Obsah (4)

§ 75§ 77§ 34§ 79

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ag

) § 65 lg 1 alusel. Kahju hüvitamise nõude osas nõustub kaebaja halduskohtu määruse põhjendustega, kuid lisab, et tal on õigus kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 alusel.

1. Viru Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta, kuna see ei ole sisuliselt põhjendatud. Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 22.01.
2. a määrusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga kaotatud töötasu väljamõistmise, s.o varalise kahju hüvitamise nõude tagastamise osas. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Halduskohus on vastustajalt küsinud andmeid kaebuse erinevate nõuete kohtueelse menetluse läbimise kohta. Viru Vangla 15.01.
5. a vastusest nähtub, et kaebaja ei ole vanglale seoses saamata jäänud töötasuga kahju hüvitamise taotlust esitanud. Ka kaebaja ise toob oma määruskaebuses välja, et nõustub rahalise kahju hüvitamise osas esimese astme kohtu otsusega. Seega kaebaja tunnistab kahju hüvitamise taotluse esitamata jätmist vanglale. Eelnevast tulenevalt on kaebajal kahjunõude osas läbimata VangS § 11 lg 8 kohane kohustuslik kohtueelne menetlus ning halduskohus on töötasu väljamõistmise nõude õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud. Seda järeldust ei mõjuta ka määruskaebuse väide, et kaebajal on vastavalt RVastS § 17 lg-le 3 õigus kahjuhüvitisele.
6. Ringkonnakohus nõustub ka, et kaebaja tööle ennistamise nõue tuleb tagastada, kuid muudab selles osas halduskohtu põhjendusi. Viru Vangla 04.10.
7. a käskkirjaga nr 6-2/1467-T peatati kaebaja töökohustus ning kaebaja kõrvaldati töölt. Käskkirja õiguslikeks alusteks on märgitud VangS § 38 lg 22, VSkE § 12 lg 2 ning Korra § 6 lg 2 p 2 ja § 6 lg
8. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et VangS § 38 lg 22 ning Korra §-d 5 ja 6 eristavad kinnipeetava töölt kõrvaldamist ja töölt vabastamist. Töölt kõrvaldamine tähendab kinnipeetava ajutist töölt eemaldamist, mis säilitab tema 3 töösuhte. Töölt vabastamine seevastu toob kaasa töösuhte lõpetamise (M, L., P, P.; S, J. Vangistusseadus: kommenteeritud väljaanne. Juura, 2009, lk 98). Viru Vangla 04.10.
9. a käskkiri nr 6-2/1467-T on vastuoluline, kuna selle pealkiri ja resolutsioon viitavad töölt kõrvaldamisele, kuid selles märgitud õiguslikud alused töölt vabastamisele. Ringkonnakohtu hinnangul saab käskkirja sisust siiski järeldada, et tegemist on kaebaja töölt vabastamisega, kuna selles kirjeldatud rikkumised langevad Korra § 6 lg 2 p 2 kohaldamisalasse. Seega lõpetati antud käskkirjaga kaebaja töösuhe AS-iga Eesti Vanglatööstus. Kaebaja pole halduskohtule esitatud kaebuses otsesõnu nõudnud Viru Vangla 04.10.
10. a käskkirja nr 6-2/1467-T tühistamist, kuid ringkonnakohtu hinnangul on selge, et tööle ennistamise nõue eeldab ka vastava käskkirja, millega kaebaja töösuhe lõpetati, tühistamist. Lisaks on kaebaja määruskaebuses palunud, et halduskohut kohustataks uuesti läbi vaatama tema „avaldust töölt kõrvaldamise käskkirja tühistamise ja akti kehtetuks tunnistamise osas“. Niisiis tuleb lugeda, et kaebaja on esitanud nõude töölt vabastamise käskkirja tühistamiseks ning vangla kohustamiseks ennast tagasi tööle määrata. Halduskohus tagastas kaebuse tööle ennistamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, viidates VangS § 11 lg-tele 5 ja
11. Vanglas läbiviidud haldusmenetluse ajal kehtinud VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et koostoimes HKMS § 121 lg 1 p 4 tuleb VangS § 11 lg 5 tõlgendada selliselt, et vaide tagastamise korral on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui vaide tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui vaie tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav rikkus vaide esitamise korda või ei kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi, ei ole kinnipeetav läbinud vastavat liiki asjade kohtueelsel lahendamisel kehtivat korda. Seega, kui kinnipeetav rikub asja kohtuvälise lahendamise korda, ei saa tal tekkida kohtusse pöördumise õigust. Eelnevat tõlgendust toetab ka VangS § 11 lg 81, mille kohaselt juhul, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kuna praegusel juhul on vangla kaebajale vaide Viru Vangla 04.10.
12. a käskkirja nr 6-2/1467-T peale tagastanud, tuleb hinnata, kas seda tehti õiguspäraselt või õigusvastaselt, sest sellest oleneb kaebaja kohtusse pöördumise õigus ning HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamise õigsus.

§ 75

järgi tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kaebajale tutvustati Viru Vangla 04.10.2012. a käskkirja nr 6-2/1467-T käskkirja andmise päeval, s.o 04.10.2012, seega oli antud käskkirja peale vaide esitamise viimaseks päevaks

§ 75ja § 33 lg 3 alusel 05.11.2012.

Kaebaja vaidlustas enda töölt vabastamise käskkirja ning nõudis enda tööle ennistamist alles 08.11.2012, ületades sellega vaide esitamise tähtaega.

§ 77

kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada

§-s 34 sätestatud tingimustel.

§ 34

lg 1 järgi võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel.

