Obsah (4)

§ 197§ 47§ 41§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 197

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Sealjuures ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega (HKMS § 197 lg 2). Enne, kui ringkonnakohus asub hindama AS Eesti Pagar taotluse vastavust Taotluse hindamise kriteeriumidele, peab ringkonnakohus vajalikuks määratleda täpsemalt apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus.

§ 47

lõikele 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. PRIA käskkirja vaidlustamisel pidi AS Eesti Pagar tulenevalt ELÜPS § 98 lõikest 1 läbima vaidemenetluse haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 2 p-dele 4 ja 5 tuleb vaides märkida nii vaide esitaja selgelt väljendatud nõue kui ka põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Vaidemenetluses leidis AS Eesti Pagar, et ta oleks pidanud saama taotluse eest 26 hindepunkti. Vaidele lisatud Taotluse hindamise kriteeriumide lehelt nähtub, et AS Eesti Pagar arvestas endale täiendavad hindepunktid kriteeriumide p-de 4, 5.1 ja 6.1 eest (vrdl meetme 1.6.1 hindamise töölehte tl 81-82 ning vaiet ja selle lisana esitatud taotleja hindepunktide arvestust tl 27-31). Vaideotsuses hindas PRIA vaide põhjendatust vaid ülalviidatud p-de 4, 5.1 ja 6.1 osas (vt vaideotsus, tl 33-34). Alles halduskohtusse pöördudes asus AS Eesti Pagar seisukohale, et taotleja pidi saama hindepunkte ka kriteeriumi 5.3 eest (st 5 hindepunkti), mistõttu oleks hindepunktide arv pidanud olema 31. 14.

§ 41

lõikele 1 määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. HKMS § 41 lg 2 järgi on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus peab olema läbitud nii kaebuse nõude kui ka aluse osas. Käesoleval juhul on AS Eesti Pagar esitanud halduskohtusse kaebuse alusel, mis ei ole identne vaidemenetluses esitatuga. Seetõttu on AS-l Eesti Pagar kohustuslik kohtueelne menetlus Taotluse hindamise kriteeriumi p-i 5.3 puudutavas osas läbimata. Nimetatu on esile toonud ka PRIA vastuses halduskohtule, taotledes, et halduskohus kaebuse vastavas osas läbi vaatamata jätaks (tl 47). Kuna halduskohus PRIA taotlust kohtuotsusest nähtuvalt ei rahuldanud, kuid ringkonnakohus peab PRIA väidet põhjendatuks, tuleb kaebus Taotluse hindamise kriteeriumi p-i 5.3 puudutavas osas HKMS § 200 p 5, § 151 lg 1 p 1 ning § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata jätta ning menetlus vastavas osas lõpetada. Seega pidi halduskohus sisuliselt kontrollima AS Eesti Pagar taotluse vastavust Taotluse hindamise kriteeriumide p-dele 4, 5.1 ja 6.

2. Järgnevalt hindab ringkonnakohus vastavas osas AS Eesti Pagar apellatsioonkaebuses esitatud väidete põhjendatust. II
3. Vastavalt Taotluse hindamise kriteeriumide p-le 4 annab taotlusele ühe hindepunkti see, kui investeeringu tegemine aitab säilitada või suurendada ettevõtte töökohtade arvu. Apellandi arvates on halduskohus teinud töötajate arvu põhjal meelevaldse järelduse töökohtade säilitamise kohta. Asjaolust, et AS-l Eesti Pagar oli taotlemisele eelnenud aastal 7 201 töötajat, kuid taotlemise hetkel ning sellele järgneval aastal 196 töötajat, ei saa apellandi arvates järeldada töökohtade arvu muutust.
