3-11-2052/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits 31.05.2013, Tartu 3-11-2052 Kirill Katšani (Katšan) kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel seoses kaebaja viibimisega sektsiooni P-2 eraldatud lukustatud kambris nr 1297 ajavahemikel 07.04.2011−05.05.2011 ja 12.05.2011−01.06.2011 Tartu Halduskohtu 23.01.

1. a otsus Kirill Katšani apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 23.01.
2. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 50 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 01.07.2013 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 07.04.2011 leidis Viru Vanglas aset intsident, mille käigus lõi kinnipeetavast kaebaja S7 eluhoones S2 sektoris kambris nr 7163 ootamatult kambri ukse juures seisnud valvurit näo piirkonda, kes kukkus löögi tagajärjel põrandale.
4. 07.04.
5. a Viru Vangla käskkirja nr 6-1/186-KP (tl 37-38 pöördel) alusel kohaldati kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-te 1 ja 2 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, isiklike esemete kasutamise keelamist ja ohjeldusmeetme kasutamist, mis seisnes selles, et iga kord enne kambrisse sisenemist tuli kaebajale läbi toiduluugi panna peale käerauad, asetades käed selja taha. Kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse nr
7. 17.05.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale kahjunõude (tõlge tl 33-34), milles nõudis vanglalt iga lukustatud kambris nr 1297 viibitud päeva eest kahjuhüvitist summas 500 krooni. Kaebaja sõnul kohaldati tema suhtes VangS § 69, mitte ei paigutatud kartserisse, ning seetõttu ei saa ta aru, miks ta pidi magama põrandal ega saanud magada voodis ja istuda toolil. Kambris ei olnud tema sõnul ka raadiot, peeglit võimaldati korra nädalas ja hügieenivahendeid kambrisse ei antud, mistõttu pidi ta terve nädala mustalt ja haisvalt ringi käima. Kambrit ümbritsevad trellid ei lubanud tal end mugavalt tunda ja WC-d ei ümbritsenud vahesein, mis tegi selle kasutamise ebameeldivaks. Samuti keerati kambris kinni vesi ega antud pliiatsit ja paberit, millega kaebaja oleks saanud lähedastele kirju kirjutada.
8. 29.07.
9. a otsusega nr 6-16/20983-3 (tl 35-36) jättis Viru Vangla järelevalveosakonna juhataja direktori ülesannetes kaebaja 17.05.2011 esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
10. 09.06.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 16), milles väidab, et ajavahemikel 07.04.2011–05.05.2011 ja 12.05.2011–01.06.2011, mil ta viibis lukustatud kambris nr 1297, ei antud talle saunalina, seepi, šampooni, käterätikut, hambapastat, hambaharja, küünetange, raseerijat ja kõrvatikke. Kaebaja kinnitusel ei saanud ta järgida igapäevaseid hügieeninõudeid ja võimalus ennast pesta oli ainult kolmapäeviti.
11. 23.08.
12. a otsusega nr 6-16/25105-3, 6-16/26108-3 (tl 17) jättis Viru Vangla direktori asetäitja noorte vangistuse alal direktori ülesannetes kaebaja 09.06.2011 esitatud kahjunõude täies ulatuses rahuldamata.
13. Ka 14.06.2011 esitas kaebaja seoses kambris 1297 viibimisega kahju hüvitamise taotluse (tl 13), milles soovib talle kahju hüvitamist selle eest, et temalt võeti ajaperioodil 08.04.2011−05.05.2011 kambrist nr 1297 ära kaks voodilina, padjapüür, saunalina ja jalgade kuivatamise rätik.
14. 26.08.
15. a otsusega nr 6-16/26346-3 (tl 14-15) jättis Viru Vangla direktor kaebaja 14.06.
16. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
17. 22.08.2011 esitas kaebaja kohtule kaebuse (tl 1-2, tõlge tl 5-6) Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel seoses lukustatud kambris nr 1297 viibimisega ajavahemikel 07.04.2011−05.05.2011 ja 12.05.2011−01.06.
