KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-13-28942 Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuli 2013, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi KÜ Nartur-3 hagi A K ja J K vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 1734,01 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Hageja esindaja: Korteriühistu Nartur-3 (RK 80228912) Oleg Bessonov (juhatuse liige) (IK 34011113721) Kostja: A K (IK XXX), elukoht: XXX J K (IK XXX), viibimiskoht: XXX Kostja: RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista solidaarselt A K ja J K Korteriühistu Nartur-3 kasuks põhivõlg 1110 (ükstuhat ükssada kümme) eurot ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti, viivised seisuga 01.04.2013 summas 339 (kolmsada kolmkümmend üheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) eurosenti ja alates 02.04.2013 0,07% viivist päevas kuni põhivõla tasumiseni.
- Jätta menetluskuludest riigilõiv, mis ületab veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud madalama riigilõivu määra Korteriühistu Nartur-3 kanda ja ülejäänud menetluskulud solidaarselt A K ja J K kanda.
- Välja mõista solidaarselt A K ja J K Korteriühistu Nartur-3 kasuks menetluskulud kokku 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot. Menetlusosaline ei saa nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud 1
(3)korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED Viru Maakohtu menetluses on Korteriühistu Nartur-3 hagi A K ja J K vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad Narvas aadressil Turu 3-41 asuva korteriomandi registrinumbriga 3502309 omanikud. Kostjatel on solidaarne võlgnevus korteriühistule seisuga 01.aprill 2013 summas 1110,80 eurot ja viivised summas 339,40 eurot. Kohtu 11. juuni 2013.a määrusega võeti hagi menetlusse ning kostjad oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 2
(3)Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati J K kätte
- juunil 2013 ja A K
- juunil 2013.a. J K saatis kohtule
- juunil 2013 kirja, milles tunnistab hagi ning on nõus võlgnevuse tasuma. A K tähtajaks kirjalikult ei vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Kohus selgitab, et ei võta J K õigeksvõttu vastu. Tulenevalt TsMS § 440 lg 4 ei ole kohus õigeksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduses on hageja nimetanud menetluskuludeks riigilõivu 225 eurot ning kulusid juriidilise abi eest 60 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg 5 kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu hagihinnalt 1734,01 eurot 175 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning on tasunud riigilõivu täismäära summas 225 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 50 eurot, jätab kohus riigilõivu hageja kanda. Hageja taotletud juriidilise abi kulud jätab kohus kostjalt väljamõistmata lähtuvalt TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 sätestatust. Menetluses puudus hagejal lepinguline esindaja. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)