4. Ringkonnakohus nõustub PRIA seisukohaga selles, et töötajate ja töökohtade mõisteid tuleb käsitada samastena. Halduskohtule esitatud tabelist 6c „Tööjõud“ nähtub, et AS Eesti Pagar pidi esitama PRIA-le andmed töötajate arvu, mitte töökohtade arvu kohta (tl 53). Apellandi tõlgenduse korral tuleks töötajate arvu PRIA-le esitamist eesmärgipäratuks pidada, kuna töötajate arv ei pruugi seoses vakantsete ametikohtadega näidata tegelike töökohtade arvu ettevõttes. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et kuna Taotluse hindamise kriteeriumi p 4 järgi hinnatakse investeeringu mõju tööhõivele ehk inimeste hõivatusele tööga, ei saa taotluste hindamise kontekstis tähtsust omada see, kui palju on ettevõttes inimestega täitmata töökohti, vaid see, kui palju inimesi on tänu konkreetsele investeeringule tööga hõivatud. Sel põhjusel on nii PRIA kui ka halduskohus AS Eesti Pagar esitatud andmeid Korra eesmärgi ning Taotluse hindamise kriteeriumidega kooskõlaliselt hinnanud.
5. AS Eesti Pagar ei nõustu PRIA ja halduskohtu järeldusega, et AS Eesti Pagar investeering ei ole innovaatiline ning leiab, et ta oleks pidanud saama ka kriteeriumi 5.1 täitmise eest 3 hindepunkti. Taotluse hindamise kriteeriumide p 5.1 järgi hinnatakse investeeringu innovaatilisuse all 3 hindepunktiga ettevõtte jaoks uue tehnoloogia kasutusele võtmist. AS Eesti Pagar investeeringu eesmärgi (tl 11) kohaselt on ettevõttel investeeringu käigus plaanis soetada uus taaraliin, rukkitaigna doseerimise seade, leotatud seemnete dosaator, õhukuivati ning kolm ahju. Esimesed kolm seadet on ettevõtte selgituse kohaselt vajalikud, et tööprotsesside juurest kaoks ära käsitsi töö ning et tootmisprotsess muutuks sujuvamaks, efektiivsemaks ja odavamaks. Apellatsioonkaebuse väitel võimaldab taaraliin tänase käsitöö (kastide pesu, ettevalmistamine, masinasse tõstmine, virnastamine) automatiseerida (tl 109). Õhukuivati on investeeringu eesmärgi (tl 11) kohaselt vajalik, et õhus oleks vähem niiskust ja hallitust. Kolm uut ahju jaotatakse ära erinevate tootmisliinide vahel – üks leiva, teine röstsaia ja kolmas koorikleivaliini juurde. AS Eesti Pagar väitel võetakse investeeringu tulemusel kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. AS Eesti Pagar on investeeringu innovaatilisust põhjendanud sellega, et praegu toimub saiakastide pesu ja uute toodete jaoks ettevalmistamine tootmishoone erinevates osades, mis tähendab, et tühje kaste peab pidevalt ühest hoone osast teise transportima, käsitsi masinasse tõstma, sealt uuesti välja tõstma ning virnastama. Protsess ei ole sujuv ja kastid seisavad pikkades virnades tolmu käes, samuti on kogu protsess töömahukas ja ebaefektiivne. Uus taaraliin võimaldab muuta süsteemi ühtselt toimivaks, vähendades ka tootmisruumi sisest sagimist ja tööjõukulusid. Leotatud seemnete dosaator ning uut tüüpi leivatainaste tükeldaja on täiesti uued seadmed. Kolm uut ahju võimaldavad turule tulla uute toodetega (tl 11 pöördel). Apellatsioonkaebuses selgitab AS Eesti Pagar täiendavalt, et AS Sveba-Dahlen Baltic kodulehe kohaselt on ahjud varustatud patenteeritud IBS süsteemiga. Seega on investeering konteinerahjudesse, mis sisaldavad patenteeritud tehnoloogiat investeering tehnoloogiasiirdesse. AS-l Eesti Pagar puudub oskusteave, kuidas tükeldada leivatainast, et tainas oleks ühtlasem. Ka puudub ettevõttel oskusteave, kuidas leotatud seemneid doseerida. Selleks peab need teadmised sisse ostma koos masinaga (tl 109 pöördel).
