lg 3 hõlmab otsene varaline kahju vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 1 alusel isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Puudub vaidlus, et hageja tervist on kahjustatud ja tema tervisliku seisundi taastamiseks on vajalikud: kantud ravikulud 26,58 eurot, * kõrvaldamiseks * läbiviimine 645,32 eurot ja prillide asendamine 80 eurot, so on kokku 751,90 eurot. Vaidlus on töövõimetustasus summas 1520 eurot, mille hageja on tuletanud tsiviilasjas nr 2-10-52721 tehtud otsuse järgi /I kd, tl 160/. Nimetatud otsuses on Tartu Maakohus 31.10.2011.a. E. Eilandi hagi töövaidluse asjas SA Võrumaa Arenguagentuur vastu läbi vaadates leidnud E. Eilandi keskmise töötasu ja töötunni maksumuse, võttes arvutamise aluseks töötasu 10-kordse palga alammäära. Kohus leiab, et nimetatud Tartu Maakohtu otsuse põhjal ei saa teha järeldust, et välja selgitatud asjaolud omaksid käesolevas asjas tähtsust, sest Tartu Maakohtu poolt on tuvastatud hageja keskmine töötasu rohkem kui aasta enne käesoleva vaidluse esemesse puudutavat sündmust. Tulenevalt
lg 1 tuleb kahju põhjustanud isikul hüvitada täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Käesolevas asjas ei ole tõendatud hageja sissetulekute saamise tõenäosus ja selle väidetav kaotus ravimise kestel hagis märgitud 10 päeva kestel, seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue saamata jäänud töötasude hüvitamiseks summas 1520 eurot. Samadel alustel on põhjendamatu hageja nõue operatsiooniga seostud töövõimetuse hüvitamiseks 2 päeva summas 228 eurot, sest hageja märgitud viisil ei saa keskmist töötasu välja arvutada. 6 2-12-39771 Vaidlus on ka mittevaralise kahju osas summas 995,10 eurot.
lg 2 ja 5 kohaselt isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma ning mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hageja on põhjendanud mittevaralise kahju olemasolu füüsiliste ja hingeliste kannatustega õnnetuse järgselt, mis on avaldunud *, *, *, *-, *ja * /I kd, tl 159/. Kostja on leidnud vastuses hagile, et hageja ei ole tõendanud, milles seisneb moraalne kahju. Kohus leiab siiski, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist SA Läänemaa Haigla haigusloo nr * tehtud väljavõtte /I kd, tl 153/ ja pärast õnnetust hagejast tehtud fotode põhjal /I kd, tl 34/, et hagejal oli *, mis on tema *. Samas nähtub nimetatud haigla väljavõttest, et E. Eiland seis on olnud järgmiseks päevaks 25.05.2012.a. * ning ta lubati *. Kohus leiab, et hageja kannatused ei olnud pikaajaliselt, mis tema igapäevast toimetulekut oleks oluliselt vähendanud ja kestvaid füüsilisi üleelamisi põhjustanud, seetõttu kohus leiab, et moraalse kahju hüvitamist tuleb vähendada 1/3ni, so 331,70 euroni. 9.
sätestab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isiku (kahju tekitaja) kohustuse kahju hüvitada, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja oli kohustatud tulenevalt Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 ja Haapsalu linna heakorraeeskirja p-dest 3.
Kõnealune kinnistu on olnud nõuetekohaselt märgistamata ja avatud kõigile isikutele /I kd, tl 164-165/, mille kohta on nii Haapsalu Linnavalitsuse kui ka Päästeameti poolt tehtud kostjale märgukirjad ohtlikuks muutunud hoonetele ja rajatistele vaba juurdepääsu takistamiseks /I kd, tl 143-152/. Seadusest tuleneva tegutsemiskohustuse täitmata jätmisega on kahju tekitamine õigusvastane
Hageja leiab, et kahju on põhjustatud kostja poolse tegevusetusega, mis seisnes selles, et kostja ei ole oma territooriumile sisenejaid takistanud ega hoiatanud avatud kanalisatsiooni luukide eest. Kostja vastutuse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada kukkumisega tekitatud kahju ja hoolsa tegutsemise hüpoteetiline kausaalsus, st kui kaevuluugid oleksid olnud kaetud enne hagejale kahju tekitanud õnnetust, ei oleks hageja avatud kanalisatsiooni auku kukkuda saanud ning kannatanul poleks kahju tekkinud. Käesolevas asjas on aga on vaidlus selles, kas hageja on kukkunud kostja territooriumil.
lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja seletuse kohaselt näitab kehavigastuste olemasolu iseenesest asetleidnud kukkumist ja ravikaardi koopial märgitu tõendab kukkumist kaevuluugi puudumise tõttu. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on kukkunud ja on saanud *, samuti ei nähtu haigla väljastatud dokumentidest kohta, kus õnnetus juhtus. Hageja poolt kohtule esitatud foto põhjal, millel on kanalisatsiooniauk, ei ole võimalik teha järeldusi, et just hageja on nimetatud auku sisse sõitnud /I kd, tl 162/. Kohus on tuvastanud eeldused, et kostja vastutab tegevusetuse läbi kahju tekitamise eest, kuid puuduvad tõendid, et kostja tegemata jätmisel oleks vahetu seos hagejale 7 2-12-39771 põhjustatud kahjuga. Ükski tõend ei kinnita hageja kukkumist kostjale kuuluval kinnistul, seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.