18. Kaebaja leiab, et ta ei olnud agressiivne, kuid vaatamata sellele paigutas vangla ta VangS § 69 alusel kinnisesse kambrisse nr
19. Isiklikke asju kaebajale kambrisse kaasa ei antud. Kaebaja sõnul olid teised kinnipeetavad, keda vangla paigutas VangS § 69 alusel karistuse kandmiseks sektsioonidesse või kambritesse, paremates tingimustes. Kambris viibimise ajal ei saanud kaebaja normaalselt magada, kuna kambris puudus voodi, ning magamiskoht oli betoonpõrandal ja ülejäänud kambri põrandast ainult 10 cm kõrgemal. Kambris nr 1297 ei olnud lauda ega tooli, mis on vajalikud söömiseks ja kirjutamiseks. Kambris puudus raadio, peegel ja korralikud hügieenivahendid (šampoon, seep, habemeajamisvahendid) ja pesemisvõimalused. Dušši võimaldati ainult üks kord nädalas. Seega Viru Vangla süü tõttu oli kaebaja sunnitud kambris viibima antisanitaarsetes tingimustes 6 päeva nädalas. WC oli must ja haisev, kuid WC pesemisvahendeid ei antud. Samuti puudus WC-l vahesein, mistõttu oli selle kasutamine ebamugav. Kambri põranda pesemise võimalus puudus pesevahendite ja vee puuduse tõttu. Kaebaja väidab, et kambris oli vesi välja lülitatud, raamatute lugemist ei võimaldatud ning ajalehti sai ta lugeda piiratud koguses. Arstid ja medõed ei reageerinud 2 kaebaja palvetele tema juurde tulla. Dokumente ja pastapliiatsit ei väljastatud ning kaebaja ei saanud kirjutada ei lähedastele ega kohtule. Kaebaja väitel palus ta vanglat lõpetada selline tegevus, kuid vangla ei reageerinud, millega rikkus VangS § 41 ja põhiseaduse §
20. 22.08.2011 esitatud kahjunõudele sai kaebaja vastuse eesti keeles, mis on tema arvates vastuolus põhiseaduse §-ga 51 ning rikub tema õigusi. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et tema põhiseaduse §-dega 9, 11, 12, 19, 51 ja VangS §-ga 41 tagatud õigusi on rikutud ning ta nõuab Viru Vanglalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.
21. Vastustaja leiab halduskohtule esitatud vastuses (tl 30-32), et kaebus on põhjendamatu. - Kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse nr 1297 paigutamine Vastustaja selgitab, et kaebaja kambris nr 1297 viibimise ajal kehtis Viru Vangla 07.04.
22. a käskkiri nr 6-1/186-KP, millega ta paigutati kambrisse nr 1297 ning kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid. - Kaebaja kambris nr 1297 ilma korraliku voodi-, laua-, tooli-, raadio-, peeglita hoidmine Kaebaja oli paigutatud mitte kartserikambrisse, vaid kambrisse, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kelle suhtes on kohaldatud julgeolekuabinõuna täiendavaid ohjeldusmeetmeid. Julgeoleku tagamiseks on kambris täiendavad trelliuksed ja kambri sisustus on minimaalne. Vastustaja kinnitusel oli kaebaja kambrisse nr 1297 paigutamine tingitud ka sellest, et ta ähvardas korraldada uputusi, vanglaametnikele kätte maksta, vangla vara lõhkuda, tulekahju tekitada jne. Kambris nr 1297 viibimise ajal võimaldati kaebajale ööpäevaringselt madrats, mida ta saaks kasutada lavatsil istumiseks või lamamiseks. - Üks kord nädalas duši all käimine Vastustaja leiab, et kaebaja üks kord nädalas duši all käimine oli kooskõlas VangS § 50 lg-ga
23. Samuti oleks kaebaja saanud igapäevaselt hoolitseda hügieeni eest, kasutades kambri kraanikaussi. Vastustaja selgitas, et ei võimaldanud kaebajale hügieenivahendeid, kuna tema suhtes kehtis isiklike vahendite kasutamise keeld ning nende ebaotstarbeka kasutamisega saaks ta tekitada vigastusi. Vastustaja väitel ei vasta tegelikule olukorrale kaebaja väide, et ta korduvalt pöördus vangla poole palvega väljastada isikliku hügieeni vahendid. Seda ta taotles ühel korral ning 03.06.2011 sai eitava vastuse. - Kambri nr 1297 must vaheseinata WC ja põrand Kambri ja selle sisustuse korrashoidmine on VangS § 45 lg-st 2 tulenevalt kinnipeetava kohustus. Kartseri ja lukustatud kambri koristamisvahendite väljastamine toimub kinnipeetava soovil. Seega oleks kaebaja saanud vanglalt küsida kambri koristamisvahendeid, kui tal oleks selleks soovi olnud. Vastustaja märgib, et WC-le täpsemaid nõudeid ei ole vanglate osas kehtestatud ning vangla sisekorraeeskirjast (VSkE) ei tulene, et WC peab olema eraldatud. Vastustaja leiab, et kui isegi kambris, kuhu on paigutatud mitu inimest on kohtupraktikas leitud, et avatud tualett ei ole inimväärikust alandav, siis ei saa seda olla ka sellisel juhul, kui isik on kambris üksi. - Kambris nr 1297 puudus vesi Vastustaja teatab, et kaebaja ähvardas korraldata uputusi ning selle vältimiseks piirati vee kasutamist ajavahemikul 07.04.2011−10.04.