6. Ringkonnakohus asus 15.02.
7. a otsuses haldusasjas nr. 3-12-185 (OÜ Coffeestar vs PRIA) seisukohale, et toetuse andmise üldeesmärgiga ja Korra § 3 lg 1 p-ga 1 ei ole kooskõlas lisa 4 p 5.1 tõlgendamine selliselt, et nimetatud investeeringu innovaatilisuse kriteeriumi alusel saab taotlejale punkte anda üksnes siis, kui tegemist on investeeringuga immateriaalsesse varasse ehk tehnoloogiasse, mille puhul on innovaatilisusena käsitatav patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamine. Toiduainete töötlemiseks vajalike seadmete ostmine, paigaldamine ja rakendamine on samuti 8 abikõlbulikud tegevused ning seadmed on teatavasti materiaalne vara, mille soetamisega ei pruugi alati kaasas käia vajadus omandada patendiõigusi, litsentse, oskusteavet või patentimata tehnilisi teadmisi. Juhul, kui hinnata investeeringu, mis võib olla tehtud ka seadme ostmise eesmärgil, innovaatilisust üksnes uue tehnoloogia kasutuselevõtmise seisukohast, millega peavad kaasas käima ka patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või muu sellise omandamine, siis võib taotluste hindamisel tekkida ebavõrdne olukord, so üksnes toiduainete töötlemiseks vajaliku seadme osas tehtud investeering ei saa kunagi investeeringu innovaatilisuse eest hindepunkte. Ringkonnakohus jääb ka käesolevas haldusasjas eeltoodud seisukoha juurde. Seega pidi PRIA kaaluma AS-le Eesti Pagar kolme hindepunkti andmist olenemata sellest, et viimase investeering ei olnud suunatud immateriaalse vara ostmisele. Vaideotsusest nähtuvalt on PRIA seda ka teinud, selgitades: „Nimetatud tegevuste puhul ei ole käesoleval juhul tegemist uue innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõtuga, kuna tegemist on sisuliselt samalaadse tegevusega, mis toimub ka praegu. Ainuüksi toodangu kvaliteedi parandamine või tootmisruumi sisese sagimise vähendamine ei kvalifitseeru innovaatilisuse alla“ (vaideotsuse l 2, tl 33 pöördel).
8. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et olemasoleva seadme vahetamine uue vastu ei ole tehnoloogiliste võtete muutmine. Uute seadmete kasutuselevõtmisega peavad muutuma ka tehnoloogilised võtted, mis antud juhul tõendatud ei ole (tl 97-98). Ringkonnakohus nõustub PRIA ning halduskohtu seisukohaga. Ringkonnakohtule ei nähtu, et konteinerahjud, uus doseerimismasin ning leivatainaste tükeldaja tooksid kaasa olulise tehnoloogilise muutuse lõpptoote töötlemises. Sisuliselt jätkub AS-s Eesti Pagar lõpptoote töötlemisprotsess samasuguste tegevustega. AS Eesti Pagar põhivara nimekirjas on PRIA-le esitatud andmete kohaselt ahi Bakermatic, taignatükeldaja WP Parta U 2002, taignatükeldaja B700 (röstliinile), taigna tükeldaja II liinile, rukkitaigna tükeldaja ning kuivade seemnete dosaator (tl 10). Asjaolu, et uute seadmetega on väidetavalt võimalik doseerida kuivade seemnete asemel märgi seemneid, tükeldada tainast ühtlasemalt või kasutada Bakermatic ahju asemel AS Sveba-Dahlen Baltic patenteeritud IBS süsteemiga ahje, ei kujuta endast olulist tehnoloogilist uuendust.
