õigusvastaseks ja tühistab selle. 5.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud.

§ 109

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast 14 istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul kohus rahuldab OÜ BLRT Refonda (OÜ Vakaru Refonda) kaebuse ning kaebaja on palunud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud, sh riigilõiv. Kaebus on sisuliselt rahuldatud täielikult, sest kohtumenetluse kestel vastustaja rahuldas ise ühe nõuetest. 15.04.2013 määruses, millega kohus lõpetas Refonda kaebuse menetluse nõude kohustada Maksu- ja Tolliametit väljastama vaide rahuldatud osas haldusakti kontrolli lõpetamise kohta – osas, kohus nentis poolte nõusolekul, et kuivõrd kaebuse nõuded on tihedalt omavahel seotud, siis on mõistlik lahendada menetluskulude küsimus kompleksselt kohtuotsuses menetluse täielikul lõpetamisel. 6. Kaebaja on 09.04.2013 kohtuistungil esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on tasu advokaadi õigusabi eest 5572,56 eurot (teenus 4513.73 eurot, kulud 130,07 eurot + km 928,76 eurot). Õigusabikulude kandmise tõendamiseks on menetluskulude nimekirja juurde esitatud arved ning tasumist kinnitavad dokumendid /II kd tl 168-198/. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 86.20 eurot /I kd tl 46/. MTA on esitanud nimetatud dokumentide kohta oma märkused ja seisukohad, mille järgi vastustaja peab põhjendatud menetluskuludeks käesolevas asjas 11,4 tundi ehk 1254 eurot /III kd tl 48/. Kaebaja omakorda ei nõustu vastustajaga ja leiab, et vastustajapoolne käsitlus menetluskuludest on ilmselgelt pahatahtlik ja ei arvesta menetluse asjaoludega. Kui võtta arvesse asjas esitatud protsessidokumentide arvu ja nende mahtu, asjas esitatud tõendeid, toimunud kohtuistungeid, tunnistaja kirjaliku ülekuulamist, kohtu nõudel kõigi maksumenetluse materjalidega tutvumist (et hinnata kas kõik tõendid on kohtule esitatud ja hinnata menetluse läbiviimist) ei ole ka ühel esindajal reaalselt võimalik piirduda kohtumenetluses esindatava õiguste kaitsel 11,4 töötunniga. Samas on kaebaja esitanud ka täiendavate menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on tasu advokaadi õigusabi eest 2755,72 eurot (2273,70 eurot + km 459,29 eurot), ning õigusabikulude kandmise tõendamiseks arve, spetsifikatsiooni ning tasumist kinnitavad dokumendid /III kd tl 55-62/. Vastustaja juhib omalt poolt tähelepanu, et vastuväide kohtu tegevusele ning mõlema esindaja kohtuistungiks valmistumise kulud olid hõlmatud juba varasemalt esitatud kuludokumentides ning nende topelt nõudmine vastustajalt on pahatahtlik ning lubamatu menetluskulude kunstlik suurendamine. Kohtukõne teese ei ole kaebaja vastustajale teadaolevalt esitanud, mistõttu ei ole põhjendatud ka nende koostamiseks kulunud ajakulu. Kohtuistungil osalemine ja kohtule esitatud seisukohad on kajastatud kuludokumentides topelt – mõlema esindaja kohta – mis ei ole vastustaja hinnangul põhjendatud ja millele ei ole kaebaja ka ise vastu vaielnud. Seega saab põhjendatuks menetlustoiminguteks kulunud ajaks pidada 6,75 tundi. Kui liita see eelnevalt vastustaja poolt põhjendatuks peetud ajaga (11,4 tundi), on mõistlikuks ajakuluks kokku 18,15 tundi, mis ei ole vastustaja hinnangul ebareaalne, arvestades tõendite väikest mahtu ning menetlustoiminguid /III kd tl 65/. 7.

§ 108

lg 11 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt

§ 109lg-le 6 kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus arvestab lisaks poolte seisukohtadele ja eelmärgitut sätetele ka asja mahtu ja keerukust, kas asjas on samadel motiividel läbi viidud vaidemenetlus, kas vastustajal oli võimalik menetluskulude suurust mõjutada kaebuse õigeaegse õigeksvõtuga jms ning on järgmisel seisukohal. 15 Kaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv 86.20 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mille kandmine on tõendatud. Kohus leiab, kohtuvaidluse käiku, sh kaebuse väidete kaalukust arvestades, et MTA-l oleks olnud võimalik ja mõistlik kaebus õigeaegselt õigeks võtta ning sellega õigusabikulude suurust olulisel määral piirata. Kaebaja õigusabikulud (koos käibemaksuga) haldusasjas moodustavad kokku 8328.28 eurot (5572,56 + 2755,72). Sealjuures hõlmab õigusabikulu kahe vandeadvokaadist esindaja kulusid, mida ei saa pidada põhjendatuks. See, kuidas esindajaks valitud advokaadibüroo oma tööd (tööjaotust) korraldab on büroo enda asi, kuid see ei saa põhjustada esindatavale ega hiljem kohtuvaidluse kaotanule nn topeltarveid. Õigusabikulud saab hüvitada ikka ühe esindaja töö eest. Ilmselgelt ei ole põhjendatud ja oleks MTA suhtes ebaõiglane mõista vastustajalt välja nt kulud valmistumise eest kohtuistungiks kahe esindaja poolt (kokku 3 tundi), kohtuistungil osalemise eest kahe esindaja poolt (kokku 7,5 tundi) jm sellesarnane. Samuti ilmneb, et 09.04.2013 kohtuistungiks valmistumine oli märgitud juba esimesena esitatud menetluskuludes. Õige on ka MTA märkus, et kuludokumentidest ei nähtu kulusid summas 130,07 eurot, mistõttu puudub võimalus nende põhjendatuse ja kandmise osas seisukohta võtta ning niisugust summat ei saa vastustajalt välja mõista. Muus osas on kulude kandmine tõendatud. Kohus on kõike eeltoodut arvestades seisukohal, et kokku üle 60 tunni õigusabi selles asjas, kus on põhimõtteliselt samadel motiividel toimunud ka vaidemenetlus, on ilmselgelt üle pakutud. Samas kohus ei nõustu asja mahtu ja kohtumenetluse pikkust arvestades ka MTA-ga, et põhjendatud ajakulu asjas on vaid 18, 15 tundi. Kohus, hinnanud kõiki asjaolusid kogumis, loeb põhjendatuks ajakuluks asjas 40 tundi. Lähtudes tunnihinnast 110 eurot moodustab asjakohane õigusabikulu koos käibemaksuga seega 5280 eurot (4400 + 880). Koos riigilõivuga 86.20 eurot tuleb MTA-lt välja mõista Refonda menetluskulude katteks 5366.20- eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.