24. Vaatamata vee kasutamise piirangule täiesti ilma veeta kaebajat ei hoitud. Kaebajale võimaldati vett iga kolme tunni tagant ning samuti ka siis, kui ta vett ise küsis. - Raamatute ja ajalehtede mittevõimaldamine Vastustaja kinnitusel on kinnipeetav korduvalt ähvardanud vanglaametnikke ja korraldada uputusi, vara lõhkumist. Seega ei olnud vastustaja arvamusel võimalik paigutada kaebajat kambrisse, kuhu on raadio sisse ehitatud, võimaldada kaebajal vaadata televisioonisaateid või väljastada raamatuid. Vastustaja teatab, et ajalehed kaebajale väljastati, kuid see, et mõnel üksikul päeval jäi kaebajale ajaleht väljastamata, ei saanud alandada tema inimväärikust. - Kaebaja tervisekontrolli puudumine 3 Vastustaja viitab meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõe poolt 28.07.2011 koostatud õiendile (tl 41), millest nähtub, et sellel ajavahemikul 07.04.2011−01.06.2011 tegeles Viru Vangla meditsiiniosakond korduvalt kaebaja terviseprobleemidega. - Kontaktisikute töö Vastustaja kinnitab, et kaebaja väide pastapliiatsi ja paberi mittevõimaldamise kohta ei vasta tõele. Viru Vangla dokumendihaldusprogrammi „Amphora“ andmetel on ajavahemikul 07.04.2011−01.06.2011 kaebaja esitanud vanglale 61 erinevat pöördumist. Seega, kui kaebajale ei oleks paberit ja pliiatsit võimaldatud, ei oleks ta pöördumisi vanglale esitada saanud. Inspektor-kontaktisiku visiidi ajal oleks kaebaja tema poole saanud pöörduda suuliselt ning pärast seda ka kirjalikult. Kaebaja suhtes oli kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid, mille üheks eesmärgiks oli minimaliseerida kokkupuuteid ametnikega, kelle suhtes võib kaebaja kasutada füüsilist vägivalda. - Kaebaja pöördumistele venekeelsete vastuste esitamata jätmine Vastustaja märgib, et põhiseaduse § 51 lg 2 ei anna kaebajale õigust pöörduda vähemusrahvuse keeles Eesti Vabariigi riigiasutuse poole ja saada neilt vastuseid vene keeles. - Kaebaja inimväärikuse alandamine ja kahju hüvitamine Vastustaja leiab, et kaebaja poolt viidatu, et ta pidi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu taluma alandusi, on asjakohatu ja ilmselgelt liialdatud. Mittevaralise kahju rahalise hüvitise nõude olulisemaks eelduseks on kahtlemata isikule tekkinud intensiivne kahju. Kui isikule taluvuspiiri ületavat kahju tekkinud ei ole, ei ole alust ka rahalise hüvitise maksmiseks. Vastustaja märgib, et ei ole kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ning tekitanud talle kahju, mis vajaks rahalist hüvitamist. Kõik ebameeldivused, mis kaebajale on seoses lukustatud kambrisse paigutamisega kaasnenud, on tingitud tema enda käitumisest.
25. Tartu Halduskohus rahuldas 23.01.
26. a otsusega kaebaja kaebuse osaliselt ning mõistis Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja 10 eurot talle tekitatud mittevaralise kahju eest. - Kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse nr 1297 paigutamine Kohus on seisukohal, et arvestades 07.04.2011 vanglas kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumise raskust, kaebaja endist käitumist ja tema korduvaid ähvardusi vanglaametnike aadressil, võis kaebaja rünnata ka teisi vanglaametnikke või kinnipeetavaid. Seega leiab kohus, et Viru Vangla 07.04.
