lg1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
lg1 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise määraks
§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas Tsiviilasi nr 2-10-46823 Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg1 alusel jätta hageja menetluskulud 30 % ulatuses tema enda kanda, kostja kanda jätta hageja menetluskuludest 70 % ja kostja enda menetluskulud. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud I astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, so. käesoleva kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik Menetluse käik, hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud, kostja vastuväited ja menetluse käik I. MAKSEKÄSU KIIRMENETLUS Hageja esitas 02.12.2010.a. Kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1 824,29 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot ja 29 sendi nõudes. 20.12.2011.a. tegi kohus võlgnikule makseettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Kohus tegi maksekäsu 23.08.
“) § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja jättis Kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmata, siis sellest tulenevalt tuleb käsitleda seda kui kohustuse rikkumist
mõttes.
on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust.
lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuabki Kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Vastavalt
lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist lepinguga ettenähtud määras. Kokkuleppe tingimuste kohaselt maksetähtpäevaks tasumata summalt on Hagejal õigus nõuda Kostjalt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 1 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Arvestades, et Kostja ei ole tasunud maksegraafiku alusel ühegi osamakset, on käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga Kostja kohustatud maksma Hagejale viivist järgmise arvestuse alusel: VÕLGNEVU KOKKULEPPE ESIMESE VIIVIS TÄHTAEGA VIIVIS S SÕLMIMISE TASUMATA SEISUGA ÜLETATUD PÄEVAS KUUPÄEV OSAMAKSE PÄEVI (1%) TÄHTAEG 912,14 24.05.2010 20.06.2010 03.11.2011 501 9,12 eur KOKKU 4569,12eur Kuna viivis on ületanud põhivõlgnevuse summa, siis on ebamõistlik nõuda võlgnikult viiviseid põhivõlgnevuse summat ületavas osas. Seega nõuab Hageja Kostjalt viivist põhivõlgnevuse summa ulatuses. Seega seisuga 03.11.2011.a. on Kostja kohustatud tasuma viivist kokku 912,14 (üheksasada kaksteist) eur ja 14 senti. Kostja ei ole tänase päevani võlgnevust Hagejale tagastanud, seega on tegemist Kostja poolse kohustuse rikkumisega, mille eest Kostja vastutab. Kõigest eelnevast tulenevalt on Kostja võlg Hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 1 824,28 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot ja 28 senti, millest põhivõlgnevuse moodustab summa 912,14 (üheksasada kaksteist) eurot ja 14 senti ning summa 912,14 (üheksasada kaksteist) eurot ja 14 senti moodustab viivise võla. Samuti lubab
lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades eeltoodut leiame, et Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada käesolev vaidlus läbirääkimiste teel. Seega nõuab Hageja Kostjalt tema kohustuse täitmist, mis seisneb eespool toodud Kokkuleppest tuleneva ja tasumisele kuuluva summa 912,14 (üheksasada kaksteist) eur ja 14 senti ning viivisvõlgnevuse summas 912,14 (üheksasada kaksteist) eur ja 14 senti ja lisanduva viivise maksmises. Eeltoodust tulenevalt palub Hageja kohtult: 3
