2-13-3582/10

Tsiviilasi nr 2-13-3582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasi Lindorff Eesti AS-i hagi Mait Kirrilandi vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1783,07 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: Lindorff Eesti AS (rk 10231048; asukoht Rävala pst 5, Tallinn) hageja esindaja: volikirja alusel Eveli Kaunispaik (e-post juristid.ee@lindorff.com) kostja: Mait Kirriland (ik 38602166545; elukoht XXXX) Menetlus lihtmenetlus Kaja esitamine RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
3. Välja mõista Mait Kirrilandilt 15.06.2006 AS-iga Danske Bank sõlmitud limiidilepingu alusel Lindorff Eesti AS-i kasuks: 2.
4. põhivõlg 1126,28 eurot ja viivis 428,44 eurot, kokku 1554,72 eurot (üks tuhat viissada viiskümmend neli eurot ja seitsekümmend kaks senti); 2.
5. viivis 0,04% tasumata põhivõlalt päevas alates 23.01.2013 kuni põhivõla tasumiseni, kusjuures viivisesumma kokku ei või ületada põhivõlga.
6. Jätta välja mõistmata Mait Kirrilandilt leppetrahv 63,91 eurot Lindorff Eesti AS-i kasuks.
7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Jätta menetluskuludest 96% Mait Kirrilandi kanda ja 4% Lindorff Eesti AS-i kanda.
9. Välja mõista Mait Kirrilandilt menetluskuluna riigilõivust kuuskümmend kaheksa eurot) Lindorff Eesti AS-i kasuks. 168 eurot (ükssada
10. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Kaja esitamine
11. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
12. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
13. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
14. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
15. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid leppetrahvi väljamõistmata jätmist.
16. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kostja ja AS-i Danske Bank vahel 15.06.2006 sõlmitud limiidilepingu p-i 3.2 alusel leppetrahvi 63,91 eurot. Kostja ja AS Danske Bank (endine ärinimi AS Sampo Pank) sõlmisid 15.06.2006 limiidilepingu nr 483JM20606605, mille kohaselt pank võimaldas kostjal kasutada limiiti summas 25 000 krooni, summa kuulus täies osas tagasimaksmisele 15.06.
17. Lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste p 3.2 näeb ette, et lepingu p-is 3 toodud kohustuste kliendi poolt mittetäitmise korral on pangal õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel leppetrahvi summas 1000 krooni tasumist. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15) märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et leppetrahvi kokkulepe 15.06.2006 limiidilepingu nr 483JM20606605 üldtingimuste p-is 3.2 on tühine ning leppetrahv 63,91 eurot tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2/2