27. a käskkirja nr 6-1/186-KP alusel kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine) oli proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud süüteoga. - Kaebaja hoidmine kambris nr 1297 ilma korraliku voodi-, laua-, tooli-, raadio-, peeglita Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja oli paigutatud kartserisse. Isegi siis, kui kaebaja ähvardas lõhkuda vangla vara, on seda kohtu hinnangul raske teha kartseritingimustes, kuna kartseri sisustus on minimaalne ning suuremas osas on metallist tehtud ning põranda või seina külge kinnitatud. Kartseris lauda ja tooli ei ole võimalik ilma abivahenditeta ainult jalaga ja käega lõhkuda. Samuti oli vastustaja väitel kaebajale istumiseks ja magamiseks väljastatud madrats, mis oli tema kasutuses ka päeva ajal. Kohus leiab, et vastustaja tegevus ei ole seega arusaadav selles osas, kui püüdis hoiduda vangla vara süütamisest ja lõhkumisest ning samal ajal võimaldas kaebajale metalltooli ja laua asemel ööpäevaringselt madratsi. Betoonist tehtud lavats ei vasta ka VSkE § 7 lg-s 4 kehtestatud nõuetele. Samuti ei vastanud kamber nr 1297 VSkE § 7 lg-s kehtestatud tingimustele, kuna seal puudusid tool ja laud. Seaduse ja kohtupraktikaga on aga kooskõlas kartserikambris raadio ja peegli puudumine. - Üks kord nädalas duši all käimine Arvestades tekkinud olukorda ja kaebaja eraldatud lukustatud kambris viibimise aega 07.04.2011−05.05.2011 ja 12.05.2011−01.06.2011 ilma hügieenivahenditeta, ei nõustu halduskohus vastustaja väitega, et kambris ainult kraanikausi olemasolu oli piisav selleks, et kaebaja saaks täita VangS § 50 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Vastustaja poolt väidetu, et pärast hügieenivahendite võimaldamist saaks kaebaja tekitada endale vigastusi, on kohtu hinnangul 4 vähetõenäoline, kuna ta ei teinud seda, kasutades kambris teisi esemeid (kirjutusvahend, lusikas). - Kambri nr 1297 must vaheseinata WC ja põrand Kuna haldusmenetluse käigus ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks pöördunud vastustaja poole palvega võimaldada talle WC ja põranda puhastusvahend, on kaebaja kohtu hinnangul ise süüdi, et kambris olid must WC ja põrand. Arvestades seda, et kaebaja viibis kambris nr 1297 üksinda, on kohus seisukohal, et vaheseina puudumine WC-s ei saa olla tema inimväärikust alandav. - Kambris nr 1297 puudus vesi Kohus on seisukohal, et vee välja lülitamine perioodil 07.04.2011−10.04.2011 on õigesti valitud ennetuslik meetod lubatud uputuse vastu ning sellega ei ole rikutud kaebaja õigusi ega alandatud inimväärikust, kuna vett võimaldati talle tema soovil. - Raamatute ja ajalehtede mittevõimaldamine Kaebaja suhtes kehtis kambris nr 1297 viibimise ajal esemete kasutamise keeld, seda ka seetõttu, et kaebaja ähvardas korraldada uputusi, vara lõhkumist ja süütamist. Kuna raamatud, millest kaebaja jäi ajavahemikel 07.04.2011−05.05.2011 ja 12.05.2011−01.06.2011 ilma, kuuluvad samuti vangla vara hulka ning nende ebaotstarbeka kasutamise või hävitamisega on võimalik tekitada vanglale varalist kahju, on kohus seisukohal, et kaebaja raamatutest ilmajätmine oli õigesti valitud vajalik täiendav julgeolekuabinõu. Arvestades tekkinud olukorda ja kaebaja lubadusi korraldada uputusi, vara lõhkumist ja süütamist, oli kohtu hinnangul õigustatud ka kaebajale ajalehtede piiratud koguses võimaldamine ega olnud kaebaja inimväärikust alandav. - Kaebaja tervisekontrolli puudumine Kohtule esitatud meditsiinilisest õiendist nähtuvalt vaadati kaebaja medõdede poolt läbi 5 korral, välja arvatud hambaarsti poolt teostatud kaebaja läbivaatus, ning meditsiinilise õiendi kohaselt oli kaebaja terviseseisund perioodil 07.04.2011−01.06.2011 rahuldav. Seega ei vasta kohtu hinnangul tõele kaebaja väide, et arstid ja medõed ei reageerinud palvele tema juurde tulla ning tema terviseseisund jäi kontrollimata. Kohus leiab, et kaebaja terviseseisund oli pidevalt kontrolli all ning vajadusel sai ta vajalikke ravimeid. - Kontaktisikute töö Kaebaja väide, et talle ei väljastatud dokumente ega pastapliiatsit ning kaebaja ei saanud kirjutada lähedastele ega kohtule, ei saa vastata tõele, kuna Viru Vangla dokumendihaldusprogrammi „Amphora“ andmetel on kaebaja ajavahemikul 07.04.2011−01.06.2011 esitanud vanglale 61 erinevat pöördumist. Seega kui kaebajale ei oleks paberit ja pliiatsit võimaldatud, ei oleks ta pöördumisi vanglale esitada saanud. Vähetõenäoline on ka see, et inspektor-kontaktisikud jätsid väidetavalt tähelepanuta kaebaja pöördumised. - Kaebaja pöördumistele venekeelsete vastuste esitamata jätmine Haldusmenetluse käigus selgus, et vastustaja osutab kinnipeetavatele dokumentide venekeelset tõlget inspektor-kontaktisiku kaudu. Tõlke sooritamiseks peab kinnipeetav pöörduma inspektor-kontaktisiku poole. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kui vastustaja võimaldab kinnipeetavatele dokumentide tõlkimise võimalust, siis ei ole kaebaja õigusi talle eestikeelsete dokumentide edastamisega rikutud. - Halduskohtu järeldused, kaebaja inimväärikuse alandamine ja kahju hüvitamine Kohtu hinnangul on õigusvastane vastustaja poolt kaebaja hoidmine eraldatud lukustatud kambris perioodil 07.04.2011−05.05.2011 ja 12.05.2011−01.06.2011 ilma laua, tooli ja hügieenivahenditeta. Kraanikausi ja vee olemasolu ei taganud kaebajale piisavalt võimalust hoolitseda oma isikliku hügieeni eest, kuna tal puudusid hügieenivahendid (seep, hambahari, hambapasta). Ehkki vastustaja täitis VangS § 50 lg-st 2 tuleneva nõude ja lubas kaebajal duši all käia üks kord nädalas, leiab kohus, et nädala jooksul enda pesemine ilma hügieenivahenditeta on ilmselt ebapiisav. Sellest tulenevalt nõustub kohus kaebaja väitega, et 5 lukustatud kambris viibimise ajal oli ta pidevalt antisanitaarses olukorras. Kohus leiab, et kambris viibimise ajal 43 päeva jooksul ilma hügieenivahendite, laua ja toolita tekitas kaebajale ebamugavusi. Kohus arvestab aga ka seda, et seoses kambris viibimisega ajavahemikel alates 07.04.2011 kuni 05.05.2011 ja alates 12.05.2011 kuni 01.06.2011 ei tekkinud kaebajal terviseprobleeme. Hinnanud kaebaja alandatud inimväärikuse taset leiab kohus, et kaebajale tekitatud mittevaralise kahju suurus ei ületa 10 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
28. 04.03.2012 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (tl 106-112, tõlge tl 113-116), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 23.01.