9. Seoses uue taaraliini kasutuselevõtu sooviga peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Korra § 3 lg 1 p 1 järgi võib toetust taotleda toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks. Korra eelnõu seletuskirjas märgitakse, et tegevus, mis eelneb toote esmamüügile, näiteks põllumajandussaaduste koristamine, sorteerimine, pesemine ja pakendamine, ei ole põllumajandussaaduse töötlemine, mistõttu ei kuulu see toetatava tegevuse alla. Seega ei saa saiakastide pesu ja uute toodete jaoks ettevalmistamist käsitada toiduainete töötlemisena, mistõttu ei oma tähtsust ka see, kas ettevõtte jaoks on tegemist uue tehnoloogiaga või mitte. Samas on PRIA õigesti märkinud, et taaraliini kasutusele võtuga saavutatav tootmisruumi sisese sagimise vähendamine ei kvalifitseeru innovaatilisuse alla. Eeltoodust tulenevalt on PRIA otsus, AS-le Eesti Pagar investeeringu innovaatilisuse eest Taotluse hindamise kriteeriumide p-s 5.1 märgitud kolm hindepunkti andmata jätta, lõppkokkuvõttes õige.
10. Apellant vaidleb vastu ka sellele, et talle ei antud hindepunkte investeeringu keskkonnasäästlikkuse eest. Apellandi arvates oleks ta pidanud saama kolm hindepunkti Taotluse hindamise kriteeriumide p-s 6.1 märgitud eesmärgi – vähendada tootmisjäätmete hulka ja keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda – täitmise eest. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi mainitud seisukohaga.
11. AS Eesti Pagar põhjendab PRIA-le esitatud taotluses investeeringu keskkonnasäästlikkust, milleks on tootmisjäätmete hulga ning keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise 9 vähendamine, sellega, et tänu efektiivsemale tootmisele hoitakse kokku energiatarbimist (tl 11 pöördel). Kaebuse kohaselt toodetakse 96% energiast põlevkivist, mistõttu energiatarbimise vähendamine vähendab ka põlevkivist tulenevate keskkonnaohtlike ainete sattumist keskkonda, sh põhjavette (tl 4 pöördel, 5). Ringkonnakohus nõustub nii PRIA kui ka halduskohtuga selles, et Taotluse hindamise kriteeriumide p 6.1 eesmärgiks on vähendada taotleja tootmisjäätmete hulka ning taotleja, mitte mõne kolmanda isiku poolt keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et AS Eesti Pagar kasutaks tootmisprotsessis põlevkivi. Asjaolu, et uuemate seadmete vähesema energiatarbimise tõttu võib väheneda AS-i Eesti Pagar energiatarbimine, ei tähenda, et see omaks vahetut ja tuntavat mõju põlevkivi kaevandamisele Eestis. Seetõttu oli AS-l Eesti Pagar võimalik täiendavate hindepunktide saamiseks tõendada vaid seda, et väheneb tema enda tootmisjäätmete ja keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamine. Käesolevas menetluses ei ole AS Eesti Pagar nimetatud asjaolu tõendanud.
12. AS Eesti Pagar taotleb, et ringkonnakohus võtaks haldusasja materjalide juurde Tartu Halduskohtu 05.04.
13. a otsuse asjas nr. 3-12-185, Tartu Ringkonnakohtu 15.02.
