) § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostjat on hoiatatud kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kohtukutsel.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue põhineb suulisel töölepingul. Hageja on MTA teatisega tõendanud, et Monrex Soojus OÜ-l puudus vaidlusalusel perioodil käive, äriühing ei maksnud töölistele töötasusid. Lisaks on hageja esitanud kohtule Rantor OÜ arved peatöövõtjale OÜ-le TET-KO, mille kohaselt OÜ Rantor on 2012 juulis ja augustis ehitanud Võisiku mõisa küttesüsteemi, on paigaldanud soojatrassi jne. Hageja väitel oli tema üks nendest töötajatest, kes seda tööd tegid. Kostja ei ole hageja väidet tõenditega ümber lükanud. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 1 p 2 kohaselt tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötasu kokkulepe 5 eurot tund netotöötasuna ei ole ebamõistlikult suur. TLS § 29 lg 2 kohaselt on kirjaliku kokkuleppe puudumisel töötasu suurus sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Nimetatud summale lisandub töötaja maksukohustus, mis tuleb tööandjal töötasust kinni pidada.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja võlgneb hagejale tasu töö eest, mida hageja tegi suuliselt sõlmitud töölepingu alusel, summas 1 000 eurot netotöötasuna. Kostjal tuleb maksta hagejale viivist seaduses sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni. 2
468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagi rahuldamise tõttu tuleb
Kohus mõistab kostjalt välja õigusabi tasu ja kulude katteks vastavalt esitatud arvele ja selle lahti kirjutusele 1 478.40 eurot, jättes rahuldamata hageja esindaja taotluse bensiinikulu hüvitamiseks esindaja sõidukulu katteks. Lepingulise esindaja kulude teistel menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt (VV määrus nr 137, 04.09.2008, redaktsioon 01.01.2011) on hagihinna kuni 3 200 eurot puhul kulude piirmäär 1 600 eurot. Hageja esindaja nõue on peaaegu maksimaalmääras, mistõttu kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on arvata sõidukulud eelnimetatud kulutuste hulka. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.