29. a otsus. - Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ajavahemikel 07.04.2011–05.05.2011 ning 12.05.2011−01.06.2011 rikuti tema õigusi. Kaebaja hinnangul ei oleks pidanud teda kambrisse nr 1297 paigutama, sest ta ei olnud agressiivne ning see kamber vastab rohkem kartserirežiimile kui ohjeldusmeetmete kohaldamisele. Selle eest, et kaebajal tekkis intsident valvuriga, kandis ta kohtulikku karistust, mistõttu kaebaja leiab, et teda ei oleks tohtinud Viru Vangla poolt sama teo eest teist korda karistada. - Kaebaja sõnul pidi ta kambris 1297 viibimise ajal läbi elama hingelisi kannatusi. Temalt võeti ära isiklikud asjad ja ametlikud dokumendid. Igal pool pandi kaebaja väitel talle peale käerauad, millega tekitati talle valu, hoiti kinnises kambris, ei lubatud spordisaali, tegeleda kehakultuuriga ning võeti ära võimalus liikuda ja minna jalutuskäigule. - Kamber nr 1297 ei vastanud kaebaja sõnul nõuetele. Kambris nr 1297 oli voodi asemel betoonpõrand, mis oli tõstetud 10 cm kõrgusele, samuti ei olnud kambris lauda ja tooli. Seega ei saanud kaebaja istuda voodil või laua taga ega kirjutada laua peal kirju. Kambris viibimise vältel ei saanud kaebaja kuulata raadiosaateid, kuigi ta viibis üld- mitte kartserirežiimil. Kambris polnud ka peeglit. - Kahe või kolme korra asemel võimaldati kaebajale üks kord nädalas käia duši all pesemas, sest tal ei olnud kambris hügieenitarbeid (seepi, harja, šampooni, käterätikut, raseerimisvahendeid jne) ning seetõttu pidi kaebaja Viru Vangla süül kuus päeva olema pesemata. Lihtsalt kraanikausi olemasolu kambris ei ole kaebaja hinnangul nõuete täitmiseks piisav. Viru Vangla väited selle kohta, et pärast hügieenitarvete kättesaamist võis kaebaja endale kahju tekitada, on kaebaja hinnangul väheusutavad, sest ta ei teinud seda teiste kambris nr 1297 kasutatavate esemetega. Ka tualett oli ebameeldiv, sellel ei olnud seda ümbritsevat vaheseina ning puhastusvahendeid tualeti pesemiseks talle ei võimaldatud. Kaebaja leiab, et avatud tualetiruum on inimväärikust alandav, ning seda ka siis, kui inimene on kambris üksi ja teda jälgib videokaamera või valvur läbi uksesilma. - Kaebaja sõnul ei võimaldatud tal raamatukogust laenutada raamatuid ega lugeda ajalehti. Samuti ei antud kaebajale kambrisse isiklikke asju. Kontaktisikud kaebaja sõnul tema probleemidele ei reageerinud. - Kaebaja leiab, et tema paigutamine lukustatud kambrisse ei olnud proportsionaalne valvuri suhtes toimepandud intsidendiga. Kaebaja arvates ei tähenda see, et tal toimus intsident valvuriga, seda, et ta võib jätkata valvurite ründamist. Vanglateenistujate sellekohased väited on paljasõnalised, kuna pärast vaidlusalust intsidenti ei ole tal 10 kuu jooksul uusi intsidente valvuritega olnud. - Kaebaja märgib, et ta oli kambris nr 1297 viibimise ajal kinnipeetav üldalustel ja tema suhtes polnud õigust kohaldada kartseri tingimusi. Võttes arvesse täiendavaid julgeolekumeetmeid ja kambri 1297 sisustust, võib aga järeldada, et ta oli paigutatud kartserisse. Isegi kui kaebaja oleks ähvardanud korraldada vangla vara hävitamise, nagu väidab vastustaja, on seda kaebaja sõnul kartseri tingimustes keeruline teha, sest kartseri sisustus on minimaalne, tehtud metallist ning kinnitatud seina või põranda külge. Seega on kaebajale arusaamatud Viru Vangla toimingud selles osas, et vangla püüdis vältida vara 6 kahjustamist või põletamist, kuid metallist laua ja tooli asemel andis kaebajale ööpäevaringseks kasutamiseks madratsi. Kaebaja sõnul on paljasõnaline Viru Vangla väide, et ta on ähvardanud uputuse korraldamisega. Seega hoiti teda põhjuseta ilma veeta kolm päeva ning hiljem veel üksteist päeva. Vett sai viieks minutiks sisse lülitada, kui valvuritel oli vaba aega, aga mitte siis, kui kaebajale vett vaja oli. - Ka meditsiinitöötajad ignoreerisid kaebaja probleeme ja seetõttu halvenes kambris viibimise jooksul tema tervislik seisund. Alles karistuse lõpu poole hakati osutama talle vähest meditsiiniabi, kui