14. a otsuse asjas nr. 3-12-185, Coffeestar OÜ
15. a taotluse rahuldamata jätmise otsuse,
16. a toetuse saajate nimekirjad,
17. a projektide punktide nimekirjad, Maadlex OÜ
18. a projekti otsuse, Maadlex OÜ
19. a taotluse äriplaani, Coffeestar OÜ
20. a taotluse äriplaani, määruse nr. 85 muudatuse ning Tartu Halduskohtu otsuse asjas nr. 3-12-
21. AS Eesti Pagar soovib tõenditega tõendada, et nii Maadlex OÜ kui ka Coffeestar OÜ said
22. a hindamiskriteeriumi 6.1 eest 3 punkti, kuigi nad mõlemad vähendavad keskkonnaohtlike ainete paiskamist läbi energia tarbimise vähendamise. Ringkonnakohus leiab, et Coffeestar OÜ ning Maadlex OÜ taotluste menetlemise asjaolud ning saadud hindepunktid ei oma asjas tähtsust, kuna ei muuda ringkonnakohtu seisukohta Taotluse hindamise kriteeriumi p 6.1 eesmärgi kohta. Asjaolu, et PRIA võis teiste taotlejate taotlusi valesti hinnata, ei saa kaasa tuua väärtõlgenduse kohaldamist käesolevas vaidluses. Eeltoodust tulenevalt ei oma viidatud tõendid käesolevas haldusasjas tähtsust ning kohus tagastab need apellandile. Ühtlasi on ringkonnakohtule tõenditena esitatud kohtuotsused kohtute infosüsteemi vahendusel kättesaadavad, mistõttu puudub vajadus tõendite haldusasja materjalide juurde võtmiseks ka sel põhjusel.
23. AS Eesti Pagar on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on motiveerimata ega ole seetõttu kontrollitav. Ka rikkus PRIA apellandi arvates ärakuulamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 5 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Arvestades maaelu arengu toetuse taotluste hindamise korra eripära, mis tingib piiratud rahalise ressursi jagamise paljude taotlejate vahel efektiivses ja lihtsas menetluses, vastab käskkiri haldusakti põhjendamise miinimumnõuetele (vt RKHK 27.02.
24. a otsus asjas nr. 3-3-1-93-06). Käskkirjas on selgitatud, millisest punktisummast alates taotlusi ei rahuldatud. Ka sisaldab käskkiri viidet PRIA veebilehel asuvale taotluste paremusjärjestusele, mistõttu oli AS-l Eesti Pagar võimalik tutvuda veebilehe vahendusel talle antud hindepunktide arvuga ja kohaga paremusjärjestuses. Riigikohus on leidnud, et sellisel juhul on taotlejal võimalik taotleda otsuse sisuliseks vaidlustamiseks PRIA-lt materjalidega tutvumist (RKHK 27.02.
25. a otsus asjas nr. 3-3-1-93-06, p 15). Taotluse menetlemise reeglid sisalduvad Korras ning neid on käskkirja andmisel põhjendatud. Riigikohus on analoogilises asjas leidnud: „Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keerukaks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui 10 punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (RKHK 04.04.
26. a otsus asjas nr. 3-3-1-77-12, p 18).
27. Arvestades menetluse eripära, puudus PRIA-l kohustus AS-i Eesti Pagar täiendavaks ärakuulamiseks. AS-l Eesti Pagar oli võimalik esitada oma põhjendused ja selgitused PRIA-le esitatud taotluses. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta ka seda, et AS-l Eesti Pagar puudus subjektiivne õigus toetusele; ka ei ole tegemist AS-i Eesti Pagar õigusi kahjustava haldusaktiga, mille puhul on isikule ärakuulamisõiguse tagamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st 2 tulenevalt kohustuslik. Ühtlasi ei nähtu ringkonnakohtule, et AS Eesti Pagar poolt taotluses esitatud andmetest oleks haldusmenetluses kõrvale kaldutud. Nimetatud asjaolu esinemisel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p 2). III
28. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus Taotluse hindamise kriteeriumi p-i 5.3 puudutavas osas läbi vaatamata ning ringkonnakohus tühistab vastavas osas Tartu Halduskohtu 15.05.
29. a otsuse ja lõpetab asjas menetluse. Muus osas jääb apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.05.
30. a otsus muutmata.

§ 108lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad ka AS Eesti Pagar apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Agu Timmi Tiina Pappel 11