5. Jätta menetluskulud R H (kostja) kanda. IV KOSTJA SEISUKOHT Kostja R H nõustudes kirjaliku menetlusega on teatanud, et ta võtab hagi osaliselt õigeks. Samas palub kostja arvestada sellega, et enne kui tsiviilasjas läbiviidud täitemenetlus tühistati, tasuti kohtutäituri poolt hageja arvele võlgnevusest 313.57 eurot võla katteks, seega tuleks kostja arvates põhivõlast 912,14 eurot maha arvata 313.57 eurot, millist summat ta on nõus tasuma (tl.86). Hageja leiab, et tegelikult on selle hagihinna 912,14 sees ka viivised. Võlgnevust 598.57 on ta nõus maksma ja sooviks seda võlgnevust tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul (tl.106). V HAGEJA LÕPLIK SEISUKOHT SEOSES KOSTJA VASTUVÄIDETEGA Hageja märgib oma 17.10.2012.a. vastuses kostja vastusele märgib hageja, et nad on kontrollinud oma nõuet ja on kostja vastuväiteid arvestades viivisenõuet vastu 313.57 euro võrra. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 912,14 eurot ja viivise 598,57 eurot, kokku summas 1510,71 eurot. Samuti Palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni
Hageja rõhutab, et ta on 24.05.2010.a. sõlminud kostjaga võla tasumise kokkuleppe (lisatud hagiavaldusele, lisa 1), mille alusel kostja tunnistas lepingu sõlmimise aja seisuga oma võlgnevust hageja ees summas 14272,00 krooni ehk 912,14 eurot. Kokkuleppe tingimuste kohaselt tuli kostjal tasuda võlgnevus osamaksetena 18 kuu jooksul, viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.11.2011.a. Seejuures oli poolte vahel eelnevalt kokku lepitud, et kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus nõuda 1% viivist päevas kogu võlgnevuse iga maksega viivitatud päeva eest. Võttes arvesse asjaolu, et 06.-14.11.00 laekus kostjalt täiteavalduse alusel 313,57 eurot, siis hageja vähendas nimetatud summa võrra hagiavalduses esitatud kõrvalnõude summat. Hageja viivisenõudeks on 598,57 eurot algselt nõutud 912,14 euro asemel. Kõrvalnõude vähendamisel on hageja juhindunud
lg 8 sätestatust, mille kohaselt kui võlgnik (kostja) peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma lisakulutusi ja intressi, loetakse, et täitmise on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seejuures
lg9 kohaselt võlgnik ise ilma võlausaldaja nõusolekuta ei saa määra kohustuste täitmiseks eelpool märgitust erinevat järjekorda. VI KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja seda järgmiselt: põhivõlaks loeb kohus 9772 Eesti krooni ehk 624,54 eurot; intressid on graafikujärgse tasumisperioodi eest 250 krooni kuusx18 kuuga=4500 Eesti krooni ehk 287,60 eurot. Kuna viivist ei ole mõistlik nõuda üle põhivõlgnevuse summa, siis saab väljamõistmisele kuuluvaks viivise summaks olla 624,54 eurot. Tasumisele kuuluvast viivisest tuleb lugeda tasutuks 313,57 eurot ning tasuda jääb viivist 624,54-313,57 eurot=310.97 eurot. 24.05.2010.a. on kostja R H allkirjastanud hageja Krediidikaitse Grupp OÜ esindajaga Võlatunnistuse/Võla tasumise kokkuleppe nr MG-16187 (edaspidi nimetatud „Kokkulepe“, 4
Sellest võlgniku kasuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega viivise tasumise kokkulepe intressidelt on tühine. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et viivist saab arvestada ainult põhinõudelt 624,54 eurot.
§-de 397 ja 113 lg1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivise määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokkuleppinud viivise määraks 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole esitanud viivise arvestusele vastuväiteid ja kuna kohus vähendab taotletavat viivise summat põhinõudeni, siis ei pea kohus täiendavaid põhjendusi vajalikuks. Kohus ei nõustu aga kostja väitega, mille kohaselt tema poolt tasutud summa tuleb maha arvestada põhivõlgnevusest. Kõrvalnõude vähendamisel hageja poolt tasutud summas on hageja juhindunud
lg 8 sätestatust, mille kohaselt, kui võlgnik (kostja) peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma lisakulutusi ja intressi (viivisintressi), loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seejuures
lg9 kohaselt võlgnik ise ilma võlausaldaja nõusolekuta ei saa määrata kohustuste täitmiseks eelpool märgitust erinevat järjekorda. Seega on hageja õigustatud
lg9 alusel kostja poolt tasutud summat 313,57 eurot maha arvestama tasumisele kuuluvast viivise summast, mitte põhivõlgnevusest. Hageja on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.