ta oli sunnitud kuus päeva nälgima. - Kaebaja märgib ka seda, et tema kaebuse kohta koostatud Viru Vangla vastus edastati talle eesti keeles ning selle sisu ei olnud talle arusaadav. Kaebaja sõnul ei ole tal rahalisi vahendeid endale tõlgi saamiseks ja tal pole ka kellegi poole pöörduda, kes talle dokumente tõlgiks. Viru Vangla ei osuta dokumentide vene keelde tõlkimise suulist teenust ka kontaktisikute vahendusel, sest kontaktisikutel pole tõlkimiseks aega ja nad ainult ütlevad, kas kaebus rahuldati või ei rahuldatud, vabandatakse või ei. Ka valvurid ei võimalda dokumentide tõlget, sest see ei kuulu nende tööülesannete hulka. Seega on rikutud kaebaja õigusi ka talle dokumentide tõlke mittevõimaldamisel. - Viru Vangla tekitas oma toimingutega kaebaja sõnul talle materiaalset ja moraalset kahju, mis kuulub rahalisele hüvitamisele. Kaebaja ei nõustu Tartu Halduskohtu hinnanguga väärikuse alandamise taseme kohta ning sellega, et talle kambris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju suurus ei ületa 10 eurot, kuna seda on vähe kinnipeetava jaoks, kes saab 10 euro asemel kätte kõigest 3 eurot, sest 70% sissetulekutest peetakse vangla poolt kinni. Samuti ei pööranud Tartu Halduskohus tähelepanu sellele, et Viru Vangla väited temapoolsete ähvarduste kohta olid paljasõnalised, kuna nende kohta puuduvad tõendid.
30. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 149) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb oma halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning märgib täiendavalt, et ei ole kaebajat inimväärikust alandavalt kohelnud. Vastustaja selgitab, et vangistusega kaasneb paratamatult teatud ebamugavustunne, kuid sugugi igasugune ebameeldivustunne ei ole käsitatav piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemisena. Asjakohatu ja ilmselgelt liialdatud, on kaebaja poolt viidatu, et ta pidi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu taluma alandusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
31. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 50 eurot.
32. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise kaebuse, millega taotleb mittevaralise kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel kaebaja ajavahemikel 07.04.2011–05.05.2011 ja 12.05.2011– 01.06.2011 lukustatud kambrisse paigutamise, kambri sisustustuse nõuetele mittevastavuse ja tema kohtlemise eest lukustatud kambris viibimise ajal. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebaja paigutamist lukustatud kambrisse (I), seejärel analüüsib kambri vastavust kohustuslikele sisustusnõuetele (II), käsitleb kaebajale isikliku hügieeni vahendite mittevõimaldamist (III), kaebaja poolt väidetud ülejäänud etteheiteid (IV) ning kahju hüvitamist ja selle suurust (V). I
33. Halduskohus on kaebaja lukustatud kambrisse paigutamise ajavahemikel 07.04.2011– 05.05.2011 ja 12.05.2011–01.06.2011 õiguspärasuse hindamisel õigesti lähtunud VangS § 69 lg-st
34. Nõustuda ei saa aga halduskohtu hinnanguga, et kaebaja lukustatud kambrisse 7 paigutamise proportsionaalsuse hindamisel oli määravaks kaebaja poolt toime pandud süüteo raskus. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil“ (RKHKo 02.06.2010, 3-3-1-33-10, p 12). Samas punktis on halduskolleegium viidanud oma varasemale lahendile, tõstes viimases muuhulgas esile järgmised laused: „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline“ (RKHKo 13.11.2009, 3-3-1-63-09, p 16). Sellest tulenevalt ei saa ennetava meetme õiguspärasuse hindamisel lähtuda ka toime pandud teo raskusest. Täiendav julgeolekuabinõu ei ole sanktsioon, vaid tulevikku suunatud meede, mille eesmärgiks on ohtu tõrjuda. Juhtunu võib küll olla abistavaks aspektiks prognoosi koostamisel, kuid asjakohatu on võtta arvesse toime pandud teo süüd või selle suurust. Sellele viitab ka VangS § 69 lg 3, mis sätestab, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Toimepandud teo süü ei saa tagant järele ära langeda.