§ 34

lg 2 järgi tuleb menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu 4 sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse. Praegusel juhul on kaebaja sooritanud menetlustoimingu, s.o esitanud vaide, kuid vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole. Viru Vangla tagastas 28.11.2012. a vaideotsusega nr 6-12/400-1 töölt vabastamise käskkirja tühistamise nõude, märkides, et kaebaja ei ole nimetatud käskkirja õigusvastaseks pidanud. Samas ei väljendanud Viru Vangla selgelt, mis alusel nõude tagastamine toimub. Viru Vangla ei ole käsitlenud asjaolu, et kaebaja siiski pidas enda töölt vabastamise käskkirja õigusvastaseks, kuid esitas vaide tähtaega ületades. Sellisel juhul tulnuks kaebajale selgitada, et vaide esitamise tähtaega on ületatud ning anda talle võimalus menetlustähtaja ennistamiseks. Vaide tagastamisel tähtaja ületamise ning tähtaja ennistamata jätmise tõttu tulnuks tagastamise õiguslikuks aluseks märkida

§ 79lg 1 p 3.

Halduskohus on 22.01.

1. a määruses vaide esitamise tähtaja problemaatikale küll tähelepanu pööranud, kuid ei ole välja selgitanud, kas kaebajal esinesid mõjuvad põhjused vaide esitamise tähtaja ületamiseks. Seega ei veendunud halduskohus, kas kaebajale tagastati vaie töölt vabastamise käskkirja vaidlustamise osas õiguspäraselt. Ringkonnakohus leiab, et kuigi vangla oleks pidanud kaebajale andma võimaluse tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, ei muuda see Viru Vangla 04.10.
2. a käskkirja nr 6-2/1467-T tühistamise ja kaebaja tööle ennistamise nõude tagastamist õigusvastaseks. Ringkonnakohus on 15.05.
3. a kirjaga kaebajalt küsinud, kas tal esines mõjuv põhjus Viru Vangla 04.10.
4. a käskkirja nr 6-2/1467-T peale vaide esitamise tähtaja ületamiseks. Kaebaja on oma 26.05.
5. a kirjaga ringkonnakohtule vastanud, kuid vastusest ei nähtu mõjuvat põhjust menetlustähtaja ennistamiseks. Seega leiab ringkonnakohus, et lõppkokkuvõttes on vangla kaebaja vaide töölt vabastamise käskkirja vaidlustamise ja tööle ennistamise nõude osas õigesti tagastanud, sest kaebaja ületas vaide esitamise tähtaega ning tal puudus mõjuv põhjus selle ennistamiseks. Sellest tulenevalt on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning halduskohus tagastas kaebaja nõude Viru Vangla 04.10.
6. a käskkirja nr 6-2/1467-T osas õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga Viru Vangla 18.10.
8. a käskkirja nr 6-3/1632-D tühistamisnõude tagastamise osas. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse sisustamisel tuleb lähtuda HKMS §-st 44, mille lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Riigikohus on kaebeõiguse ilmselge puudumise kohta haldusasjades nr 3-3-1-9-08 ja 3-3-1-20-08 selgitanud, et kui kaebuses nimetatud asjaoludel ei saa isiku õiguste rikkumise võimalust ja seega halduskohtusse pöördumise õigust ilmselgelt välistada, siis ei saa halduskohus kaebust HKMS § 11 lg 31 p 5 tõttu tagastada. Seda, kas kaevatav haldusakt tegelikult rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, saab otsustada üksnes pärast asja sisulist läbivaatamist. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 11 lg 31 p 5 kohta kujunenud kohtupraktika on kohaldatav ka hetkel kehtiva HKMS § 121 lg 2 p 1 rakendamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga rikutakse isiku õigusi või vabadusi. Tartu Halduskohus on Viru Vangla 18.10.
9. a käskkirja nr 6-3/1632-D tühistamise nõude tagastamisel käsitlenud ainult kaebaja väidet VangS § 64 lg 2 rikkumise kohta ning leidnud, et kuna ärakuulamisõigus oli distsiplinaarmenetluses kaebajale tagatud, siis ainuüksi distsipliinirikkumisest kohese teavitamata jätmisega kaebaja õigusi ei rikutud. Samas väitis kaebaja kaebuses ka seda, et tema tegu on valesti kvalifitseeritud vägivalla kasutamisena, sest D.G. löömine oli sõbralik nali. Kaebaja leiab sisuliselt, et vaidlustatav käskkiri on materiaalselt õigusvastane. Kaebaja on kaebuses ja määruskaebuses viidanud ka sellele, et jääb ebaselgeks, miks tuvastati kaebaja 5 poolt vägivalla kasutamine distsiplinaarmenetluses, kuid mitte KarS § 121 tähenduses. Seega on vaidluse põhiküsimuseks, mis on termini „vägivald“ sisu Viru vangla kodukorra (alates 23.01.2013 kehtetu) p-s 8.2.
10. ning kas vangla on sellest tulenevalt kaebaja käitumise õigesti kvalifitseerinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohus kaebust tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise alusel, kui kaebaja väidab, et tema tegu on valesti kvalifitseeritud distsipliinirikkumisena. Seda, kas kaebaja tegu on õigesti kvalifitseeritud ning kas kaebaja õigusi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga ka tegelikult rikuti, hindab kohus asja sisulisel läbivaatamisel.
11. Seega leiab ringkonnakohus, et Tartu Halduskohtu 22.01.
12. a määrus tuleb tühistada osas, millega kaebajale tagastati Viru Vangla 18.10.
13. a käskkirja nr 6-3/1632-D tühistamise nõue. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/