Obsah (8)

§ 8§ 76§ 82§ 195§ 100§ 101§ 108§ 113

2-12-35079 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2013. a., Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-35079 Tsiviilasi Ak

) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud kostjale 03.10.

1. a saadetud nõude loovutamise teatise, mille kohaselt on kostja põhivõlgnevuse summas 76,35 eurot. Nimetatud põhivõlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud Elisa Eesti AS poolt kostjale saadetud arved ajavahemikus 01.06.2009.a. kuni 01.10.2009.a. Arvetelt nähtuvalt on kostja võlgnevus 01.06.2009.a seisuga 168,30 krooni, 01.07.2009.a seisuga 366,30 krooni, 01.08.2009.a seisuga võlgnevus 396,00 krooni, 01.09.2009.a seisuga võlgnevus 597,36 krooni, 01.10.2009.a seisuga võlgnevus 798,72 krooni, ning 01.11.2009.a seisuga on võlgnevus 1000,08 krooni ning kokku kuulub tasumisele kokku 1194,73 krooni, s.o 76,35 eurot. 01.11.
2. a arve tasumise tähtaeg on 18.11.2009.a. ning alates nimetatud kuupäevale järgnevast päevast arvestab hageja viivist 0,15% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest /tl 25/. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte arveldustest Urmas Lukkiga, millest nähtub, et kostjal on tasumata arveid summas 76,40 eurot ning viimane tasumine on toimunud 01.07.2009.a. summas 10,76 eurot /tl 122/. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõendite põhjal leidnud tõendamist ajavahemik, mil on osutatud kostjale andmesideühenduse teenust ja kui palju kostja hagejale võlgneb. Hageja on esitanud kohtule AS Elisa Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingute koopiad ja arvelduste väljavõtte, millest nähtub, et kostjal on tekkinud võlgnevused. Kostja ei ole vastuses hagiavaldusele ja hilisemates seisukohtades esitanud tõendeid selle kohta, et eelnimetatud arved on tema poolt tasutud, seetõttu tuleb nimetatud võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja seisukoha järgi on temal 05.06.2009.a. sõlmitud leping Elion Ettevõtted AS-ga ning Elisa Eesti AS on mingist hetkest oma kliendi andmebaasist kostja võlad kustutanud. Kostja leiab, et võlanõuded käsitlevad teenuste arveid, mida kostja tegelikult ei kasutanud. Kohtule esitatud kliendilepingu ja tootelepingu näol on tegemist on tähtajatu kestvuslepinguga, millel ei ole kokkulepitud tähtaega lepinguliste kohustuste lõppemiseks. Kostja viidatud kliendilepingus märgitud 18 kuud oli sätestatud leppetrahv (nn „ühendustasu“) juhuks, kui kostja enne nimetatud tähtaega lepingu lõpetab. Kostja on kohtule vastuväidetes kinnitanud, et tema ei ole Elisa Eesti AS-ga lepingut üles öelnud. Kohus selgitab, et poolte vahel oli kehtiv leping, millest tulenevad kohustused lõpevad ülesütlemisega teenuste kasutamise üldtingimuste 5.1.7 ja

§ 195või § 196 alusel.

Asjaolu, et kostja hakkas 2009.a. juunis tarbima teise äriühingu andmesideühenduse teenust ei tühista varem sõlmitud lepingut. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtust asjaolu, et Elisa Eesti AS andmebaasis ei ole alates 2011.a. oktoobrist kostja võlgnevust märgitud, mis ei ole võlgnikku takistanud lepinguga võetud kohustusi täitmast. Võttes arvesse, et alates 03.10.2011.a. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastu nõude on ka usutav hageja selgitus, et nimetatud nõue kajastus edaspidi hageja raamatupidamises. 3.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda 4 2-12-35079 lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjale saadetud 18.11.2009.a. arvel on märgitud, et maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei tasunud maksetähtajaks arvel märgitud summat ning hageja arvestas tasumata summalt viivist 0,15% päevas ajavahemiku 18.11.2009.a. kuni 19.11.2012.a. kohta. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja olnud võlgnevuses 1095 päeva ning viivisemääraga 0,15% päevas on viivisevõlgnevus kokku 164,25 eurot, mida hageja on vähendanud põhivõla summani ning nõuab viiviste tasumist summas 76,30 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlgnevus summas 76,30 eurot. Kostja on osutanud oma seisukohtades tähelepanu asjaolule, et hageja on edastanud kostjale 2012.a. valele aadressile teatisi võlgnevuse nõudes. Võttes arvesse seda, et nõue on muutunud sissenõutavaks alates 18.11.2009.a., samuti nõutakse viivist sisuliselt kuni 2011.a. (so 508 päeva), sest hageja on viivise nõuet vähendanud, siis ei oma hageja 2012.a. kostjale valel aadressil esitatud teatised ka tähtsust viivise arvestamisel. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 5