35. Ringkonnakohus leiab siiski, et eelnev ei ole siiski piisavaks aluseks, et halduskohtu otsus tühistada ja saata asi tagasi uueks arutamiseks samale kohtule. Kaebaja on väitnud apellatsioonkaebuses, et tema paigutamine lukustatud kambrisse ei olnud proportsionaalne valvuri suhtes toimepandud intsidendiga, sest kaebaja arvates ei tähenda see, et tal toimus intsident valvuriga, seda, et ta võib jätkata valvurite ründamist. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et Viru Vangla 07.04.
36. a käskkiri nr 6-1/186-KP (tl 37-38 pöördel) on õiguspärane ja seega ka proportsionaalne. Käskkirja õiguslikuks aluseks on märgitud VangS § 69 lg-d 1 ja
37. Käskkirja põhjenduses on vastustaja välja toonud, et kaebaja on korduvalt ähvardanud vanglateenistuse ametnikke ning et 07.04.2011 aset leidnud rünne oli ootamatu. Kaebaja ja ründe adressaadiks olnud ametniku vahel ei olnud varasemalt sõnavahetust ega konflikte. Asjaolust, et kaebaja lõi vanglateenistuse ametnikku rusikaga näo piirkonda ja tekitas talle tervisekahjustusi, on vastustaja järeldanud, et kaebaja on väga agressiivne. Samuti on vastustaja hinnanud kaebaja isikut tema käitumise põhjal ebastabiilseks. Vastustaja on õigesti tõlgendanud julgeolekuabinõu eesmärki, leides, et tegemist on mitte tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele suunatud meetmega. Esitatud põhjendus on ringkonnakohtu hinnangul piisav ja kaalutlusvigadeta, et põhjendada kaebaja suhtes VangS § 69 lg-tele 1 ja 2 tuginedes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. II
38. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja oli ajavahemikel 07.04.2011–05.05.2011 ja 12.05.2011–01.06.2011 paigutatud kartserisse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest kartseri ja lukustatud kambri puhul on tegemist täiesti erinevate ja erineval eesmärgil rakendatavate meetmetega. Kartserisse paigutamine on VangS § 63 lg 1 p 4 järgi distsiplinaarkaristus, samal ajal kui lukustatud kambrisse paigutamine on VangS § 69 lg 2 p 4 järgi täiendav julgeolekuabinõu. Esimene on karistusliku iseloomuga, teine ohutõrjemeede. Sellest tulenevalt on halduskohus kohaldanud lukustatud kambrile ekslikult VSkE § 7 lg-t 4, mis sätestab kartseri sisustuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et lukustatud kambrile tuleb kohaldada VSkE § 7 lg-t 1, mis näeb ette, et toa või kambri sisustusse kuuluvad: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht; 8 8) võimaluse korral WC. Ringkonnakohus märgib, et lukustatud kambri eesmärk on sinna paigutatud kinnipeetav isoleerida, et ta ei kujutaks endast ohtu endale ega teistele, mistõttu ei pruugi nt riidenagi lukustatud kambri sisustuselemendina olla eesmärgipärane. Samas peab kohus lähtuma kehtivast õigusest ja kuna eriregulatsiooni lukustatud kambri sisustusele kehtestatud ei ole, siis tuleb see norm aluseks võtta. Iseäranis ei leidu eriregulatsiooni VSkE §-s 101, mis sätestab lukustatud kambri erisused. Samas ei ole kaebaja riidenagi puudumist lukustatud kambris ka vaidlustanud.
39. VSkE § 7 lg-st 1 lähtuvalt kuuluvad niisiis kambri kohustuslike sisustuselementide hulka, mille puudumist kaebaja on vaidlustanud, voodi, laud ja istekoht. Kambri ainsaks sisustuselemendiks oli voodiks mõeldud põrandapinnast 10 cm kõrgemal asuv betoonist põrandakõrgendus (tl 53). Ringkonnakohus tõdeb, et sellise sisustusega kamber võib olla lühiajaliseks agressiivse isiku rahustamiseks eesmärgipärane, kuid selleks puudub kehtivas õiguses alus. Kambris puudusid laud ja istekoht, samuti ei vasta betoonist tehtud lavats VSKE § 7 lg-s 1 kehtestatud nõuetele. Eelnevast tulenevalt oli kaebaja hoidmine ajavahemikel 07.04.2011–05.05.2011 ja 12.05.2011–01.06.2011 lukustatud kambris õigusvastane ka puuduva laua, istekoha ja voodi osas. III
40. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale ajavahemikel 07.04.2011– 05.05.2011 ja 12.05.2011–01.06.2011 isikliku hügieeni vahendite mittevõimaldamine, välja arvatud üks kord nädalas dušši alla viimine, ei olnud õiguspärane. VangS § 50 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. See kohustus on koguni VangS § 51 kohaselt eraldi väljatoodud sunni rakendamise võimalusega tagatud. Elementaarsed hügieenitarbed on VSkE § 60 lg 1 kohaselt ka kartseris lubatud. Hügieenitarvetest ilmajätmine võib lukustatud kambrisse paigutamise korral tulla kõne alla vaid lühiajaliselt, kuid mitte sedavõrd pika aja jooksul. IV
41. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ülejäänud kaebaja poolt väidetud etteheidete osas – kambris nr 1297 raadio ja peegli kasutamise mittevõimaldamine, must vaheseinata WC ja põrand ning vee puudumine, kaebajale raamatute ja ajalehtede mittevõimaldamine, tervisekontrolli puudumine, kontaktisikute töö ning kaebaja pöördumistele eesti keeles vastamine – ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vaid korranud juba kaebuses esitatud väiteid või halduskohtu otsuse põhjendusi ega ole uusi ja eraldi hindamist vajavaid argumente esitanud. Halduskohtu põhjendusi ei pea ringkonnakohus seetõttu vajalikuks üle korrata (HKMS § 201 lg 4). V
42. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 järgi peab kahju erinevalt RVastS § 7 lg-st 1 olema tekitatud süüliselt. Käesoleval juhul on tegu vastustaja poolt sõnaselgete VSkE kambri sisustust puudutavate sätete eiramisega ning kaebajale vangistusseadusega kehtestatud hügieenikohustuse mittetäitmise võimaldamisega. Ringkonnakohus leiab, et kuna ametnik peab tema otseste tööülesannetega seotud kehtivat õigust tundma, siis põhjendavad nimetatud asjaolud vastustaja poolse süülise käitumise riigivastutuse seaduse mõttes. 9
43. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 10 eurot. Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et talle kambris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju suurus ei ületa 10 eurot, kuna ta saab 10 euro asemel kätte kõigest 3 eurot, sest 70% sissetulekutest peetakse vangla poolt kinni. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et asjaolu, et 70% kinnipeetava sissetulekust peetakse kinni, on tingitud sellest, kinnipeetav on toime pannud kuriteo ja kohustatud hüvitama sellega tekitatud kahju. VangS § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Kahjuhüvitise suuruse määramisel ei ole kohtu jaoks seega oluline, kui palju kaebaja sellest reaalselt kätte saab, vaid hüvitise seos kannatuste määraga. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebaja väide, et ta pidi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu taluma alandusi, on asjakohatu ja ilmselgelt liialdatud. Riigikohus on tõlgendanud RVastS § 9 lg-t 1 selliselt, et väärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-1-93-09, p 11). Ringkonnakohus osutab ka Riigikohtu praktikale, kes on leidnud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise kõrval olla ka kohtuotsusega ainult õigusvastasuse tuvastamine (RKHKo 11.12.2009, 3-3-1-80-09, p 12). Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et kinnipeetavale isikule värskes õhus viibimise mittevõimaldamise eest tuleb välja mõista vastavalt 2 eurot ühe päeva eest (haldusasi nr 3-10-2676). Samuti on ringkonnakohus mõistnud nakkushaiguse kahtluse tõttu isoleerimiseks viieks päevaks kartserikambrisse paigutatud isikule mõistnud hüvitiseks 16 eurot selle eest, et talle ei võimaldatud elektripistiku puudumise tõttu isikliku veekeedukannu kasutamist, et valmistada endale kuuma jooki (haldusasi nr 3-10-1013). Ringkonnakohus leiab, et võttes arvesse ühelt poolt võrdlemisi pikka aega, mil kaebajat lukustatud kambris hoiti (kokku 50 päeva), ning sõnaselgete VSkE-ga kehtestatud sisustusnõuete eiramist ja kaebaja hügieenitarvetest ilmajätmist 43 päeva jooksul, kuid teiselt poolt kambri suhteliselt head üldolukorda ning asjaolu, et kaebaja paigutamisega kambrisse nr 1297 ei põhjustatud kaebajale mingit tervisekahju, on käesoleval juhul ületatud kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu tase. Ringkonnakohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on kahjuhüvitise mõistlik suurus on 1 euro päeva eest, ehk kokku 50 eurot.
44. Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 50 eurot. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/